K175 1960

Liikmete rattad ja tegemised.
Lugemiseks registreeru kasutajaks.
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

K175 1960

Unread post by hmm »

Teen ühe hoiukoha siia, et ratas kaduvikku ei läheks.
Masin pole minu oma, vaid sooviti mootorit korrastada/remontida.
Omaniku eesmärk on jätta ratas võimalikult originaalsesse seisu nii nagu ta selle sai. Tema soov oli lisaks õigetele jawadele omada ka jänestega jawat. See masin hakkab saama vähest kasutust ehk mõnel korral sõidetakse koos perega Eestis...
Seega keskendun mootori korrastamisele, kuid ka teen kogu masinale kontrolli, ning kui üüratut kulu korrastamist ei nõua - korrastan. Teisisõnu veermiku laagrite vahetus ja sõlmede korrastamine, nii et masin saaks ohutult sõitma.

Minu juurde jõudis ta 29.aug22 õhtul järelkärus, küllili keeratuna, mis oli ostetud algse omaniku tütrelt, kes sai selle pärandvarana (originaal dokumente ei leitud). Tütar oli maininud, et masinaga oli sõitnud tema isa/vanaisa ja ~80ndatel jäänud seisma ning hoiustati kuskil heinaküünis.
Üli positiivne on loo juures see, et ta oli katuse all, kaetud tolmuga, kuid kahjuks ei olnud kroomosad õli/mustusega kaetud... need siis pole eriti hästi säilinud. Masin ei ole saanud hooletu/tehnika kauge/noore/tuuningu jne tegemisi tunda ning on ~95% ulatuses komplektne. Need väiksed protsendid võtab maha kunagi toimunud tõsisest esiosa õnnetusest. Armid on sellised, et esimese mootori kinnituse juurest on raamitorule lisatud lapp, mootori kinnitused on katki, mootor ise on natuke tagapool ja ülemine raamitoru laines.

Masin on siis Kovrovets K175 ilma igasuguste tähtedeta. St ilma tähtedeta mudeli osas viimane .e 3 versioon. Eelmised kaks olid kolmekäigulised ja ümara paagiga. Mingi versioon võis olla ka kolmekäiguline ning samasuguse "Saksa" kiivri taolise paagiga. Samas on mootor juba A versiooni oma.
20220829_192747.jpg
20220829_192755.jpg
Paralleelselt juba 60ndate osas lasti välja ka K175 A mudel, seal oli siis erinevuseks karburaator (K55-> K36), karburaatori katte plaat ja süütesüsteemiks oli G401+KM01, vist ka esitulekorpus muutus... ja esimene porikas liikus alla e. kinnitus amordi alumiste osade külge.
Paraku on mul ka kaks paaki, millel on paakide tagumine alumine osa natuke teise stansiga e. alumine äär ei olnud täitsa sirge vaid läks natuke tagant allapoole.

Amordi prillide raamile kinnituv laagrite toru alumise prilli pesas lahti loksunud.
Õnnetuse osas tahaks välistada esiosaga kuhugi vastu sõitmist, sest nii amordid, lenks on originaalid (või samade asjade vastu asendatud), lisaks ka porikas pole saanud suurt ratsi ning kogu ilme ühtib ülejäänud ratta värvisüsteemiga.
Minu teooria on lähtub samast kogemusest, mille ka ise sain, kui käisime Ermo, Roosakummik ja VX800 http://foorum.motokuur.ee/viewtopic.php ... 20#p103820
Nimelt oli raam katki läinud eesmise toru mootori kinnituse seest ja hüppas kinnituste vahelt välja, kui toimus väiksel kiirusel hüpe ühelt teekattelt teisele... raam oli vedel kogu aeg.. Selle ratta juures võis olla tegu sama raami murruga + väänas raami ning mootori kinnitusi tugevamalt.,

