Teine 638(639)

Liikmete rattad ja tegemised.
Lugemiseks registreeru kasutajaks.
mk
Tavakasutaja
Posts: 70
Joined: 22. May 2006 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Unread post by mk »

Lihtsalt taustainfoks - nii Orioni kui ka Siriuse tagumine valuvelg ei ole tegelikult päris sama, mis hiljem Planetale ja Jupiterile siirdati. Viimastel kolis pidur samale poole ketihammasrattaga.
argo1974
Tavakasutaja
Posts: 78
Joined: 09. Oct 2005 00:00

Unread post by argo1974 »

Jäiga kinnitusega (ilma kummiplokkideta) ketirattaga Yamudel on tehtud kompenseerimiseks sidurisse 6 vedruga tõukeleevendi. Selle "unustasid" venkud maha viksida ...
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Unread post by v301060 »

argo1974 wrote:Jäiga kinnitusega (ilma kummiplokkideta) ketirattaga Yamudel on tehtud kompenseerimiseks sidurisse 6 vedruga tõukeleevendi. Selle "unustasid" venkud maha viksida ...
Järelikult ei saa mitteoriginaalsele tagumisele ketirattale üleminekul või custom tagarummu kasutamisel tollest kummiplokkidest ketileevendist loobuda?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Leidsin ühelt T¨ehhi saidilt põneva jutu, kohe niiii põneva, et lasen selle tõlkebürool kvaliteetselt eesti keelde panna.
http://jawamania.info/moto/detail.aspx? ... eid=217658
raivoku
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 14. Jan 2005 01:00
Location: Tartu
Contact:

Re: Teine 638

Unread post by raivoku »

v301060 wrote:Leidsin ühelt T¨ehhi saidilt põneva jutu, kohe niiii põneva, et lasen selle tõlkebürool kvaliteetselt eesti keelde panna.
http://jawamania.info/moto/detail.aspx? ... eid=217658

Senikaua kuni jawa väntvõlliga midagi tõisemat ette ei võeta, ei ole mõtet nii väga tuunida mootorit.
Siin on päris palju vaateid kuigi kopeeritud lääne 80ndate tehnika pealt maha. Üldjoontes kui võimalus ja korralikult raha andku vaid minna.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

T¨ehhide TK Moto tegeleb ka väntvõllidega:
http://www.kompletanew.tkmoto.cz/
raivoku
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 14. Jan 2005 01:00
Location: Tartu
Contact:

Re: Teine 638

Unread post by raivoku »

v301060 wrote:T¨ehhide TK Moto tegeleb ka väntvõllidega:
http://www.kompletanew.tkmoto.cz/

Ok teeb väntvõlli ka korda tähendab mootori tööpiirkonna osa on ok. Seal midagi lisada ei saa.

Väntvõllidega on probleem rohkem selles, et asi on tappide peal. Olen päris mitut väntvõlli näinud originaal seades tappidest "pöörlema" lastud. Nii et kaks kepsu sama kõrguse peal on, kuid all või üleval seisus. Õige peaks olema mälu järgi vaid 3kraadi nihkes.

Aga kuidas teha ülejäänud mootor tugevamaks??


Kahvlivõll rebib end mootoripoolte seest lihtslat lahti haarates alutüki kaasa.

Käiguvahetusplaat paindub läbi või lennutab vedrud käigukasti.

Automaatsidurit kinnituvad 3 polti murravad end ise mootoriküljest lahti.
Automaatsiduri enda sees see lülitus käpp U - kujuline liikuv lülituskäpp murdub vähemagi jõu juures keskelt pooleks.



Mitte halva pärast mul see lihtsalt endal läbikäidud tee. ja tulemus see, et mingi piirini on võimalik jawat paremaks muuta. Kuid lõppude lõpuks on ta ikkagi originaalist viletsam.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Tsikli autori Milaneki http://alu-milanek.webnode.cz/cenik/ videotes on minek küll muljetavaldav - 120 pole mingi probleem.
http://www.youtube.com/watch?v=sWP2k90bxCk
Last edited by v301060 on 12. Oct 2011 12:40, edited 1 time in total.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Nonii, artikkel siis lõpuks üle vene keele ära tõlgitud :D Mõningad konarused on tingitud ilmselt asjaolust, et tõlkijad pole ise tsiklimehed/naised. :D

