Minu Riga 22

Kasutajate võrrid, mopeedid ja motorollerid. Tutvusta oma masinat!
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Tänane 100km Sõidumõnu.

Kohati kiskus tuimaks, kuid mopeediga on see tore asi, et võimaluse korral alati peatud, kui autoga võimaluse korral ei peatu. Sai käidud ka vanade heade tuttavate juures teed joomas ja kere soojendamas :)
P1010645.jpg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Mõned tähelepanekud.

Kasutatavast bensiini/õli segust.
Kuna ei suutnud ühtset põhjendatud arvamust leida millise suhtega sega kasutada, siis arvasin, et kaasaegsete heade õlidega võibki kasutada suhet 1/50. Kusjuures see on üldiselt veel konservatiivne suhe. Sest tean, et automaatsüsteemid segavad keskmiselt kohati ka kuni 1/70 ja 1/100 suhtega. Lisaks kasutasin kõrgetele pööretele ette nähtud paadimootori 2T õli.
Kuid juhuslikult kasutades bensiini, mille segus ma ei olnud kindel lisasin igaksjuhuks rohkem õli teadmata kas seal oli õli või mitte. Ning ootamatult kadusid omapärased sümptomid mida olin pidanud põhjustatuks kuumast ilmast nagu ülekuumenemine ja jõu kadu seoses sellega. Mida üldiselt pidasin mootori disaini veaks.
Kuid peale seda kui hakkasin kasutama suhet 1/30 kadusid kõik kuumenemise ilmingud ning mootor hakkas tegelikult ka kõrgemaid pöördeid saavutama joostes kuni 15% kiiremini. Ning valgusfoori taga võis rahulikult rohelist oodata.

Olles juba päris hulga kilumeetreid läbisõitnud. Noh ütleme 500. Hakkasid tekkima omapärased sümptomid. Näiteks külmast peast mootor äärmiselt nõrk madalal pöördel. Raske käivitada. Siis käis mõte peast läbi et silindri tihendi vahelt pressib läbi. Ning soojalt surub tihendi jälle kinni. See leidiski kinnitust. Silndri pea ja silindrivahelt olid ribid õlised, mujalt puhtad ning külmalt kostis omapärast sisisnat ning poldid olidki lõdvalt peal. Poltide kinni keeramise uuesti, kadusid sümptomid ning mootor käivitub taas kergelt ja omab jõudu ka külmalt ja madalal pöördel.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nii, nädalaga umbes 200km sõidetud.

Nüüd näitab spidomeeter ka. Kiiruse osas küll pigem aiateibaid. Umbes nii:

www.youtube.com/embed/fhqn3k8N3-M

Aga kilomeetrite osas eksib +50m iga kilomeetri kohta. Nii et kui odomeeter näitab 100km, siis tegelikult on läbitud umb. 5km vähem.
P1010670.jpg
Last edited by 1981Riga22 on 18. Sep 2013 21:30, edited 2 times in total.
User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1552
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Re: Minu Riga 22

Unread post by madeinussr »

Omal ka sellist viga esinenud, võib olla, et tross on liiga pikk ja surub spidomeetri osuti kuidagi kinni. MInul läks paremaks kui trossi spidomeetri poolt natukene lahti keerasin.
Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

See lahti keeramine aitaski!!!

Aitäh!
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Tekkis taas kahtlus, et silindri ja silindripea vahelt laseb läbi. Lisaks kostusid veidrad helid mootorist, nagu miski hõõrduks kuhugi vastu. Just kõrgemaid pöördeid alla võttes. Õli tshekk näitas kole musta õli.
Et aparaadiga on kõvasti sõidetud, siis tuli mootor mustusest ja õlist puhtaks küürida enne maha võtmist. Neid trosse ja asju on tal vastikult palju küljes. Gaasitross, siduritross, käigutross, spidomeetritross, elektrikaabel, kett. Küünlajuhet ei maini. See käib lupsti ära.
Kuna ma suur spetsialist Riga mootorite alal ei ole, võttis see päris tublisti aega. Igatahes pimedaks läks kui mootoriga tuppa jalutasin.

Silinder oli kena ja sile. Ilma kriimudeta. Kuid see silindri pea vahel olev tihend tundus olevat liiga õhukeseks pressitud. Alumiiniumist. Panin uue tihendi. Eks näis kuidas peab.
Aga sellele vinguvale helile leidsin seletuse, nimelt oli siduri korvi mutter jälle lahti, ning sidurit hoidis paigal pronksist sidurit lahutav survepuks. Ilmselt oli see juba pikemat aega nii olnud.
Siduri korv igatahes loksus korralikult võlli otsas. Kas see on normaalne?