Nüüd mis veel ratta juurde ei saanud suure tõenäosusega kuuluda, oli esitule korpus + spidomeeter - need on lihtsalt uuemad e lukukate tuli enam vähem samal ajal, kuid +1.. aasta pärast, spidomeeter on CP115 e. valge taustal punase osuti ning sisemise valgustusega - see spido tuli kasutusse ~1963+, lisaks korpuse sees on PVC kattega massijuhe, kuid peaks olema riidest kattega, nagu läheb tuledelülitisse.
Kui juba juhtmete juurde jõudsime, siis tuledelülitisse, süütepooli mass, tagatulele minvevad juhtmed on riidest kattega, ülejäänud juhtmestik on loovtöö.
Soovitasin praegusele omanikule esitule kopruse õigema vastu vahetada (üks silmapiiril), olemas olev maha müüa e. kulu suht 0.
Lisaks kõik muud tegemised võimalikult originaali lähedaseks - VAPET sinna hetkel ei soovitud (peamiselt hinna pärast :roll: ).
Must nr pole eesmärk, seda ka ilma raami ning kroomosade korrastamiseta ei saa ka.
Kui juba raami korrastada, siis tuleb nii ehk naa ka värvida - seega suurem ettevõtmine, mis väljub omaniku eesmärgist...kuid õigemate osadega komplekteerimine mõistliku summaga on OK.

Kõik nr masinal klapivad andmeplaadil olevatega, kahjuks andmeplaat ise on oma kirjad minetanud.
Õnneks vedeles vossi varuosade hulgas ka õige karpakate - väga hea meelega lisan sellele masinale.

Mootor:
K175 number: Б7809, neljakäiguline, K55Б, peadüüs 190, suure metallist sõelaga õhupuhasti, generaator G38 (1960), süütepool Б50 (peal 1959).
Minuni jõudes käimalöömise hoob käis 50% tühja, ehk ei pannud iga kord väntvõlli pöörlema, käiguvahetushoob ei fikseeru algasendisse. Säde puudus, küünlakeere välimine osa keermest maas. Õlivarda ots ei ulatunud õlini.
20220829_204044.jpg
Samal õhtul natuke niblimisn e. vahetasin süütesüsteemi G401 geneka ja KM01 süütepooli, uue küünla NGK B7HS vastu + juhtmeotstele korralikud otsad ja sain sädeme kätte. Ajastuse panin ka sinna 3mm enne ÜSSi.
Paagist 80ndate kütus välja ja 1L B98+motl510 suhtena 1:30-le. Lisasin käigukasti 0,3L Motul 5100 10W40 õli - nüüd vähemalt on karteri õlitase õlivardal nõks üle miinimumi.

Karpa maha, algosadeks (krt nii korras karpa, et hea vaadata kohe...) puhastasin ja kokku tagasi.
Karpa puhtus, küünlaavast ning sissevõtu kanalist kiigates ka silku/kolvi OK olek + õlivarda ning siduri hea väljanägemine andsid kindlust, et mootor ise on seest OK. Samas kui oleks ka mingi jama mootori töös juhtunud tuleb nii ehk naa see korda teha.
20220829_223541.jpg
20220829_211407.jpg
Sellepäeva õhtul ma teda tööle ei pannud, sest kell lähenes 22:00-le ning naabrid poleks väga õnnelikud... siis pigem ajasin masina välja ja tegin täiendava pesu.

Järgmisel päeval:
10-15x käivitusvändaga võimeldes sain mootori tööle, peale mida käivitus edaspidi 1..3 löögi korral.
Mootori töötamisel mingeid häirivaid helisid ei täheldanud - seega hing jäi rahule ning ei tahaks väga seda siis poolitada - aga peab... sest käiguvahetust ei saa muud moodi ravida.
Rehvid täis ja tegin ka prooviringid.
Prooviringil selgus, et kogu veermik on aegunud ja üle 50km/h sõites ka nõks hirmus munakivi teel...
Istumisasend on väga ette suunatud - seega midagi on raamil paigast ära, sest ratas on liiga kõhu all - samas pole nurki üle mõõtnud.