http://jawamania.info/moto/detail.aspx? ... eid=217658
Sprinter EVO 1 – EVO 2
Jawa sprinter
Jawa supersport-variandi loomise idee on mind nüüdseks painanud juba mitu aastat. Tugevaks matkarattaks loodud GS, millel on vastupidav 350 mootor, ei saa iial oma omaduste poolest ligilähedalegi paljaksroogitud, saledale Třinda rattale, mis on ette nähtud vaid kiireks, erutavaks sõiduks.
Sageli juhtub, et saatus aitab mõtetel teoks saada, ja seda ka seekord – augustis sattus minu kätte üks esimesi 640. seeria mootorrattaid, mis oli üsna viletsas seisus.
Selle seerianumber on väiksem kui 1600, seega erineb see mõneti hulgi toodetud standardversioonist. Põhierinevus seisneb selles, et prototüübile on paigaldatud teraspöiaga sulamist rattad, millel on tegelikult väike käik – ja just seepärast ma selle ratta õigupoolest ostsingi.
Teine erinevus, mida märkasin, oli käsitsi keevitatud õhemast plekist stantsimata summuti, mis pärines ilmselt katseseerialt. See oli nokitsemiseks parim alguspunkt.
Ratas oli minu garaa¸is ja ma pidin välja mõtlema, mida ma tahan sellest teha. Eesmärk oli selge: see pidi võimalikult kiiresti sõitma, võimalikult hästi sobima, läbima kohustusliku tehnilise ülevaatuse ja pidama vastu vähemalt 10 000 km.
1. samm – moto EVO 1
Tuli kiiresti tegutseda, sest sprindini oli kolm nädalat ja mu ratas vaevu liikus.
Kõrvaldasin purunenud välispaneelid ja ilustatud paneeli näidikud, tarbetud pakikorvid, turvakaared, ketikaitsme ja muu kola. Seejärel eemaldasin kohutavalt roostes paagilt rooste ja katsin paagi epovärviga. Tegin alusvankrile täieliku ülevaatuse ja hoolduse ning avastasin, et kuigi ratas oli üsna viletsas seisus, polnud see eriti palju sõitnud: õõtshoova laagrid, kael ja esihark olid puhtad ja kulumismärkideta. See on hea, kõige tähtsam on see, et kahvlid oleksid võimalikult vähe kulunud ega väänduks. Minu hinnangu kohaselt on see ratas läbinud umbes 40 000 km.
Asendasin väntvõlli (vilets kesklaager), paigaldasin mootorile kõige parema jõudlusega silindri, 30 mm karburaatori, kontaktivaba VAPE SZ17 ja SAV rehvid ning tegin amortisaatorite tohutult raskete originaalotste asemele alumiiniumist otsad. Eemaldasin Jawa äratuskella moodi spidomeetri ja toppisin selle asemele digitaalse.
Sellega sai esimene etapp läbi. Sprindini jäänud nelja päeva jooksul jõudsin veel häälestada mootorit ja katsetada seda GP katsetõusul „meie juurest töölt meteoroloogiajaamani”, mis koosneb umbes 0,5 km pikkusest 6% tõusust ja umbes 1 km kergest tõusust, kus ma suutsin umbes 0,5 km enne meteoroloogiajaama pigistada mootorist 126 asemel välja 137 km/h. Sellega häälestamine ka lõppes.
Minu hinnangul on sel mootoril umbes 29 hj (võrdlen seda mootoriga, millel minu teada on 27 hj) ning see on 16-hambalise ketirattaga üsna jõuline. Täisgaasiga saavutab see igal juhul kiiruseks 142 km/h ja sellel on täitsa viisakas kiirendus. Jawa alusvanker istub väga hästi maas (ütleksin, et raskuskeskme hoidmine võimalikult madalal on ülitähtis).
Sprindi teine koht ei olnud piinlik tulemus ja ratas tiksus sügise jooksul veel mõnusalt umbes 1300 km juurde.
Sügise parim kogemus oli pikk 12% tõus, kus ma üle 130 km/h kiirendades möödusin oma sõbrast, kes istus minu „fantastilisel” Pegasusel ega olnud suuteline minuga kaasa või mulle järele tulema, ükskõik kui kõvasti ta gaasi väänas või ükskõik mis käike kasutas :-).
2. samm – EVO 2