Vaata siit: http://youtu.be/dY6qOCFoXis

Ja mis selle vastu aitab teha?
Kuid muidu oli karter puhas igasugusest metallipurust, mis oli rõõmustav igatahes.
User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1552
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Re: Minu Riga 22

Unread post by madeinussr »

Sidurikorvi alune puks on arvatavasti kulunud, hea oleks uus lasta treida.
Sidurikorvi mutter on soovitatav keermeliimiga kinni panna! Muidu kui ta paarkorda lahti jookseb, siis läheb sama soojaga ka väntvõlli otsa keere ja nuut.
Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?
mellpoiss
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 12. Jul 2007 00:00

Re: Minu Riga 22

Unread post by mellpoiss »

See, et puks võlli peal loksub, ei ole mingi näitaja, ideepoolest ta tõmmatakse korvisüdamikuga võlli peale kinni. Pigem jälgi puksi loksu korvi sees, sealne loks juba mõjub tööle.
Suur kimaroi nende mootorite koostamisel ongi omavahel kokkusobivate, tihedate nuutistude leidmine.
Neid nuute tehti nagu jumal juhatas, ladudes lauale paakümmend võlli, ei leia võrdsete nuutidega isendeid, igaühel mingi oma veidrus juures.
Veel tuleks hoolega vaadata, kas mutter tõmbab liite korralikult kokku, või lõpeb enne keere otsa, ehk detail istub liiga sügaval nuudi otsas (nuutidega osa turritab otsaistuva detaili seest välja).
Võimalusel saab võllil nuudiosa lühemaks treida (pigem lihvida, sest ega tera seda karastatud võlli eriti võtta ei taha), teine võimalus on puurida mutri siseküljele faas kuhu liigne väljaulatuv nuudiosa sisse läheb.
Nähtud ka seda, et nuudid eri külgedel eri pikkusega, st. et detail tema otsas tõmmatakse kinnikruvimisel viltu. :evil:
Kõik need nuutliited oleks soovitav enne mootori koostamist "läbi mängida", hiljem on ebakõlasid väga keeruline likvideerida. Selline juba korra loksunud korvisüdamikon ka suure tõenäosusega oma nuudid ära loksutanud ja head istu sealt eman loota pole, hea oleks uus sobilik leida.
Keermeliim mutritele on hea soovitus, soovitaksin ka nuutliite vahele sama ainet.
Ja mittekuidagi ei saa soovitada mutri alla vedruseibi. :evil:
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Mul on tõeliselt hea meel väärtusliku info jagamise pärast. (y)

Võll, ja kogu sidur olid täiesti uued. Sõidetud on nii 1000 km ringis. võibolla tiba rohkem. Odomeeter hakkas alles hiljuti tööle ja see näitab 260km.

Tundub, et sain õigel ajal jaole. Mingit silmnähtavat katastroofi pole toimunud.

Puks loksub ainult väntvõllil. Korvi ja puksi vahel olulist loksu ei ole. Seib tundub OK olevat. Saan uue puksi panna, mul peaks neid olema. Väntvõlli otsal on vint ok. Nuutidel paraku on kerge loks. Tihkelt ta ei istu igatahes, kuid peale vaatamisel ei ole nagu kulunud ka. Nuudid on õige pikkusega ja kuhugi sisse ei sõida, saab korvi ilusti kinni kruvida.
Probleem on tõesti selles, et see kuramuse mutter ei taha seal peal püsida. Ta on ühe korra varem ka lahti tulnud.
Ehk siis lähen keermeliimi otsima.
See suur hammakas mis käigukasti otsas istub, loksub samuti, kuid tolle mutril on korralikfiksaatorseib ja see toimib hästi. Vaatasin, et sidurikorvile sarnast fiksaatorseibi oleks keeuline konstrueerida.
Seega proovin keerme liimi.
tundub nagu kosmosetehnoloogia! :)

Mis seal ikka, varsti tuhisen jälle liiklusesse oma roosa Rigaga, mis sagedasti real-life Laike teenib.
Täiesti paugupill muidu. Käivitub eeskujulikult, töötab stabiilselt, ei kuumene üle (segu 1:30) ei sure välja.
GPSi järg max kiirus täpselt 50km/h. Kuid selline pööre on sellele mootorile tema iga arvestades ilmselge piin. Ei viitsiks teda iga kuu kapremontida.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nii, tundub, et nende keermeliimidega on päris mitmekesine lugu.
Millist tüüpi/sorti/firmat soovitate?
mellpoiss
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 12. Jul 2007 00:00

Re: Minu Riga 22

Unread post by mellpoiss »

1981Riga22 wrote: See suur hammakas mis käigukasti otsas istub, loksub samuti, kuid tolle mutril on korralikfiksaatorseib ja see toimib hästi.
Aga miks ta siis loksub?
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

mellpoiss wrote:
1981Riga22 wrote: See suur hammakas mis käigukasti otsas istub, loksub samuti, kuid tolle mutril on korralikfiksaatorseib ja see toimib hästi.
Aga miks ta siis loksub?
Tundub, et seal ei ulata mutter mingipärast hammasratast lõpuni suruma, ehk nuudid ulatavad liiga kaugele.
Huvitav, kas seda saab seibiga lahendada?
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Midagi lõbusat ka.

Ees on sõber Riga-4'ga. (1971) Tegime Tallinna (kesklinna) peal väikse ringi.

http://www.youtube.com/watch?v=hR6zsfxBKB8
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Balti poldist sain õige peenkeermega mutrid. Samm 1mm.