31.08
Mootorit ei taha veel poolitada, sest järgmisel nädalal läheb MNT-sse registreerimisele ning hoian ratta võimalikult komplektsena.
Mootor on lahti käinud, sest poldipeadel on kruvika jäljed.
Võtsin käivitusvända probleemi lahendamiseks maha ka siduri poolse karteri kaane. Hea vaadata korras ja puhast karterit - õli seisukohtades paksu ollust minimaalselt.
Sidurikett nagu uus e. minu mõõtmiste järgi jäi paine alumisest karteri põhjast 3,9mm (4,3 on veel see piir, kui kett veel vastu karterikaane polte ei nühi, endal uue keti pannes on mõõduks vos 2 ja vos3 karteril ~4mm). Väntvõlli ja siduri ketihammakad nagu uued. Sidurikettad samuti, vaheplaadid vähe kulunud. Minu hinnangul on sidur töös olnud ~2000km, kui sedagi (jälginud enda mootorites olnud asjade kulumisi)
Siduri muhv OK. Mutrid samuti korras.
Põhjus, miks käimaloomise hoob tühja lööb on selles, et siduri korv ei olnud väntvõlli hammakaga joonduses, vaid oli ~1mm käigukasti pool. Lisaks käimalöömise hambad ise ka alugse pool natuke diagonaalis, tekitas olukorra, kus sektor riivas natuke vastu siduriketti ning haakus osaliselt põrkehammakaga ning surus põrkehammaka oma fikseerivatest pesadest sidurikorvil välja.
Panin sidurikorvile 1mm regseibi alla, kohendasin ka käimalöömise sektori asetust võllil ning asi kokku tagasi. Nüüd töötab käimalöömine probleemideta.
20220831_212758.jpg
20220831_215950.jpg
01.08 võtsin esiosa lahti, sest see ei töötanud sujuvalt.
Prillide laagrid märdega koos, kuid see oli ärakuivanud.
Prillide raamitoru oma alumisest pesast lahti
Amortide liugpinnad suhteliselt korras,
Rattalaagrid õhtal
Esipiduri pinnad nagu uued.

Täna saan ehk vajaminevad osad Veiko käest, et järgmine või ülejärgmine nädal ka käiguvahetuse korda saaks. Kui juba mootor lahti, siis kõik simmerid vahetusse, kas ka laagrid... no krt seda teab, eriti ei puutuks, kui need korras on.
Last edited by hmm on 02. Sep 2022 14:25, edited 3 times in total.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
fomoco
Tavakasutaja
Posts: 725
Joined: 04. Oct 2011 00:00
Location: Virumaa
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by fomoco »

Mul oli veidi uuem kavross, see kus jänesed pole mitte ninapidi koos vaid teineteisel seljas.
Sõiduajal muutus raam justkui vedelaks ning leegitorud hakkasid vastu maad käima.
Suri välja kuna bensuvoolik ei ulatunud kraanini.
Raam läks esimese mootorikinnituse ülevalt pooleks.
Traadiga sidusin kokku tagasi ja lükkasin koju.

Võiks öelda, et tüüp viga mille põhjustab vibratsioon, kuna mingit avariid ma sellega ei teinud.
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Ma sarnase koha parandasin nii, ehk panin raami sisse puksi.
http://foorum.motokuur.ee/viewtopic.php ... 52#p106652

Hilisematel masinatel ,voshod1 või 2 alates, tuli ette otsa tugevdusplaadid, mis vähendasid või ühtlustasid vibra.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Täna õhtul sai esi amordid lahti võetud.
20220902_191350.jpg
Amorditorusid on sirgemaks püütud painutada, seega kuhugi vastu on ikkagi esirattaga sõidetud.
20220902_191503.jpg
Lisaks püüame ka prilli toru korda teham ka see on kõver natuke.

Esitule korpusel on ka aastaarvu tempel peal, mis kinnitab mu eelnevat väidetm et on uuem.
20220902_173825.jpg
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Vabam6tleja
Tavakasutaja
Posts: 70
Joined: 01. Mar 2019 21:34

Re: K175 1960

Unread post by Vabam6tleja »