Kuna minu arust ei ole kolme nädala jooksul ehitatud paljaksroogitud Třinda koos nobeda mootoriga veel tõeline sprinter, siis ma ehitasin selle 2008/9. aasta talve jooksul täielikult ümber.
Mass
Võtsin ratta kuni algosadeni lahti ja alustasin selle kohandamist, mis koosnes mitmest osaliselt kattuvast etapist. Üks kõige olulisem kohandus oli massi vähendamine, mille tarbeks kaalusin eraldi KÕIKI osi ja katsusin leida võimalusi, kuidas parandada nende ehituslikke omadusi ja vähendada massi.
Tulemus on esitatud tabelis http://www.jawamania.info/Files/users/4083/odlechcovat odlechcovat odlechcovat 2.xls.
Alusvanker
Kasutasin sõiduomaduste parandamiseks kõiki võimalusi, isegi massi suurendamise hinnaga :-).
Ehitasin Trampi tagumise õõtshoova pronkspuksidele.
Kaela sisse sobitasin koonuslaagrid, mille ma pidin Jawa kaela ebastandardse läbimõõdu tõttu maha lihvima.
Lasin teha suurema, 320 mm läbimõõduga ketta ja asendasin voolikud soomustatutega.
Mootor ehk eraldi peatükk
Vana klassikaline nelja kanaliga versioon oli suurepärane ja ma ütleks isegi, et see on peaaegu parim, mida on võimalik kodusel teel ilma hülsse kohandamata saavutada, ja sellega katsetamine oleks üsna vulgaarne tegevus. Seega ma jätsin selle mootori varuks ja ehitasin täiesti uue äkilise mootori.
Siin ma tegin täielikku koostööd Havlise ja põhiliselt Firesnekiga, kasutades tema fantastilisi teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Talve jooksul avastasin, et ei tea kahetaktilistest mootoritest tegelikult mitte midagi, kuid kahe kuu pärast olin juba veidi targem ja siis saabus ehitamise aeg. Uurimistöö tulemuseks oli pihustiga kahekarburaatoriline viiekanaliline 374 mm3 mootor – ma ei ole veel täpseid fotosid avaldanud, kuid aja jooksul ma ilmselt teen seda – ning see on enam-vähem kombinatsioon mootoritest 593 ja RD :-)).
Töö koosnes mitmest etapist. Esmalt tuli ette võtta pihustite koja keeruline valmistamine, mille käigus nõudsin oma CNC-pingil töötavalt sõbralt peale kümnete töötundide ka mitut unetut ööd.
Mootori osad
Karburaatorid ja pihustid – Yamaha RD350
Pihustite koda – kolmemõõtmeliselt modelleeritud ja valmistatud CNC-pingil nii, et seda saaks igale standardsilindrile lihtsalt paigaldada
Kohandatud silindrid – veidi näputööd :-).
Kohandatud kolvid
Kohandatud ja vähendatud massiga karter
Vähendatud massiga kaaned
Nõellaagritega sidur
Ülejäänud mootori kohandamisel lähtusin rangelt vajadusest ja väljanägemine jäi tagaplaanile, kuid ma ei suutnud vastu panna kiusatusele see vähemalt üle värvida. Paagil on „hobuste jootmiseks” kaks 6 mm läbimõõduga kuulkraani, näidikupaneel on digitaalne, mootor sai kergema elektrisüsteemi koos kergema akuga ja väiksemad suunatuled koos kergema rosetiga.
Nokitsesin enam-vähem kõikide osade kallal. Kuigi massile oli lisandunud vähemalt 4 kg (pihustite, karburaatorite, õõtshoova, pidurite jm tõttu), vähenes lõppkokkuvõttes ratta mass tähelepanuväärse 12,5 kg võrra: selle tühimass on nüüd 127 kg, mis on vaid 5 kg rohkem kui 175 CZ-l :-).
TULEMUS
15.4.2009 – TÖÖTAN MOOTORIT SISSE. Olen sõitnud umbes 200 km ja ootan suuremaid pihusteid. Pean otsima rohkem teavet karburaatorite üldise seadistamise kohta, kuid masin töötab ja jääb tööle! Mootor nurrub kui kassipoeg ja sõiduomadused on suurepärased.