Küsimus veel ,et kuna originaalis olnud vedruseib pehmelt öeldes ei tööta, kas siis keerme liimi asemel kntramutrite kasutamine annab sama efekti, või on keermeliim ikkaga parem?
mellpoiss
Tavakasutaja
Posts: 135
Joined: 12. Jul 2007 00:00

Re: Minu Riga 22

Unread post by mellpoiss »

Keermeliim igaljuhul asisem, aitab ka nuutide ebatäpsusi korrigeerida .
Loksuva suure ratta saad hädapärast sobiva ava ja paksusega seibi abil vast fikseeritud küll.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Panin lõpuks oma Riga kokku. Paagi tinutasin uuesti kinni ja tugevdasin klaaspalstiga, et enam samast kohast ei murduks. Eks näis kaua vastu peab. halja metalli tõttu värvisn kiirelt nitroga üle. eks talvel ole rohkem aega viimistluse jaoks.
Mootori poolele silikoon vahele, nii et enam ei tilgu ei besiini ega õli.
Sai ka piduri pedaal ära vahetatud, vana kippus juba vabalt ringi käima.
Uuesti numbrimärk paremini kinnitatud, korraks laterna sisse vaadatud (oi mis jubedus sealt paistis) Leegitoru ja silindri vahe tihendasin ka silikooniga ära.
Ja lahtivõetud elektroonika plokile hermeetiline kaan peale pandud, kuid oh häda ei käivitu. Sädet polnud üldse.
Kontrollisin süütepooli üle. takistus on ok. Ning alalisvooluga on võimalik küünlasse säde tekitada.
Samuti generaatori mähised ok ja annavad pinget.
Järelikult see elektroonika plokk. Kiskusin uuesti kaane maha ja väga hoolika vaatamise järel avastasin kuidas kaks juhet olid omavahel koos. Täpselt selle koha pealt kus isolatsioon vigane. Täidsa uskumatu, kuidas saab olla selline juhus? Praegu kaant peal ei ole ning aparaat paugupill.
Sõidab igatahes hästi. Aga vist varsti tuleb ära kuuri lükata. Juba on liiga külm.
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 368
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by Sapi-Vana »

Juhtmete puhul kasuta termorüüsi, absoluutselt kindlaim vahend lihtlühiste vastu.
jaan2
Tavakasutaja
Posts: 36
Joined: 22. Jan 2008 01:00
Location: Tartumaa
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by jaan2 »

Küsimus selle 2t seguõli kohta. Kas parem poleks miskit muud proovida kui seda kõrgete pöörete õli, sest teada värk, et võrr nii palju ju ei areta? See õli just vanatehnikal pidi sumpasse kogunema kuna õli ei põle lihtsalt ära? Ise olen kasutanud vanatehnikal lihtlabast trimmeri või mootorsae õli (kuigi see kah toimib ainult kõrgematel pööretel paremini) ja samamoodi 1:40 vähemalt pannud :roll: . Ja ei saa ma aru kuidas 1:30 seguga masin paremini lippab :D ? Kas rohkem õli alandab siis liiga kõrget oktaanarvuga kütet vms... :oops: ?
Jaff
minimo
Tavakasutaja
Posts: 459
Joined: 21. Jun 2008 00:00
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by minimo »

Ei ole erilist vahet, millist õli panna, ikka satub osa väljalaskesüsteemi. Ega stock võrril erilist vahet polegi, millist õli kasutad.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nii, eile viimane sõit tehtud, Riga-22 läheb talvekorterisse.

Talve jooksul ilmselt võtan käsile pulbervärvimise ja originaal RÕVEDA sinivalge värvikombinatsiooni taastamise. Ma ei tea veel, võibolla jätan mustaks, mõne värvilise triibuga. No ei ole kindel :?

Siis, kas on keegi kes saaks ette võtta kodarate korraliku pingutamise?

Ja veel, kas on olemas mingit ravi rõvedate roostetäppide vastu kroomitud detailidel?

Ja kas spidomeetrit on võimalik kuidagi lõhkumata lahti ka võtta?
User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1552
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Re: Minu Riga 22

Unread post by madeinussr »

See originaalne sinivalge on päris ilus, mul omal ka sellises kombinatsioonis ratas mootori ootel. Värvima ei kavatse hakata, kulununa näeb ka väga audentne välja.

Olen ühe ratta pulbriga värvinud, mopeedil võibolla pole lugu, aga mootorratast ei soovita küll kellelgi sellega värvida.

Kodaraid saab edukalt ise pingutada, olenevalt rataste viskumisest, saab veljed üsna sirgeks.
Kui ise teha ei viitsi/taha/oska siis võib PM-iga kontakteeruda äkki saame kaubale.

Kui on ainult roostetäpid kroomil ja rooste ise puudub, siis neid saab "karukeele" või metall(villa) svammiga maha nühkida, hiljem poleerida natukene ja jääb päris hea. Kui läbiv rooste siis keerulisem, kuna läheb uuesti rooste. Kuivalt ära nühi, pane miskit õli vahele rooste tuleb paremini maha ja nühkimine kahjustab vähem kroomi pinda.