Ma loodan et seda masinat värvima ei hakka :) näeb nii hea välja, teeks roostetõrje ja lakkimise :)
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Ei ole omanikul plaanis mainat värvida.
Samas on seda raami ja ka mõnda detaili kohendatud e. keevitatud ja ka värvitud, kuid ta pigem püüab hoiduda suurema mahulistest tegemistest, mis vajavad detailide värvimist.., kuid masina teem tehniliselt korda (veermik, mootor, elekter) ja registrisse.
Kui nüüd seda masinat taastada pinnakatte ning raua osas tehaseseadetesse, on väga kulukas ettevõtmine.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Kas tagatuli on ainult gabariit või koos piduritulega?
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

tagatuli on suurgabariit - ilma pidurituleta.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Mul kusagil on pildid ühest 1960 K175A-st (andmeplaadil oli A). G401 genekas, sama karburaator, õhusõel ning kate, pidurituli puudus. Süütelukk oli selline, nagu su K58-l. Mul peaks ka üks selline tulekorpus olemas olema, kuid küll ilma ühegi agregaadita. Huvitav vahepealne ülemineku masin.

Minu enda 1959 K175 on sellise süütelukuga, nagu M72-l, aga see siis tõenäoliselt muutus, kui mindi üle G401 peale.
59 masinal on kolm käiku, kandiline paak, G36 generaator, piduritulega tagatuli (ning konn, juhtmestik jne)
Attachments
14600800_10206938256751778_1036957712_o.jpg
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Keegi on kunagi jäneste kõrvu nudinud :D
Attachments
Capture.JPG
Capture.JPG (15.03 KiB) Viewed 760 times
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

jep, lontikõrvad ;)
Juhul kui kellegil on kikkis kõrvadega jäneseid... tehke pakkumised
Tagatuli:
20220905_222802.jpg
20220905_222728.jpg

Isegi vaatasin, et komplektina oli kere+veermik K175 ja K175A mootori osa.
Kolmekäigulisel oli aku ja seega tulekorpuses natuke teised elemendid juures + küljekarbis aku kinnitamise kohad - praegusel masinal neid pole.
kas mõtlesid neid esitule piltide osas seda postitust:
http://foorum.motokuur.ee/viewtopic.php ... 58#p100958

Suurepärase vene saidi osas, kus ta on reastanud kovrovi masinaid, vihjab K175 kolmanda verisooni masinaks just sellises sättes nagu minu käes praegune isend on. Samuti on ka kasutusjuhendis samad asjad kirjeldatud.
Tulekorpust võid soojas hoida, me ehk saame ühe aga krt seda teab.

Traaversite osas tegin ühe avastuse, et K55, K58 ning just K175 traaversid olid kitsamad, Kui tuli K175A e. amordi simmeri korpus oma kuju muutus, läksid traaversid ka natuke laiemaks. See tuli välja sellest, et masina originaal alumine traavers koos püstikuga läks korrastamisse ja ei jõua homseks korda. Otsisin oma varudest korralikumaid - just need kuhu kinnitada ka traaversi all olev porikas... siis ka see oli minu varudes loksuga. OK, võtsin siis Voshod1 traaversi (puuduvad porika kinnitamise augud + amordiputkede kinnituse lõhe teises kohas), siis kõrvutades ülemise osaga oli amordi putkede kinnituse avad teises kohas.
Samas, kui panna K175A - Vos1 traaversid, siis kõrvalvaataja ei tee laiusel vahet.
20220905_215730.jpg
20220905_193322.jpg
Mäletan veel seda, et K175 A (või alles B/V) muutusid ka amordikattete/esitule tulehoidja läbimõõt suuremaks, sest kui K58-le alguses mingid katted sain, siis need olid originaal amortide peal nagu poisikese peas isa müts kõrvadel. Sain õigemad hoidikud ning ka väljanägemine läks sobilikumaks.
Sellel masinal on ka K58 sugemeid veel nt amordi tagumised simmerid on K58 kirjaga, esimesed simmerid K55 kirjaga. Taga porika tagumine e. välja ulatuv osa on K58 porikas, siis on keskelt pooleks lõigatud ning mingi sisemine osaga poltidega jätkatud...