Ma tahan tänada FK-d vahendatud teadmiste ja kannatlikkuse eest, ühtlasi ütlen aitäh kõikidele töötajatele, kelle tööressurssi ma ehitamise juures kuritarvitasin. Tahan tänada ka kõiki oma tuttavaid ja oma tüdruksõpra kannatlikkuse eest, kui ma alates jaanuarist ei soovinud töökojast lahkuda muuks kui ainult magamiseks – üle pika aja oli mul jälle üks huvitav töö :-).
8.8.2009 – EVO 2.1
Väike uuendus: lisasin kumerusi ja püüdsin maksimaalselt eksperimenteerida ning loomulikult jõudsin lõpuks mustani.
4.9.2009
Võtsin just TK mootorilt piirangud maha ja sprinter ei pea nüüd oma nime häbenema :-).
2.4.2010 – EVO 3 JAWA 500 ehk lõppviimistlus
Minu paljude aastate unistus 350-sest võimalikult palju välja pigistada on kolme aasta jooksul tasapisi teostumas – ja nüüd on see ratas lõpuks valmis :-).
Ja tulemus? JAWA 500 sprint
Täielikud tehnilised andmed
5 kanalit, silindri läbimõõt 70 mm / kolvikäik 65 = maht 500 cm3, pihustid + 2 karburaatorit, kohandatud väntvõll, kiirem otseülekanne, väiksem ülekande ja siduri koormus, keevitatud karterid, täielikult kohandatud silindrid, ¦koda 100 MB hülsid, CZ 513 krossimootori kolvid – peaaegu kõik on kohandatud :-), kasutatud on 48 µm lihvimist :-).
Sel aastal pidin ellujäämiseks palju tööd tegema ning ma ei vaevanud end poleerimise ja muu sellisega. Kõik põhines vaid vajadustel. Kui aga mootor veel veidi edasi töötab, siis ma poleerin selle ära. Nüüd on küllalt öeldud, nautige fotosid :-).
Viimaks standardküsimus: kuidas see töötab? :-)
Esimese päeva 10 km häälestamata karburaatoritega sõidu järel võin öelda järgmist:
vibratsioon ei ole probleemiks, ratas sõidab vaikselt ja rahuldavalt, võimu on nagu elevandikarjal, sidur vingub ka kiirendatud ülekandega :-) – see läheb üsna kuumaks, kuid pole seni veel seiskunud. Kui lähtuda sellest, et ratas läks käima, töötab ja sõidab ning pole veel katki läinud, siis on esimene päev täiesti edukas. Näis, mis tulevik toob.
Kokkuvõte? Mul kulus mootori täielikuks kokkupanekuks 3 aastat :-). Evo 2 pihustitega saadud kogemus lisas sellele vähemalt 5 hj võimsust :-). Kogu asjandus saab täiesti valmis mõne kuu pärast. Siis selgub, kas see oli õige või vale tegu, aga praegu olen ma õnnelik nagu laps uue mänguasja üle.
See ettevõtmine polnud väga kulukas, läks maksma vaid umbes 10 000, kuid selle nimel tehtud töö on mul veel praegugi meeles, näiteks ainult ühe kena sisselaske viilimisele kulus mul üle seitsme tunni :-)).
Ma tahaksin siinkohal tänada kõiki abiks olnud koostööalteid taibusid nende briljantselt tehtud töö, samuti kogemuste ja nõuannete eest. Eriti suur aitäh
Klikarile, Havlisele, FK-le ja kõikidele meie töökoja poistele.
20.9.2010 – Ma ei suutnud enam vastu panna ja võtsin lõpuks 500-selt piirangud maha. Ratas on nüüdseks ühe rõngaste vahetusega üle 3600 km tiksunud.
Last edited by v301060 on 12. Oct 2011 10:08, edited 1 time in total.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Järjekordsed jubinad T¨ehhist, esitule kandurid ja tagakiige võll:
http://imageshack.us/photo/my-images/84/pa101005.jpg/
Komplektist on puudu plekkseibid ja keskmine puks, mida mõned ka pronksist treida on lasknud. Mulle mõistatuseks on aga metallehekesed, mis t¨ehhi keelest tõlgituna annavad vasteks: "võlli sisekatte(vkladõ¨ vk.) teflonlint". Oskab ehk keegi pakkuda, milleks nood head on?
Üks tagakiige võlli pilt siis veel ka t¨ehhidelt:
http://jenikovo.misto.cz/_MAIL_/Foto/Full/cep_kyvky.JPG
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Re: Teine 638

