Motokuur.ee

Tere!

Kas keegi oskab pajatada.
Peale esimest korda võrri kokku panemist, pidas tagarummus süsteem vastu u 1 km väntamist. teist korda koos uue pleki tüki paigutamisega u200 m. Tegu siis uuema süsteemiga koosneb pleki tüki ja auguga väikesest metallplaadist. Täpselt ei saa aru ka kuidas see pleki tükk sinna käima peab. Ees väntade juures kus pidurdamisel sama süsteem asi palju loogilisem..
Sooviks väga saada väntade süsteemi nii tööle et iga natukese aja tagant ei peaks seda remontima..

lihtne varjant selle klõkatsi tööleaitamiseks on nn raamatukaante vahele leida elastne kumm , mis teeb selle vedrulaadse toote pisut töökamaks . parem moodus on leida sobiva läbimõõduga keerdvedru , millest lõigata 1,5 keerdu . kui selline vedru installida selle plekktripperi asemele , siis koos korralike servadega raamiga tekkib vägagi töökindel kooslus . veel tuleks jälgida , et mehhanismis poleks liialt määret , rohke tavott hakkab haakumist takistama .

... ja haakumine (2x ratta täistiiru peale, vähemalt R7-l) peab olema konkreetne ja klõksuga lukustav, st pinnad "teravad" , ära tömbistumata/rikkumata . "haake-ruudul" tegelikult neli pinda kasutada , teoorias. minifreesi abiga saab pisut korrigeerida ka.

ps - ruudud (tegelikult napilt ristkülikud) eri suurusega - 26" rattal väiksemad

Minu arust on väntadel veel ebakindla töösüsteemiga vända võll ise kuna ta asetseb puksidel, kui puksid ovaalseks kuluvad tuleb kett pidevalt maha. Olen mõelnud, et see süsteem võiks asetseda laagritel, kuid laagritele seda panna ei anna.

Miks ei anna laagritele panna?
Vähemalt vanematel raamidel, kus suuremad puksid sees mahub puksi sisse laager vabalt ära.
Uuemale raamile väiksematele puksidele saab nõellaagri panna 20 siseauguga ja kummirõnga ka vahele tihendiks.

kunagi , kui mootorid kohvimad olid ja veel pedaaliga hoogu pidi lisama , käis asi lihtsalt. 203 laager istub peaaegu R5-e ja R7-e keskjooksu , võib p<anna paar punkti tihenduseks . võlli tuleb pisut järgi aidata . sai siis hammakas treipingis eemaldatud ja võll kuni pidurdussüsteemi nuutideni sobivaks . külge läksid jalgratta vändad , millel hammikas teadupärast vända küljes. probleem tekib eelkõige liigasuure hammika mahutamisega D6-e vüüte alla , kõrvale .

Iceman'i nipp on hea, tuleb järele proovida!

Tõsisel võrrimehel selliseid "rahuldavas seisus" 203'sid on mootorite lammutamisest (vända mõõt) ilmselt terve plekktopsi täis :) Laagrid kergemad puksidest, ja kindlasti ka töökindlamad. Pluss hõõrde vähenemine. Kunagi sai taastatud ka keevitusega võlli , aga ei kesta too asi.

PS - kas äkki Gaujani k.a. ei olnudki mitte laagri peal - jalgratta tüüp - kauss raamis ja plekk-sepakaga laager ?

Tore arutelu.

Vahepeal enda võrre lähemalt vaadates selgus, et riga 13-l on võrreldes riga 7-ga tükimaad tummisemaid osasid väntade süsteemis kasutatud.
Tegin endale nüüd korralikust plekitükist koos kummiga vedru. Tundub siiani, et on hästi pidanud, kuid vahel annab ikka üle. Lahkamisel selgus, et probleem tingitud, kuna tagajooksus antud aknakujuline metallitükk, mis haagib ümaraks kulunud.
Mis materjalist oskajad mehed uusi,nn metallist aknaid valmistavad? Kas tavalisest terasplaadist on piisavalt tugev ja vastupidav või on mõtekam midagi tugevamat kasutada? ja kui siis mida?

Gaujal tavalise jalgratta laagrid ja kogu keskjooks , ketihammakas paremalpool , mis võimaldab kasutada tunduvalt suuremat hammikat ees , nii et mootor jalgu ei jää.


see neljakandiline raamike peaks vast karastatud olema , ? . tavaliselt oli uuel säärekal varuosana paartükki kaasas , koos kolvirõngaste ja tihenditega . hästi otside tuleb selliseid asju teinekord ette .

Lasen laserlõikusega neid aknaid vist veidi mustast mettalist välja, see peaks ise ääred ära karastama, eks paistab kuidas peab.

Mis mind veel paelub on küsimus, miks venelane omal ajal inseneeris väntade süsteemi nii, et pool ringi käib alati tühja. Mis eesmärgil?

Elik kas keegi on ise eksperimenteerinud, et 180 kraadi asemel teha sälgud taha ratasse vastavasse mehhanismi iga 90 kraadi järel? Ehk 2 asemel 4.

Siis peaks asi ju palju edumeelsem olema.