Egas midagi vahetasin traaversi püstikud ning sai esiosa kokku tagasi.
Esiamorditorud
20220905_193414.jpg
Nädalavahetusel sai ta tagumine veermik korrastatud/inspekteeritud.
Rattal ja tagumisel ketihammakal vahetatud vene logisevad laagrid tänapäevaste kinniste laagrite vastu - enam lokse pole.
Tagumised amordid osandatud - amordi pulgad enam vähem siledad, kuid simmerid väsinud- isegi W20 õli ei hoia hästi amordi sees - panin 33ml õli ja pumpasin nii palju välja, et enam iga liigutuse korral välja ei pressi....

Tagakiige puksid tunduvad OK olema, sest suht tummiselt liigub see kiik, ei mingit loksu ja hoiab ilusti oma asendit.
Mis olid totaalselt läbi olid amortide otstes asuvad leevendid... no natuke ehk aitas see, et pukside sees oleva toru ümber mõni tiir teipi panna ning paigaldusel puksid kuumaks, et nad painduksid natuke... Igatahes enam ei loksu.
20220905_213715.jpg
Eilne õhtune sõit oli juba oluliselt parem, istumise asend on minu jaoks väga ebamugav, nagu bike peal sõida... ja no need originaalrehvid... juba nagu plastikud. Niiskel asfaldil puudutad tagapidurit ja plokis ning loha.
Käigud ikkagi jamavad, sest vahetuse hoob ju ei fikseeri ennast algasendisse tagasi, muidu käigud üles alla lülituvad ilusti.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Üks erinevus 1959 rattaga on veel see, et 1960 kõrgel esiporikal on valtsid sees.

Panin kokku mõned pildid, mis mul olemas on: https://drive.google.com/drive/folders/ ... sp=sharing
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Täna käis masin registreerimise eelsel ülevaatusel.
Õhtul tegin veel mõned pildid, sest tõesti on maaisn on suht äge.
Ilupilt
Ilupilt
Tegin ka mõned tiirud, enne kui käiguvahetuse jama likvideeeima asusin.

Mootori mahavõtmiseks tuleb oluliselt rohkem vaeva näha kui k58ga. Põhjus on küljeplekkides ja keti lõdvikutes...

Aga mootor lauapeal ning veendutud, et karter on koos töödeldud, kuid sidurikaas on teisest sordist... no see pole suur tragöödia.
Mootor laual1
Mootor laual1
Mootor laual2
Mootor laual2
Karteri nr
Karteri nr
Karteri värv
Karteri värv
Karteri värviga kokkupandud
Karteri värviga kokkupandud
Mootor on läbinud täieliku renoveerimise.
Silinder ja kolb uus, s.h. ka väntvõll ning laagrid. Simmerid pehmed.
Tavalise lapiga puhtaks
Tavalise lapiga puhtaks
Kolb tagant
Kolb tagant
Kolb eest
Kolb eest
Silku ülevalt seest
Silku ülevalt seest
Silku alt seest
Silku alt seest

Paigutatud on voshod2 silinder - vähemalt aknate kuju on peale vaadates sama. Eks teen portmapi ka, siis saab paremini aru.
No silku on parema voolavusega, kuid karpa, sissevõtu kanal, ülevoolukanalid karteril väiksemad ning süüde ka tagasihoidlikum e. Ebatäpsem - sinna see jõud kaob aga on nõks parem, kui k175 silkuga.
Siin oli ka põhjus miks masin töötamisel väga korralikku häält tegi.
Ütleksin nii, et mootor ei ole peale remonti sisse sõitu saanud.

Käigukast uutest juppidest, kuid käiguvahetuse barapani võtan külest ning seibitan täpsemaks.
Käiguvahetuse hoob polnud oma asendis, ning nullasendi fikseeriv vedru pesast väljas ja vedru fikseeriv plekk deformeerunud. No 1min ja hoob korras.
Kast seest väga puhas.
Küht lahti 1
Küht lahti 1
Küht lahti 2
Küht lahti 2
Väljakutse on värviga kinnitatud tihend karteripoolelt nii kätte saada, et väntvõlli ei peaks välja suruma... peamine oht on tihendi jama sattumine väntvõlli ümbrisesse...
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
fomoco
Tavakasutaja
Posts: 725
Joined: 04. Oct 2011 00:00
Location: Virumaa
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by fomoco »