Unread post by v301060 »

v301060 wrote:Järjekordsed jubinad T¨ehhist, esitule kandurid ja tagakiige võll:
http://imageshack.us/photo/my-images/84/pa101005.jpg/
Komplektist on puudu plekkseibid ja keskmine puks, mida mõned ka pronksist treida on lasknud. Mulle mõistatuseks on aga metallehekesed, mis t¨ehhi keelest tõlgituna annavad vasteks: "võlli sisekatte(vkladõ¨ vk.) teflonlint". Oskab ehk keegi pakkuda, milleks nood head on?
Üks tagakiige võlli pilt siis veel ka t¨ehhidelt:
http://jenikovo.misto.cz/_MAIL_/Foto/Full/cep_kyvky.JPG
Barose andmetel on teflonleheke tegelikult vaskgrafiidist lehtpuks,mis keeratakse kiigevõlli sisse. Ilmselt siis otsapukside ja võlli vahele?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Sai täna 100 erikuga üks doonor ostetud, dokudega ja puha :D
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

On kellelgi flantsi jooniseid, mis on vajalikud, et roolikann SKF 32005 X/Q 25x47x15 koonuslaagritele ümber ehitada?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Pilt ühest vingest T¨ehhi kiirendusvõistluste Jawa resokast(valmimisjärgus):
http://imageshack.us/photo/my-images/404/p1090691.jpg/
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

http://www.speedyshare.com/file/v2xgr/krk-kuzeliky.PDF

Lingil vääga korralikud joonised Jawa roolikannu ümberehitamisest koonuslaagritele. Kahju ainult, et meil sellise soovi peale kõik kätega vehkima ja ulmehindu küsima hakkavad :D
T¨ehh lubas juhul kui siin tegijat ei leia, asja ise valmis teha ja seda 40 eurikuga :D
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Re: Teine 638

Unread post by v301060 »

raivoku wrote:
v301060 wrote:T¨ehhide TK Moto tegeleb ka väntvõllidega:
http://www.kompletanew.tkmoto.cz/

Ok teeb väntvõlli ka korda tähendab mootori tööpiirkonna osa on ok. Seal midagi lisada ei saa.

Väntvõllidega on probleem rohkem selles, et asi on tappide peal. Olen päris mitut väntvõlli näinud originaal seades tappidest "pöörlema" lastud. Nii et kaks kepsu sama kõrguse peal on, kuid all või üleval seisus. Õige peaks olema mälu järgi vaid 3kraadi nihkes.

Aga kuidas teha ülejäänud mootor tugevamaks??


Kahvlivõll rebib end mootoripoolte seest lihtslat lahti haarates alutüki kaasa.

Käiguvahetusplaat paindub läbi või lennutab vedrud käigukasti.

Automaatsidurit kinnituvad 3 polti murravad end ise mootoriküljest lahti.
Automaatsiduri enda sees see lülitus käpp U - kujuline liikuv lülituskäpp murdub vähemagi jõu juures keskelt pooleks.



Mitte halva pärast mul see lihtsalt endal läbikäidud tee. ja tulemus see, et mingi piirini on võimalik jawat paremaks muuta. Kuid lõppude lõpuks on ta ikkagi originaalist viletsam.
Mida Sa Raivo originaaliks pead? Mõnd Jaapanlast? Ega ma arvagiii, et Jawast Yamaha RD on võimalik teha. Jawa väärtus on pigem emotsionaalne :D
raivoku
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 14. Jan 2005 01:00
Location: Tartu
Contact:

Re: Teine 638

Unread post by raivoku »

v301060 wrote:
raivoku wrote:
Mitte halva pärast mul see lihtsalt endal läbikäidud tee. ja tulemus see, et mingi piirini on võimalik jawat paremaks muuta. Kuid lõppude lõpuks on ta ikkagi originaalist viletsam.
Mida Sa Raivo originaaliks pead? Mõnd Jaapanlast? Ega ma arvagiii, et Jawast Yamaha RD on võimalik teha. Jawa väärtus on pigem emotsionaalne :D

Ma nimetan originaaliks ikka tehasest tulnud jawat. Mida ei ole tuunima hakatud.
Neid kompotte tuuningutest ei poolda ise. Kui siis väikseid nüansse mille tulemusel ratta väärtus ei vähene samas on võimalik hiljem ka asi originaali tagasi viia.
Jawa puhul kahjuks pooldan venelaste mõttemaailma. Võta uus jawa sõida 15t km maha ja müü maha, võta järgmine. Sedasi sai ainukesena jawaga sõita.

Eesti ühiskond ei seedi neid tuuninguid. Isegi originaalide kallal irisetakse. Endal roostekoorem kuurinurgas, ega viitsita ise midagi teha.
Ehituse poole pealt on jawa hea. KUNA TA ON ODAV. Proovi üht japsi ehitama hakata kohe näed kuidas masina ehitus võrdsustub uue masina väärtuseni.
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 2213
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Unread post by Nobody »

Vaatasin sõbra lammutatud Jawa mootorit ja selle nn muredetaile. Jäin mõtlema, miks mitte lasta mõned õrnemad võllid mõnest kõvemast võllimaterjalist treida, termotöötlus peale. Lisaks olemasolevaid juppidel saaks ju ka termotöötlusesse viia ja nii vastupidavust ja kõvadust tõsta.

Materjaliõpetuses pole ma kahjuks kõige teadjam ja sellest oskaks näiteks Tafka juurde rääkida, kuid lootust paremuse poole näen siin küll....
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Tänase teadmisega enam muidugi risu 638-t ei ostaks. T¨ehhist saab 500 - 1000 euriga väga viisaka 638/639/640-i. Aga mis tehtud, see tehtud, ega pooleli ka enam ei jäta :D
Samas on 638 nii levinud mudel, et mingeid südametunnistuse piinu mul küll pole. Loomulikult ei hakkaks ma ümber ehitama Californiat või Bizon-i :D .
Last edited by v301060 on 09. Jan 2012 07:42, edited 2 times in total.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Unread post by v301060 »

Nobody wrote:Vaatasin sõbra lammutatud Jawa mootorit ja selle nn muredetaile. Jäin mõtlema, miks mitte lasta mõned õrnemad võllid mõnest kõvemast võllimaterjalist treida, termotöötlus peale. Lisaks olemasolevaid juppidel saaks ju ka termotöötlusesse viia ja nii vastupidavust ja kõvadust tõsta.

