Sapi-Vana projekt nr. 2 - "Säärekäristaja"

Kasutajate võrrid, mopeedid ja motorollerid. Tutvusta oma masinat!
User avatar
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 374
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Sapi-Vana projekt nr. 2 - "Säärekäristaja"

Unread post by Sapi-Vana » 15. Sep 2011 23:16

Selle sõiduriista ajalugu oli üldiselt üksainus viltuvedamiste jada. Esimene suur õnnetus oli juba see, et see "naistekas" valmis Harkovis kaheksakümnendatel, mil kunagisest kestvast kvaliteedist oli saanud vaid hale nali. Esiteks oli see ratas ka nõukogude naisele liiga raske, teiseks oli ülekanne pehmelt öeldes väsitav, kolmandaks olid veljed kuidagi nii kokku pressitud, et neid ei olnudki võimalik sirgeks ajada (jõnks jäi sisse igal juhul), neljandaks oli lenksu polt mingist eriti venivast sulamist ning viiendaks ei funktsioneerinud need ultramoodsad järeleahvitud käsipidurid mitte iial korralikult. Punkti pani asjale sadul, mis oli kõver ja kõveraks ka jäi. Mina oleksin selle sõiduriista löönud kuuetolliste naeltega laudaseina külge kui näite *ersekukkunud Vene koosteimest, kahjuks aga mu ema ostis selle asja omale kui sõiduvahendi. Ta tegi sellega vist neli sõitu, iga kord pärast oma nädala puuhobust mängides. Siis sai garantii läbi ja ratas jäigi meile.

Teine suurem õnnetuste jada käis rattaga kaasas siis, kui mu ema oli juba sellel balanseerimiseks liiga kohmakaks muutunud ning olude sunnil kusagil üheksakümnendate alguses pidin ise sellega väntama. Käisin selle rüsaga korduvalt käntsa, kuid kõigest hoolimata ei purunenud ratas kordagi sellisel määral, et selle minevamiskamine oleks end moraalselt ära õigustanud.

Sellise mõttetu peksasaanud plekikäkina seisis see ratas siis siin-seal koridorides ja keldrites veel pea 20 aastat. Kuni siis selle aasta augustis ma mõtlesin, et annan raisale veel ühe võimaluse. Ehk saab Vene "taiesest" ometi kord asja teda mootoriga õnnistades?
____________________________

Kogu selle edasise murksimise mõte oli luua "abimootoriga jalgratas", mis uuenenud liiklusseaduse alusel ei ole mootorsõiduk.
____________________________

Siitsamast foorumist sain ühe tegelase käest D-8 mootori, millel esialgu suurt elulootust ei paistnud olevat. Sees oli ilus pikilõtk ning sädemega olid ka kurvad lood... Gunnar Üksjala - meie kandi legendaarse karkudega võrrimehe - käes sai aga mootorist siiski asja ning üsna pea oli mul ta rattale peale muterdatud ja rutskadega ühendatud.

Bensiinipaagi aretasin "Dru¸ba" paagist, mille keevitasin raamile. Põhiline oli aga tegemata ja selleks oli lisahammasrattaga varustet tagaratas.

Veetsin oma keldritöökojas tagaratast õigeks vägistades terve päeva ning tulemuse kohta öeldi Valga motoklubis ikka, et nii kõvera asja peale ei ole mõtet midagi ehitada. Pealeselle pidid ka kodarad olema mingist eriti tundmatust poolpehmest sulamist, mis ilmselt oli ka peamine põhjus, miks velje õgvendamisest midagi välja ei tulnud. Saatsin mõttes selle ratta pikalt ning paar tundi hiljem sain juba Helme Ühisjäätmejaamast viiekümnendatest pärit pooliku Harkovi meesteka. Sellelt pärit tagaratas oli kui uus ning mis eriti lahe - pedaalide hammasratas oli keskavas täpselt nii suur, et see täpipealt rummule peale istus. Pool tundi hiljem oli juba hammakas rummule peale keevitatud, ratas külge monteeritud ja võrri kett peale tõmmatud.

Nüüd siis tuli viimane kord, mil ratas oma väärtust näitas. Sain mootori käima, masin vedas mind edasi nii umbes 10 meetrit ja siis jäi kett kinni. Raksaki oli sadulatoru ettepoole kõver kui Kreeka E. Või nagu Juhan Partsi kael. Sai siis käiku lastud vähe jämedam toru ja raam sirgemaks tagasi kistud.

Selgus, et tuleb ketile ikkagi mingi lisapingusussüteem välja mõelda. Lätist sain "Riga" originaalpinguti, mis hiljem töö käigus osutus mõttetuks pehmeks käkerdiseks. Lõpuks sai tast muidugi asja, aga siis oli sinna ka kolm plaati jämedat rauda lisaks külge keevitatud.