Karteritihendit võid eemaldada noa ja tolmuimejaga.
Teine võimalus mida proovida oleks atsetooni kompress.
Teed kaltsust ühe vorsti, valad atsetooniga üle ja paned tihendi peale.
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Ma võtan karteri pooled puhtaks... vaja ikkagi kontrollida kahe laagri vahel olev õlituskanalid. Geneka all puudus üks sälkudega seib ning kanal oli värvi ning pabertihendiga suht kinni.
Kui karter puhas, siis saab ka tihendimöllu ilusti puhtaks ning ei teki hiljem kahtlusi, et kas jäi mingi paberi praht kuhugi ujuma.
See paber+värv ei lahustu ju ka karteris ning ega ta hästi kuskile välja ka ei suruta, lisaks veel oht, et imetakse simmeri ning võlli kokkupuute pinna vahele tekitades pilu...
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

hmm wrote: 07. Sep 2022 23:56 Aga mootor lauapeal ning veendutud, et karter on koos töödeldud, kuid sidurikaas on teisest sordist... no see pole suur tragöödia.
1958 ja 1959 ratastel on õli lisamise kork/varras väga ebamugavalt karburaatori all ning õli lisamiseks tuleb ära võtta karburaatori kate. 1960 mootoritel on see juba sidurikaane küljes, mis oluliselt lihtsustab õli lisamist ning kontrollimist.

Sinu pilte vaadates jõuame jälle sinna, et kui oled saanud nõuka ajal remonditud mootori, siis see tuleb enne kasutuselevõtmist ikkagi pulkadeks võtta, korralikult üle vaadata ning siis alles käiku lasta. Samas olen ka võtnud lahti enda poolt näiteks 10-15 aastat tagasi koostatud sõlmi ning siis mõelnud, et miks ma küll nii teinud olen..
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Iseensest on see mootor mul juba töös olnud ja sellega sõitnud no nii 1..2km. Mootori töö ise on väga OK.
Samas kui juba kõhu lahti võtan (muud moodi käiguvahetuse probleemi ei saa lahendada) on eesmärgipärane kõik juba üle kontrollida. Samas on ka vana tõde - ära näpi töötavat asja...
See viimane tõdemus on sobilik selles mõttes, et mida vähem laagreid oma pesadest sisse-välja tirida/tõmmata, seda vähem pinnad deformeeruvad.
Loomulikult kuumutan karterit ja eriti laagripesasid aga iga liikumine on mingil määral hõõrdumine.

See õlivarras/õli lisamise kork on vanematel 175stel jäänud 125 mootori kopeerimisest. Sama lahendus on ju ka käiguvahetuse süsteem, kuigi võllid on teises mõõdus.

@Prii: milline on su 175ste väntvõlli otsad, kas ühe või kahe kiiluga?

Ma olen näinud väntvõlli, millel geneka poolsel otsal on kaks kiilu kohta (ÜSS ja ASS) voshod1 võllil. Kõikidel vos3 ning ka need, mis mul riiulis kepsupuksidega versioonil (v.a. ehk vos2) on üks kiilu koht.

Sellel mootoril on samuti 2 kiilu kohta ning väntvõll kahtlaselt uus ja korras. Seega pakun, et väntvõll on samut i vahetatud vähemalt voshod1 oma vastu.
Voshod 2 või hoopis vos2M mootoril tuli kepsu ülemisse ossa juba puksi asemel laager.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

hmm wrote: Samas kui juba kõhu lahti võtan (muud moodi käiguvahetuse probleemi ei saa lahendada) on eesmärgipärane kõik juba üle kontrollida. Samas on ka vana tõde - ära näpi töötavat asja...
See viimane tõdemus on sobilik selles mõttes, et mida vähem laagreid oma pesadest sisse-välja tirida/tõmmata, seda vähem pinnad deformeeruvad.
Loomulikult kuumutan karterit ja eriti laagripesasid aga iga liikumine on mingil määral hõõrdumine.
Eks tuleb see kesktee leida. Juba sõitnud pillidel ma üldiselt lammutama midagi ei hakka, aga aeg on näidanud, et just "kap remo" mootoritega võib väga palju erinevaid üllatusi tulla. Sõbral näiteks oli Dnepri mootori karteripõhi jäetud kellegi remontija poolt puhastamata ning seal oli ca 5mm paksune metalliseguse õlimuda kiht.
hmm wrote: @Prii: milline on su 175ste väntvõlli otsad, kas ühe või kahe kiiluga?
Hea küsimus. Ei ole veel pidanud rootorit maha võtma, seega ei oska kahjuks öelda. Genekas on igatahes G36M (kui õigesti mäletan), kuid vanatüübi kontaktide ja tavalise ekstsentrikuga.
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 2190
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Nobody »