Materjaliõpetuses pole ma kahjuks kõige teadjam ja sellest oskaks näiteks Tafka juurde rääkida, kuid lootust paremuse poole näen siin küll....
Seda olen minagi mõelnud aga kui rahakott jälle lubab siis prooviks kõigepealt T¨ehhide tuuningmootori ära. TKMoto tehtud mootor läheks maksma 800 - 1000 euri, viimaste aastate T¨ehhi kiirendusvõistluste kolmas-neljas mees müüb ka hetkel oma vana võistlusmootorit 800 eur-iga, millel resurssi enne kolbide-rõngaste vahetust veel 1500 km ja peale seda 10000km.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Re: Teine 638

Unread post by v301060 »

v301060 wrote:Tänase teadmisega enam muidugi risu 638-t ei ostaks. T¨ehhist saab 500 - 1000 euriga väga viisaka 638/639/640-i. Aga mis tehtud, see tehtud, ega pooleli ka enam ei jäta :D
Samas on 638 nii levinud mudel, et mingeid südametunnistuse piinu mul küll pole. Loomulikult ei hakkaks ma ümber ehitama Californiat või Bizon-i :D .
Tegelikult annab esimese ketaspiduri lisamine(teised amordipudelid ja esivelg muidugi kaa!) 638-le tulemuseks 639, mida toodetigi vist ainult 1991.-l aastal. Mina neil kahel mudelil küll muud erinevust ei tea.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

http://imageshack.us/photo/my-images/687/p7190988.jpg/
Kes teeks sellest tagakiigest 3D joonise? Ja mis see maksaks?
Täpsem soov on selline:
We need drawing with technical specification and diameters. Electronic or paper variants is possible. 3D data is better.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

madeinussr wrote: Kui annad kõik mõõdud, siis vast saan mina või mõni kogenud konstruktor hakkama. Mis formaati sul lõpptulemust vaja on?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

SilverMR wrote: Selliste tööde vahendamiseks saaks vist grabcad.com teenuseid ka kasutada, et leida sobiv insener etteantud summa eest seda tööd tegema.

Alati muidugi variant pinnast kompida ja leida keegi, kes kuidagi ära teeb Razz
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

suslik83 wrote:
aga mis selles kiiges nii erilist on? joonestamine mudelisse pole suur probleem... aga komponentide valik, arvutus jne kellelegi sertifitseerimiseks eeldab rohkemat 3d mudeli loomisest.

mina loon 3D mudeli inventor 2009`s ning genereerin endale vajalikud joonised koostutest või detailidest.

...ülesande püstitus on vigane
...mida see kiige tegema peab ning millised on piirangud?

:)
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

3D vajadus tekkis antud detailist carbon-versiooni hinnapakkumise saamiseks. Olen Eestis sondeerinud pinda ka alumiiniumist kiige kohta aga siiani on "hirmutatud" kõrge hinna ja õige materjali defitsiitsusega Very Happy
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Mattu wrote: Palju see carbon versioon sellele 638le juurde annab?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Rauast kiige kaalub 3 kilo...
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Tafka wrote: Ärge nüüd hakake arutlema miks ja palju ja milleks teemadel eks Smile
Aitaks hea meelega Sind aga pole kahjuks Eestis :)
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

madeinussr wrote: Tekitaks siia veidi arutelu, mitte küll teemal, et alumiiniumist/carbonist kiige mõte või hind on. Pigem just seda milliseid lähteparameetreid peaks teadma kui joonestada ja hiljem suvaline võimekam töökoda sellest peaks ka soovitud asja valmistama?


Kui tahetakse detaili üks ühele, kuid originaal on terasest ja uut detaili tahetakse carbonist või alumiiniumist, siis esimese asjana kirgastuvad kaks sõna - jäikus ja tugevus.

Näiteks carbon maastikuratta raamid on alu raamidega võrreldes küll kergemad, kuid pehmemad ja väga mitut hooaega profid nendega sõita ei saa. Sõbra ratta kogemustest olen ka aru saanud, et pea iga kriimu korral tuleb sellele kohe spets kleepekas peale panna, sest muidu hakkab raam üsna pea sealt lagunema.
Mootorratta ja eriti Jawa/Iz-i puhul kardan, et vibratsioon teeb carboniga oma töö.