Spidomeetri saab lahti võtta küll, selleks on vaja väikest heeblit, kokkupanek on väheke keerulisem.

terv.
1981Riga22 wrote:Nii, eile viimane sõit tehtud, Riga-22 läheb talvekorterisse.

Talve jooksul ilmselt võtan käsile pulbervärvimise ja originaal RÕVEDA sinivalge värvikombinatsiooni taastamise. Ma ei tea veel, võibolla jätan mustaks, mõne värvilise triibuga. No ei ole kindel :?

Siis, kas on keegi kes saaks ette võtta kodarate korraliku pingutamise?

Ja veel, kas on olemas mingit ravi rõvedate roostetäppide vastu kroomitud detailidel?

Ja kas spidomeetrit on võimalik kuidagi lõhkumata lahti ka võtta?
Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nonii, järjekordne hooaeg hakkab jälle otsa saama. Läbitud 2500 kilomeetrit.

Värvimisega ei jõudndki tegeleda. Jääb siis järjekordseks talveks käsile võtmiseks.

Aga kokkuvõte on selline:
Paak, mille kinni tinutasin ja klaasplastiga toestasin, on täiesti eeskujulikult vastu pidanud.
Samuti pole karterist õli enam lekkinud peale silikooniga tihendamist eelmisel aastal.
Ka sidur on töötanud laitmatult ning keermeliim on teda kenasti koos hoidnud. Põnevusega ootan aega, et näha, mis seisus see sidur on, sest seda on ikka usinalt pruugitud linnaliikluses.

Osta.ee'st ostsin väidetava Riga-22 hargi. Kuid selgus, et see on parimal juhul Riga-13 hark. Aga noh, mis vahet, kõik ühtemoodi Rigad. Krt rsk., kui sa ei tea mida sa müüd, siis nii ütlegi!

Äpardustest juhtus see, et üks generaator jooksis laiali. Mingi plekk mis hoidis ühte poolidest paigal tuli lahti ning põhimõtteliselt läks kogu generaator laiali. Juhe lühises. taastada on vist keeruline. Õnneks tuli ainult 2km käe kõrval lükata.
Kasagilt sain solki paaki. Ilmselt mõne kanistri kasutamisest. Ummistas karbussi düüsi ja filtrid ära. Tõmbas umbe.
Karbussi ujuk hakkas lekkima. Avastasin selle juhusliklt karpa lahtivõtmise käigus.

Kuumakindla silikooniga kinni pandud leektori pidas peaaegu lõpuni vastu. Kuid ikkagi viskas keermeliimitu poldi pealt maha ning sumpa kukkus koos leegitoruga teele :D Üks kõrv on leegitoru kinnitusel murdunud.

Aegajalt on ka ketti maha visanud. Keegi soovitas vene keti asendada lääne oma vastu mis nii hullult ei veni. et kust sellist otsida võiks? Pirita motopoest?

Rohkem nagu pole midagi juhtunud, ainult sõidurõõm ja naeratavad näod tee ääres.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nonii, talvel sai ainult sadul korraliku uuenduse. Rohkem polnud tahtmist või mahti tegeleda.
Mootor läks hoobilt käima uuel hooajal. Kuid ilmselt motiveerib ilus ilm siis nüüd vähe aktiivsemalt remondiga tegelema.
Iseenesest sõita ju saab, aga lihtsalt kõiksugu pisihädad ja iluvead häirivad.

Image
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Ehk siis hooaeg algaski remondihooajaga. Rattad viisin piritale kodara pingutamisse/vahetamisse. Leidsin, et mul endal pole oskusi selle vea piisavalt kiireks lahendamiseks. Talvel oleks pidanud sellega tegelema.
Mootoris ootas mind ees rida üllatusi.
Sidur oli peaaegu laiali jooksmas ning veo hammakas viimse piirini kulunud. Samuti vajab kõhualune õlikorgi vint uuendamist (remontmõõtu puurimist :) )

Lisaks tulid meelde kõik pisikesed vanad hädad, mis leidsid kiire ning radikaalse lahenduse. Piisava hulga hoopidega kõik kärbsed nagu öeldakse. Alustuseks lammutasin kogu mopeedi täiesti pulkadeks.
1. Kere läheb taastamisele originaalvärvides (Sinine-Valge)
2. uus kett
3. uus veohammakas
4. uus sidur
5. tagumise veohammaka kinituse taastamine (seisis koos vaid ühe logiseva poldiga)
6. esiamordi katted hangitud. (plastikust mis toru otsa käivad)
7. esiamordi ja tagaamordi plastik jullad hangitud. (need mis varda ja toru vahele jäävad)
8. Puuduvad hargi kinnituse tükid treitud ja taastatud (spetsialist tegi)
9. Uued piduriklotsid (taga olid kulunud ja ees olid katki)
10. Spidoka kopsik hangitud
11. leektoru kinnitus silndri külge taastatud. (üks kõrv oli ära murdunud)
12. Jalase kinnitus fikseeritud. (keevitus, sest paraku originaal lahendus on liiga nõrk.)