G36M? Kas sama, mis Izhidel?
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Ikkagi läks mootor pulkadeks, ehk kõik detailid eemaldatud, puhastatud, inspekteeritud.
Mootor oli komplekteeritud uutest vos1/2 juppidest... eriti meeldis mulle kolmanda/veovõlli võlli ehitus - sellel oli 4 suunas õlituskanalid....
Väntvõll, kolb jne uus ;) Laagrite pesad korras ehk igati hea mootor, peale komplekteerimist töötanud väga vähe... no 1h ehk... või siis 2.. mitte rohkem, sest korralikult kuumaks pole kolb läinud.

Sai siis keermed puhastatud ja keermelõikuriga üle keeratud, sest värviga mootorit tihnedades läheb see kurivaim igale poole ning kuivades eraldab värvi kilde kah. Just nende värvitükikeste pärast tuli osandada, sest mõned neist sattusid ka laagri (peamiselt käigukasti ja väntvõlli siduripoolsele laagrile) kuulide vahele. Korralikult uputades ja leotades sai laagrid puhtaks.
Vana tihend
Vana tihend
Käiguvahetuse barabaanile lisasin kaks reg. seibi ning sai hea ja väikeste lõtkudega.
Võllinduse sai ka piisavalt väikeste lõtkudega paika.
Vahetusse läks väntvõlli siduri poolne laager - see ka peale puhastamist ei pöörelnud vabalt, vaid katkus.
Kolmanda e. veovõlli laagril üks rull oli puudu... õnneks oli mul samade mõõtmetega rullike olemas.
3võll
3võll
Seibitamine
Seibitamine
Puudus ka distansmuhvi alt tihend, lisaks oli sidurivarda ümber olev kummitihend juba suht plastik, tegin uue.

Kõik simmerid ja tihendid vahetatud.
Karteri poolte vahele 0,8mm tihendipapp + reinozil. Silku alla 0,4mm, ilma reinozilita, silku pea alla uus AL tihend.
Ülejäänud pinnad ainult reinoziliga kokku tagasi.
Karteritihend
Karteritihend
Mootor aistevahele
Mootor aistevahele
Eile sai ratas komplekteeritud e. mootor aistevahel tagasi. Täna saab ehk uuesti proovisõidu teha.
Kui küljeplekid olid eemaldatud, sai ka kiigevõll välja võetud - tuli teine suht hästi, õrnalt kopsides. Võll kergest roostest puhastatud, määrdega kokku ning tagasi. Võllil oli ketipool väikesed hõõrdejäljed puksi poolt tekitatud, aga ei midagi hullu.
Kiigevõll1
Kiigevõll1
Kiigevõll2
Kiigevõll2
Kiigevõll3
Kiigevõll3
Siis jääb veel paar asja hankida:
Õigem tulekorpus koos spidokaga, jalahoidjate kummid, süütepool B50

Omanikule jäävad veel sellised rõõmud:
Kukkumisest tingitud kõveruste sirgendamine (raam+lenks+ veel ehk midagi) + algaja keevitaja jäänukite parandus (st raami eesmine tour tuleks sisemise puksiga parandada, mitte lappi peale keevitada... lisaks mootori eesmise kinnitusavade korrastamine. Mootori kinnitused on natuke veninud.
Eesmine kinnitus
Eesmine kinnitus
Rataste taastamine (roostest puhastamine + rehvide vahetus)
Tulevikus amordisimmerite vahetus.