Saigi sõita. Sõitis täitsa hästi, jõudu oli täiesti tuntavalt. Aga sadul oli midagi kohutavat. Selle asemele sai siis monteeritud-keevitatud "Dnepri" sadul aastast nii umbes 1960. Lärina vaigistamiseks sai abi vanast "Gauja" pirnikujulisest sumpast, mis läks poolenisti treilaastu täis ja millele sai siis otsa keevitatud üks eriliselt kõver toru

Sellises ilus sai läbi sõidetud vast 100 km, siis proovisin igaks juhuks ka rattaketiga vedu ning ei pidanud kahetsema. Rattaketiga veab masin edasi märksa jõudsamalt ja ka kiiremalt. Ütleks nii, et mäkketõus ei ole probleem ning tasasemal maal venib kiirus nii 40-50 km/h. Abimootoriga jalgratta kohta polegi nii paha tulemus.

Viimane uudis tuli üle mäe naabrimehelt. Karvik läks ratta nägemisest nii õhinasse, et lubas üles otsida "Gauja" originaalpaagi. Kui selle asja kätte saaks, oleks asjal juba välimuse poolest ka kõva protsent ilu rohkem.

Nimi "Säärekäristaja" tuli aga sellest, et ühel proovisõidul jäi püksisäär kuidagi eriti õnnestunult keti ja hammasratta vahele ning tulemust võite isegi ette kujutada.

Tuli pikem lugu, aga eks ma proovin lähiajal mingi rea pilte ka üles visata.
Last edited by Sapi-Vana on 25. Jan 2012 17:42, edited 1 time in total.

om
Moderaator
Posts: 1232
Joined: 30. Aug 2004 00:00
Location: Läänemaa
Contact:

Unread post by om » 17. Sep 2011 08:57

Sapi-Vana wrote: ____________________________

Kogu selle edasise murksimise mõte oli luua "abimootoriga jalgratas", mis uuenenud liiklusseaduse alusel ei ole mootorsõiduk. Ning kuna ta ei ole ka "pisimopeed", siis järelikult siin piiranguid ei ole. See tähendab, et põhimõtteliselt võid sellise jalgrattaga ka 90 km/h maanteel ringi uhada, sest parakrahvis, kus räägitakse 1 kW võimsusest ja 20 km/h piirkiirusest on teemaks AINULT mopeed ja pisimopeed - abimootoriga jalgratast ei mainita seal poole sõnagagi. Noh, umbes sellist asja tahtsingi teha.
____________________________
jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti.

User avatar
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 374
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Unread post by Sapi-Vana » 19. Sep 2011 20:54

Jah, nii see on. Samas aga käib kogu see teema elektrimootori kohta. Sisepõlemismootorist ei ole juttu, ega ju. Seaduses öeldakse, et "võib olla varustatud ka" elektrimootoriga. Ning siis on selle mootori võimsus ära toodud... Äärmiselt umbkaudne lähenemine igal juhul.

OK, see selleks. Aga kas on siin keegi, kes suudaks step-by-step kirja panna, kuidas saab siia lehele pilte üles riputada. See variant, et kusagile teisele lehele pildid üles ja siis link ära tuua ei toimi. Kui pilt üles panna, siis peab see kohe näha olema, te ise ju ka ei riputa omale seinale pildi asemel silti "see pilt asub esikukapi alumises sahtlis ketside ja kingakreemi vahel".

Ütleme nii, et mul on pildid oma arvutis .jpg failidena olemas. Mida ja mis järjekorras pean ma tegema, et need saaksid siia foorumisse üles riputatud?

User avatar
vintizvint
Tavakasutaja
Posts: 511
Joined: 13. Feb 2008 01:00
Location: Soome> Riihimäki
Contact:

Unread post by vintizvint » 19. Sep 2011 21:30


mccolla
Posts: 2
Joined: 24. Mar 2009 01:00

Unread post by mccolla » 20. Sep 2011 16:19

Mis siin keerulist. Seaduses on ju lihtsalt öeldud - jalgratas liikub kas lihasjõul või elektri jõul - ei mingit varianti bensumootorist. Sinu abimootoriga jalgratason mopeed/pisimopeed vms. Lenda 90ga radarisse, küll siis politsei kirjutab trahvikviitungis täpsed paragrahvipunktid välja...

Gert

User avatar
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 374
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Unread post by Sapi-Vana » 16. Nov 2011 20:34

Proovin siis pilte lisada...

Image

Nonii, see on siis üldpilt masinast. Nagu eelnevalt jutus oli - raami on mootor tiba kõveraks painutanud, aga minekut on see-eest mitme sellise eest.

User avatar
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 374
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Unread post by Sapi-Vana » 16. Nov 2011 20:54

Image

Minu tüüpiline lahendus gaasi- ja piduriprobleemile. Leian, et on oluliselt mugavam. Alumine on siis gaasiandmiseks ja ülemine pidurdamiseks. Sellel masinal jookseb pidur esimesele rattale. Tagumist ratast saab pidurdada pedaalidest, nagu tüüpilist vana kooli ratast ikka.
Last edited by Sapi-Vana on 17. Nov 2011 07:12, edited 1 time in total.

User avatar
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 374
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Unread post by Sapi-Vana » 16. Nov 2011 21:00

Praeguseks olen selle masinaga läbi hekseldanud julgelt 1000 kilomeetrit. Tänu reeglipärasele pigiärastusele on masin totaalne paugupill esimesest vändakeeramisest.

Post Reply