Lahendamata on veel sumpa kinnitus kere külge.
2015-05-27 07.34.17.jpg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Kuna laiskus on suur ja tahtmine sõita veel suurem, siis lasin kiirelt teenustööna kõik jupid liivapritsiga puhtaks teha. Tsink peale, ja pulbervärv ka. Sai siis kasutatud 3 värvi.
Valge RAL 9010
sinine RAL 5017

Originaalvärvi võrdlemisel olid need värvid kõige lähemal.
Kokku läks 158 Eur. Ja tehti 2 päevaga.

Ning üks detail oli kaetud arusaamatu kroomisarnase materjaliga, see sai samasuguse arusaamatu kroomvärvi koos laki kihiga peale. Täitsa okei.

Näeb uhke välja eksole :) Värvimine on taastamise juures üldse üks tänuväärsemaid ja enesetunnet kergitavamaid etappe.

Ilmselt tuleb endal veel pisut värviparandusi teha. Porikatele näiteks kaks musta triipu peale panna. Originaali pealt võtan mõõdud.

Kas keegi teab, kuskohast saab neid õige mõõduga Riga kleepse?
2015-06-02 19.31.24.jpg
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 2213
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by Nobody »

Kui saladus pole, siis kes pritsis ja värvis? 8 )
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Töö tegid:

www.liivaprits.ee

värv:
www.ossmet.ee
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Oi seda peavalu selle neetud nõukaimega! Ma ei saa aru, miks ma seda jura prügimäele ikkagi ei visanud! Selle asemel on vaja nädalate kaupa aega raisata et nuputuda kuidas seda saasta parandada nii et see sama kiiresti jälle ära ei laguneks ning võitled disainivigadega üritades siiski jätta teda võimalikult algupäraseks.
Kurat!

Praktiliselt kõik varuosad karjuvad sobitamise järgi. Käigu hammasrattad ei sobitu, piduriklotsid ei mahu kulunud trumlisse, siduri jaoks tuleb eraldi jupid treida, et ei logiseks.
Paagikinnitus. See on tehtud nii halvasti, et ei hoia paaki eriti hästi kinni ning tagatipuks lõhub paagi ära.
Pensukraan lekib. Massi ühenduse jaoks vedasin eraldi jämeda vaskkaabli, et rooste ja värv ei segaks voolude liikumist nii nagu vaja.

Okei, ma panen ta sunniku käima lõpuks. Aga ma tegin ta nüüd nii ilusaks, et ma ei julge enam sõita!
Ja ma ei taha teda jälle aasta pärast kapremonditada.
Rsk! Mootori sisu sai kõik uus. Silinder remontmõõtu puuritud ning kõigest 3000km järel on sidur laiali.

Kui ma mõtlen, et müüks ta õige maha, siis see raha number tuleb nii suur et vaevalt keegi seda tahab.

ARK - 150
liivaprits + värv - 158
mootori kapremondi osad - 45+35+6+25+10 = 121
puuduvad ja katkised keredetailid: 7+25+32+20+50+25+30 + 90 + 25 + 5 + 2x32 = 373
lisaks terve pinu pisidetaile ise tehtud/treitud. Ütleme et kui oleks lasknud teha, siis oleks 50 euri läinud.
Ja siis minu väärtuslik vaba aeg ja kallis ruum, mida see jurakas võtab.

Kui nüüd võtta aluseks, et sellise vana rimaka saab kätte 250 Euri eest mis näib küll enamvähem komplektne aga lähemal uurimisel on pooled asjad katki, siis sellest töötava/sõitva iluduse tegemine läheb maksma ainuüksi juppidena ja tellimustöödena 1102 Eur.
Sellele lisandub veel töö ja orgunn koos transpordikuludega. Sest vidinatele tuleb sageli ise järgi sõita või maksta saatmiskulud. Ning liskas ka selgub hiljem et mõned jupid ei sobigi ja tuleb uued tellida.
See on ilmselt 500+ Eur.

Et siis 1602 Eur eest on see asi müüdav. Muidu olen sunnitud edasi sõitma.
2015-06-12 16.12.36.jpg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nonii, kogu see kokkupanek võttis üüratu aja. Kuna olin teinud sisimas otsuse, et kõik asjad panen külge õigesti ning kontrollin kõik asjad enne üle 2 korda. Sobitamist oli palju. Ning samuti selgus, et mõned vidinad on kõlbmatud. Sai välja otsitud või teha lastud ka kõik puuduolevad vidinad.
Kuid tulemus oli see, et see pill läks veerandist vändast käima!!! Ma pole sellist asja enne kohanud.
Noh eks näis kuidas ta vastu peab. Ta peaks nüüd olema väheste erisuste ja parendustega tehase komplektatsioonis ja värvides.