Alumiinium seevastu tundub olema juba palju mõistlikum valik.
Olles paremini töödeldav, odavam, tugevam, ning rohkem läbikatsetatum.

Valmistamine, olenevalt projekteerija oskustest on detaili võimalik valmistada erineva raskusastmega, aga oletame, et joonis on hästi loetav ja materjal on ka laos olemas siis materjali hind võiks jääda 20?¤ piiresse ja keevitamine, lõikamine, lihvimine, freesimine ja puurimine kah umbes samasse aukku aga pigem ikka 30¤. Seega hetkel on ideaal juhul läinud 60¤ mis seab kogu asja mõtekuse kahtluse alla minu silmis.

Mis aga ei tohiks sinu indu sugugi vähendada, sest just uued erilised ja innovaatilised lahendused on meid toonud maailmas sinna kus me praegu oleme.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Päris intrigeerivad arvutused, eriti alust valmistamise osas. Eelmisel aastal sai ühe tuntud streetfighteri ehitaja ning stuntijaga alust tagakiige teemal mõtteid vahetatud...tema ütles orienteeruvaks hinnaks 500 euri...ja sinna see jäi:)))
Kopin jutu tema arvamusest alukiige valmistamisest ka siia:

Vaja läheb ca 250-300mm pikkust tükki ümarterast D40.
Sulam peab olema 7074 (alumec)
Siis on sinna vaja 2-3 laagrit mis saab panna olemasolevast kiigest- juhul kui nad on korralikud. Siis tuleb töödelda avad laagrite jaoks ja võllile treida puks.
Kiige haarad on nelikanttorust, mis on sama sulam –vaja läheb ca 1-1,5 meetrit ja PROBLEM ALGAB.
Siinkohal lõppes mul jaks materjali otsida.

Täpseks kokku keevitamiseks on vaja teha rakis. Aega ja tööd kulub piisavalt. Rakise materjaliks saab kasutada terast, kuid rakise detailid on vaja samuti täpselt teha.
Siis keevitusse , testi , viimistlusse,koostesse ja valmis ongi.

MUIDUGI – on ka seltsimehi kes arvab, et saab ka lihtsamalt aga siis tehku iga mees nii nagu arvab ja võtku endale risk ja vastutus enda ja teiste elude eest.
Ma kahjuks ei saa soovitada midagi mis võib kellegi elu ohtu seada.

Minu tsikli kiige on plasmaga 3 osaks lõigatud, siis sedistatud velje jooks ja tsenter. Lõike joone valisin nii et amordi toetuspunkti kiige küljest ära ei lõiganud. Seejärel seadistasin rakisesse velje jooksu ja tsentri. Fikseerisin ja keevitasin kõik lõikejooned ,mis võimalik, kinni. Seejärel vabastasin rakise kontrollisin jooksu tsikli raami küljes. Peale seda keevitasin lõplikult . Seejärel panin kiige pressi alla. Eelnevalt arvutasin võimalikud maximaalsed jõud mis võivad mõjuma hakata. Teostasin testi d. Ja viisin kiige värvitöökotta.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

madeinussr wrote:
Arvan, et tõde on seal kusagil vahepeal, olen tegelikult isegi arvamusel, et kõik hinnad, mis puudutavad materjali ja valmistamist olen räigelt alahinnanud. Projekteerimine on selle asja juures kõige lihtsam.

Nüüd olles veelkord üle vaadanud selle tagakiige, olen üsna veendunud, et ta ei pea sellisel kujul alumiiniumist ega ka carbonist(kas mitte karbonfiiber pole mitte õige nimetus) valmistatuna sõidule vastu. Vaid läheb a) kõveraks b) praguneb.

Seega äkki on lahendus hoopis alumiiniumi imitatsiooniga pulbervärv või hoopis karbonfiiber kiletamine?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

http://www.fichtlkramek.cz/obrazek.html?id=4354

Pildil ligikaudsed mõõdud. Valimuse muutmine pole teema, asja point oleks ainult(!) kaalu vähendamine. Krossikatel ju ometi on alukiiged, miks nood kõveraks ei lähe? Saavad ju kordades rohkem vatti kui vanakooliga 90-ga sõites...
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Nobody wrote:
Ermo, uuri Alumeci hindu ja selle keevitatavuse lihtsust. Lisaks on mõnes ettevõttes isegi Al keevitamise sentimeetri eest küsitud 5-6¤.

Kuid materjalidest lähemalt, siis rääkisin vana student formeli tiimikaaslasega ning tema arvates saaks kasutada Carbonit kiigevõlli ja amordi kinnituse vahel. Muu tuleks siiski teha metallist. Kuid täpsema hinnangu saaks mudelit analüüsides. Kergem ei pruugi tulla...