Kui rehvid oleksid korras ja reg nr olemas
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Nobody wrote: 09. Sep 2022 11:44 G36M? Kas sama, mis Izhidel?
Jah, väliselt nagu vanade kontaktidega Izh 49 generaator. Relee on mul hetkel küljes tavaline Izhidel kasutusel olnud св-32, kui seda ei oska öelda, kas originaalis oligi see sama või vanem plekist kaanega

Üks musta numbri akt ka 1960 masina kohta. Kommentaar aktist: Säilinud sõiduk. Tehtud üksikuid värviparandusi, osa detaile uuesti kroomitud.
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1343
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

Re: K175 1960

Unread post by hmm »

Nüüd masin juba mõni aeg koos olnud.
Mootor funkab, käigud lülituvad väga hästi.
Sai hangitud ka õige esitule korpus koos spidomeetriga.
Tegin täna ka mõned pildid telefonist nõks parema kaameraga...
njah... karpa kate jäi panemata :|
VI7_3471.JPG
VI7_3478.JPG
VI7_3482.JPG
VI7_3483.JPG
Üks häiriv asi veel on - st kui mootor saavutab töötemperatuuri, siis hakkab vaikselt ära vajuma. Sarnane jama oli ka mul teisel masinal, kui summutid olid peaaegu umbes...
Neid summuteid ei saa ju osandada... pole ka sellist keemiat, mida sinna sisse valada ning lõkkesse ka ei taha visata. Neid ei juge ka pauguga puhtaks põletada, sest tagumine sõela osa on sees ning see ei tule sealt välja.

Muide üks asi on veel, mida sooviks heietada... "saksa" kiivri tüüpi paakide kujust.
Olen märganud, et sellel rattal on tagumine alumine äär sirge, kuid mu ülejäänud kaks sarnast paaki (suure korgiga ning musta plastik korgiga) on tagumisel osal nõks alla suunatud lõige...
20220702_paak.jpg
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
fomoco
Tavakasutaja
Posts: 725
Joined: 04. Oct 2011 00:00
Location: Virumaa
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by fomoco »

Ehk oleks abiks Mr.Muscle ahjupuhastusvaht millega turbomehed puhastavad muutuvaid geomeetriaid.

Image

Kuid kõige õigem oleks lahti lõigata, puhastada mehaaniliselt ja kokku tagasi keevitada.
Prii
Tavakasutaja
Posts: 327
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: K175 1960

Unread post by Prii »

Ilusad pildid!
hmm wrote: 16. Sep 2022 22:59 Neid summuteid ei saa ju osandada... pole ka sellist keemiat, mida sinna sisse valada ning lõkkesse ka ei taha visata. Neid ei juge ka pauguga puhtaks põletada, sest tagumine sõela osa on sees ning see ei tule sealt välja.
Olen Izhi kinniseid summuteid puhastanud nii, et tagant otsast panen kuumaõhupuhuri summutisse puhuma (Izhil istus ilusti tuugalt) ning siis ca 15 minutit põletamist. Alguses paks toss ning hiljem reaktiivmootori sarnane heli. Lased maha jahtuda ning siis tolmuimejaga üritad igat pidi keerutades sealt võimalikult palju seda tahma kätte saada. Kui summutid on mõlkis niiehknii, siis kummihaamriga kergelt saad ka aidata. Põletamisega muidugi põletad ära ka värvi summutite pealt.
hmm wrote: 16. Sep 2022 22:59 Muide üks asi on veel, mida sooviks heietada... "saksa" kiivri tüüpi paakide kujust.
Olen märganud, et sellel rattal on tagumine alumine äär sirge, kuid mu ülejäänud kaks sarnast paaki (suure korgiga ning musta plastik korgiga) on tagumisel osal nõks alla suunatud lõige...
20220702_paak.jpg
See on päris huvitav tähelepanek. Mõlemad minu 59 aasta K175-et on olnud kaarduva äärega. Nii suure korgiga ning musta plastik korgiga. Tundub, et umbes 59/60 mudeliaastatega see muutus.

1959:
Capture3.JPG

1960:
Capture4.JPG
Capture4.JPG (39.93 KiB) Viewed 135 times
Post Reply