Üks oluline parendus mis ma tegin on see, et ei jäänud lootma massi heale ühendusele, vaid vedasin ühest keskpunktist kõikidesse olulistesse kohtadesse eraldi jämeda massijuhtme. Sest olen hakanud kahtlustama, et mitmed veidrad käitumised võisid olla just halvast elektrist.
Nullpunktiks võtsin süütepooli kere, kuhu niikuinii juba jooksevad mõned massijuhtmed kokku.
Sealt hargneb:
Mootori korpuse külge, sest mootor ripub tegelikult kummipukside küljes ning ühendus võib olla kehva.
Esilaterna külge
Tagalaterna külge

Lisaks on mootori kokkupanekul väga oluline tagada, et silinder saaks kinni õhutihedalt! Ka väike pragu rikub kerge käivituse!
Peale mõningat sõitu tuleb mootor lasta maha jahtuda ja siis kõik mutrid kruvid üle keerata, et paika loksumisel kuhugi pragusi ei tekiks.

Kui näiteks teie mootor käivitub soojast peast hästi, külmalt aga ei taha käivituda, siis on tõenäoliselt kusagil mõned praod mis kuumast peast sulguvad.
Olen seda ise täheldanud mitmeid kordi. Alati on aidanud kas kruvide üle keeramine või tihendite vahetamine.


2015-06-18 00.14.21.jpg
2015-06-12 16.12.52.jpg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Jaaa. Sai siis esimesed 36km sõidetud ka.

Positiivse külje pealt et mootor töötab hästi. Ja muidugi selline riistapuu tõmbab tänavapildis tähelepanu. Pead pöörduvad ja inimesed astuvad naeratusega ligi et juttu teha.

Halva külje pealt on see, et nõukajurakas jääb selleks mis ta on. sumpa kukkus küljest ära jälle! Noh heaküll ajutine lahendus. Kuid mitteajutine pole oluliselt parem. Õnneks sain sumpa enne kätte kui tast oleks üle sõidetud.
Esitule üks hõõgniit kustus ära. Ja tagatuli samuti. Need nõukaaegsed lambid pidasid siiani vastu. Nüüd on küsimus, et kus selliseid 6V 15W/15W lampe saab.
Kõige halvem on see, et paak hakkas jälle lekkima. KRT! See tähendab jälle nullist parandamist ja ülevärvimist.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Julgesin ette võtta pika sõidu. Tallinn-Väätsa-Tapa-Tallinn.
Väätsal sai siis jalgrattamuuseumi külastatud kui vanasõidukite rongkäik sealt läbi sõitis. Kui välja jätta see, et vihm mind üdini läbi leotas, siis kulges sõit üpris probleemivabalt Aegviiduni. Nagu unistuste vanamopeed! Poolest pöördest käima ja siis täristad nii kaua sõita kuni üleni tuimaks ja kangeks muutud. Üldiselt üle tunni poolteise ei kannatanud korraga välja. 200km muretut sõitu!
Nojah, aga Aegviidus juhtuse see, et kolvisõrme stopper ronis oma pesast välja ning lõi silindri lõhki.
2015-06-25 21.42.24.jpg
2015-06-25 21.42.46.jpg
vot sedasi. Vana vastik! Joy killer!

Mis seal ikka, võtsin siis riiulist järgmise remonditud silindri koos kolviga. Väntvõll vajas ka vahetust, sest mul ei olnud uut kolvisõrme puksi võtta.

Nüüd ka kasulikke näpunäiteid uuele väntvõllile uute laagrite pealepanekul. Kuna mul parajasti kuumapuhurit polnud, kasutasin gaasipõletit laagri kuumutamisel. See oli halb idee, sest gaasileek väga kuum ning võib kergesti lokaalse ülekuumenemise tekkida. Siniseks läinud laager aga üldiselt ei kõlba enam. Nii juhtuski. Vaatasin ehmatusega et tõmbub siniseks ning siis arvates, et nüüd on liiga kuum lasin laagri võllile otsa kukkuda, kuid see sindrinahk jäi poolel teel kinni. Õnneks kuuma sai ainult väline külg, sees pool oli värv veel talutav. Kuid enam laagrit kätte ei saanud. Tõmmitsat pole ja kuumutamine ka ei aita. Lõpuks sain kuuma ja kahe kangi abil laagri siiski lahti, kui selle paigast kangutamine oli laagri logisema pannud. Olin sunnitud laagri kõlbmatuks tunnistama.
Mõtlesin siis et kus kohast ma saan +200- 230 kraadi täpselt. Õige, elektripliit kuumeneb aeglaselt ja ühtlaselt. Ning selle kuumusest piisas, et laager ilusti paika kukuks. Ahi kus saab täpselt temperatuuri kruttida sobib ka ideaalselt. Kuna aga ühe laagri keerasin tuksi, siis pean jääma homset ootama, et uus laager kätte saada. Mis sa teed, elu õpetab.
2015-06-27 00.45.36.jpg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Kui veel üks aasta kannatada, siis järgmisel aastal kvalifitseerub mu Riga-22 vanasõidukiks :)

Aga vahepeal panin uue väntvõlli, simmerlingid, silindri ja kolvi ning mootor tagasi kokku. huh. See võttis aega päris rängalt. Kogu nädala vaba aeg. Selle asemel et mõnusalt ringi täristada.

Aga nojah. Tühja siis kah. Ekstravagantsus nõuab ohvreid.