Lisaks on carboni sobimatus liiga rutakalt maha tehtud. Tsiklite-formelite veljed, raamid, kiiged - need kõik on ju olemas ja tehaksegi. Isegi aasta tagasi oli üks mõte TTÜ/TTK formula student projektis carboni kasutamine raamiehitusel..
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

raivoku wrote: Süsinikkiud või süsinik riie ei pragune ise. Tänapäeval on mitut varianti süsinikkiudu olemas. Üks on roovinguna ehk 1cm laiused nöörid (nagu niidid kõrvuti) ja teine on riide moodi 90 kraadi all kootut kangas. Varem oli selle hind juba 1000eeki m2 mis tegi asja kalliks. Näiteks kõik formelid
ja võidusõidu tsiklid omavad süsinikkiust detaile. Tagakiigesid tehakse juba ammu süsinikust. Ainuke konks on et monoamort on seal tähtsaks.
Klaasriie kaitseb pealispinda vaid väliselt tulevate löökide eest. Lisaks on seest poolt tugevamaid klaasriide plokke (kiigevõlli tugevdus, tagaratta võlli tugevdus jne sees)
Alumiin jääb kindlasti alla süsinikule. Kaalult kordades tugevuselt ka. Alu on hea kodus põlve otsas meisterdamiseks. Süsinikuga on probleeme, et kihtide vahele ei jääks liiga palju epoksüüd liimi või õhku. nod nimelt nõrgestavad asja tohutult.


Alu keevituse kohta. Odavamad keevitused teeb igaüks. Üks selline teema vingerdas ka alles biker.ee foorumis. Enamjaolt kuigi alu keevituse teema juures konks, et keevitus ise pole 100 prosa alu. Mingi alusegu.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Tegu siis selle firmaga:
http://www.gms-composites.com/
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

madeinussr wrote: Nii, kiige joonisega ei ole kahjuks hetkel veel midagi peale hakata nende mõõtudega.

Raivo räägib siin segamini klaasriidest ja karbonfiibrist, üks paras puder ja kapsad tundub olema...

Asko see 100eeku cm on kokkuleppe küsimus, pigem näitad tükki ja siis saad hinna.. varsti lasen ühe krossika amordi keevitada, jagan ka hinda ja tulemust. Alu keevituse hinnaga on paljud ära ehmatatud.

Kaalu annab väga paljudest muudest kohtadest säästa, alustades velgedest, rehvidest, amortidest, paagist, sadulast, lenksust jne jne.

Loomulikult kasutatakse alumiiniumi krossirataste juures ja väga ohtralt.

Aga dimensioonid on vähe teised. Image

Sinu kiiget tuleks ikka jämedamaks teha kõvasti, aga jah tugevusanalüüs aitab seal kohas.

Samas võib mu jutt olla ka puhas pullikaka.
Lihtsalt siin ei tundu hinna ja kaaluvõidu suhe kuidagi paigas olema..


ps:mis su ratta kohtseptsioon üldse on?

E.
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

3D

Unread post by v301060 »

Ühest võiks kohvik tulla :D
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

Hello,
I´m sorry for delay. The price of one pcs of rear fork is around 2500.-Eur
Thermin of realisation is possible on the end of this year, becouse we are inundated with orders.
best regards
Petr Velek GMS-COMPOSITES
Havlickova 1099
25092 Sestajovice
Czech Republic

Carbon fiiber tagakiige jääb ilmselt ära :D
User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1552
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Unread post by madeinussr »

Ei tahaks parastada aga kas tõesti jääb ära :roll: ?
Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?
v301060
Tavakasutaja
Posts: 398
Joined: 01. Oct 2009 00:00
Location: Viljandi

Teine 638

Unread post by v301060 »

madeinussr wrote:Ei tahaks parastada aga kas tõesti jääb ära :roll: ?
Tõesti :D
Aga alumiiniumkiige mõttest pole siiski loobunud. Leiaks 500 soti eest tegija(koos materjaliga), läheks loosi :D
Mattu
Tavakasutaja
Posts: 335
Joined: 19. Mar 2008 01:00
Location: Tallinn.
Contact:

Unread post by Mattu »

Ma küsiks üldisema küsimuse - mis sellest kõigest tulema peaks?
Sõidan nagu suudan.
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 2213
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Unread post by Nobody »

Sa rääkisid materjali otsingutest. Et antud nelikanti on raske leida, kuid tõenäoliselt antud nelikant ei sobikski alu-kiige jaoks ja ilmselt tuleks teiste dimensioonidega toorikuid leida. See ehk lihtsustaks uue kiige tegemist ja materjali otsingut.
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
Post Reply