Niisiis kui olin mootori tagasi peale kruvinud, õli sees ja pents peale lastud ning lootusrikkalt andsin vänta lootes koheselt kuulda töötavat mootorit, siis seekord ei juhtunud muhvigi. Proovisin siis joosta käima. See andis siis nii palju tulemust, et hakkas nagu lubama, kuid madalal pöördel suri välja. Kui mootor soojenes siis jäi lõpuks tööle kõrgemal pöördel, kuid gaasi andes suri välja ikka. Ning läks jube kiirelt tuliseks. Ebanormaalselt ütleksin.
Siis olin sunnitud kahjuks pillid kotti panema ja minema jooksma.

Nüüd siis öösel ei andnud hing ikka rahu ja mõeldes veelkord kainelt asjade järgi üle leidsin, et esimese asjana tasub proovida süüdet reguleerida. Sest karbussi oli väga hästi reguleeritud ja vahepeal puutumata. Samuti ei saand viga olla süüte süsteemi funktsioneerimises. Ega ka selles, et mootor õhku saab vahele. Olin just simmerid vahetanud ja kõik tihendid uued + silikoon ka vahel.
Samas ka ei oleks tohtinud süüte nurk olla vale, sest genekas pandud täpselt samasse asendisse mis ennegi.
Ning oh seda imet! Muutes süütenurka hilisemaks, käivitus mootor palju erksamalt ja jäi tööle. Kiirelt leidsin optimaalseima asendi ning minu imestuseks oli see ikka oma 10-15 kraadi mööda algsest asendist.

Selline asi paneb kohe kukalt kratsima. Omast arust panin magneti võllile ikka selle sama kiiluga ja mingeid teisi asendeid pole nagu võimalik saavutada. Peaks vist igaks juhks magneti otsast ära kiskuma ja kontrollima.
Või kas siis tõepoolest on sellel väntvõllil kiilu koht teises kohas? Ei taibanud seda kontrollida kui mootor lahti oli.
Muidugi, teoreetiliselt on veel see võimalik, et panin süüte anduri lähemale. Praktiliselt vastu. Ning et võibolla on impuls seetõttu tugevam ning avab türistori varem, tekitades sädeme varem kui vaja.

Nojah, praegu pole rohkem aega seda kõike kontrollida. Head ööd.
Prii
Tavakasutaja
Posts: 345
Joined: 19. Jan 2007 01:00
Location: Tallinn/Jõgeva
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by Prii »

Keera süüteandur kaugemale ning vaata, mis siis masin teeb :)
Igatahes kiiduväärt mopeediprojekt. Endal on samuti erinevatel masinatel seda kolvisõrme splindijama juhtunud. Ei teagi, kas on halvad splindid, halb soon kolvis, halb paigaldus või nende kombinatsioon.
Edu!
sass14
Tavakasutaja
Posts: 83
Joined: 26. Dec 2012 01:00
Location: Tartumaa, Nõo
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by sass14 »

Ka mul on sõrme stopperitega palju jama olnud. Tartu turult ostetud stopperid on alati liiga pehmed, pärast mõningat sõitu(kuni 1000 km) mootorit lahti võttes on märgata, et stopperid logisevad pesades. Ilmselt varsti oleks minema ka lennanud. Intermotost leidsin väga head stopperid, müüakse "mopeedi sõrme stopperite" nime all, 50 eurosenti tk. Oluliselt tugevam materjal, ning surub ennast tugevamini laiali, lausa raske on teda pessa suruda.
Edu!
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nii palju jõudsin vahepeal kontrollida et süüte andurit eemale nihutades ei muutunud mittemidagi.

Hämmastav on ikkagi see, kuidas silindri, kolvi ja väntvõlli vahetusega minu endine paugupill muutus mitte paugust käivitatavaks. Karbussi seadeid ei ole muudetud. Enne karbussi on lisa kütusefilter. Bensu pealevool on korralik. Süüte komponendid on samad. Magnet sama. Isegi bensiin on sama. Seega viga saab olla ainult mehhaanilist laadi. Õhu vahelevõtud tahaksin ikkagi ka välistada, sest simmerlingid on uued ja lisaks tihendile, on vahel ka silikoon. Kere on kuumaks aetud ja siis peale jahtumist kruvid üle pingutatud.
Käima jooksmisel käivitub nii, et algul hakkab lubama ning siis tuleb tasakesi gaasi andes pöördeid tõsta. Mingil hetkel kui pöörded on kõrgemaks läinud tuleb ka jõud taha ja mootor justkui hakkab normaalselt tööle. Kuid kui liiga järsult gaasi anda, siis kipub üldse välja surema. Veel on selline lugu, et vana tühikäigu gaasi tasemel sureb kohe välja. Olin sunnitud juurde kruvima. Kuigi seda võib ka värskelt puuritud ja sissesõitmata silindri süüks ajada, sest ta käis tõesti raskelt ringi oma värskuses.

Nojah, seekord rohkem polnud aega tegeleda. Tiirutasin pisut. Minumeelest tossas ka rohkem kui varem. Varem nagu üldse ei suitsenud. Nüüd oli aga sinine jutt järgi. Vaatan millalgi küünalt. ja seda väntvõlli ja magneti suhet.

Panin ka nüüd sinna sõrme stopperiteks C kujulised intermotost ostetud tükid. Päris kõvad tundusid olevat.
User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1552
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Re: Minu Riga 22

Unread post by madeinussr »

Uus kolb ja rõngad võivad alguses väga tihedad olla, sellisel juhul on vaja masin rahulikult sisse sõita.
Kui aga korralikult tossab siis kontrolli sidurialune simmer uuesti üle, võibolla on pahasti jäänud ja laseb õli läbi.
Lisaks vaata kui kergelt väntvõll ilma siduri ja küünlata pöörleb! Uued väntvõllid on kahtlase kvaliteediga ja tapid võivad visata, ehk väntvõll on halvasti rihitud. Kontrolli ka kui kergelt käigukast ringi käib kui sudurit küljes pole (käega pead vabalt liigutada saama).
Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?
tom
Tavakasutaja
Posts: 126
Joined: 05. May 2009 00:00
Location: Tartu
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by tom »

Enda kogemustele tuginedes lisan, et uustoodangu väntvõlli puhul on geneka asend teistsugune, seega süütehetk tuleks kindlasti üle vaadata. Samuti tuleb lihvida üle vändakaelad, nad on millegipärast mõõdupoolest plussis, muidu teed laagritele liiga, muus osas on mulle sattunud uued väntvõllid head ja vastupidavad olnud. Laagriteks kasutan ise skf c3 -sid. Silindri ja kolvi kohapealt - soovitan jätkuvalt kasutada honda dio kolbi (39mm, sõrm 12mm), ka ühe rõngaga (teise rõnga kasutamiseks tuleks tift teise kohta viia) - on minekut ja jõudu.Vändasimmeritega selline teema, et on olnud juhuseid, kus mittekäivitumise põhjuseks on genekapoolne simmer (näha küttesegu jälgi karteril, vedru tihendilt maas või hoopis vilets tihend), võib ka õli tõmmata sisse siduripoole pealt - kas õlitase liiga kõrge või simm läbi või tihend viletsa kvaliteediga. Kokkupandud mootor peaks käima ilma küünlata kergelt ringi ja takistuste vabalt. Ehk on see pikk jutt abiks, eeltoodu tugineb minu enda praktilistele kogemusele, teistel võivad olla teistsugused kogemused. Edu.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Tänud kaasamõtlemast ja kogemuste jagamise eest!

Vahepeal polnud mul võimalik oma mopeedi näppida. Kuid nüüd jälle vaja see aparaat normaalselt liikuma saada.

Uuesti mootorit ma lahti võtta ei taha. Kohe üldse ei taha. Eks katsun siis teise mootori korda nokkida nii nagu peab.

Kuid vahepeal olen peal oleva mootoriga sõitnud ja pead murdnud. Ühesõnaga, kuidas paugupillist saa mingi viimane saast? Elimineerisin mängust kõik need mootori osad mida ma ei puudutanud peale silindri lõhkemist. See on siis karburaator ja süüde. Kuid nagu näha on, süüte nurga reguleerimine mõjutas asjade käiku. Sõitsin siis sellisel viisil nii 10km. Mootor kuumenes kiiresti üle ja tossas kohati korralikult. Kõik viitaks nagu hilisele süütele. Ning varasema süütega ei tahtnud üldse toimida. Kuna generaator oli kontrollitud, andur samuti ning juhtmete ühendus OK, siis tegin oletuse, et mingil arusaamatul põhjusel jamab süüteplokk. Sest ühtlasi olid mul salapärasel moel läbi põlenud kõik tuled.
Muuhulgas eelneva remondi käigus lisasin ekstra jämedad maandusjuhtmed kõikidesse punktidesse kus võisid olla halvad kontaktid. Sealhulgas ka süütepooli ja mootori korpuse vahele, sest mootor on kummipuksidel.
Nonii, vahetasin ploki, ei midagi, ikka sama. Siis märkan, et ploki korpus sädetab vastu raami. Kui surusin vastu raami, siis mootor suri. Kui isoleerisin, siis jäi tööle. OK. Asjasse süvenemata isoleerisin korpuse kohe ja nautisin paremat sõitu. Kuid mootor kuumenes ikkagi. Mis sellest, et süütenurka sai oluliselt varasemaks keerata. Süvenesin skeemidesse. Skeemide pealt selgub, et mitte mingil juhul ei tohiks raami ja ploki vahele pinget tekkida.
Kuram ma ei saa lõpuni rääkida, pean jooksma oma 6V lampidele järele.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Ühesõnaga, põletasin veel ühe ringi tulesid maha selle isoleeritud kui toimiva süüteplokiga. Kuumenemine oli endiselt probleemiks ja tossas ka. Süvenesin uuesti 251.3734 skeemi. Ja kontrollisin juhe juhehaaval järgi. Ja siis selguski tõsiasi, et Nõukogude insenerid võisid ju ausat tööd teha, aga tehases ratsiti kõik ära. Nimelt kommutaatori sisendis tähistatud mass (M) otsale ei jõuagi massi. Selle asemel on seal lihtsalt üks süüteanduri ots, mis on küll ploki korpuse kaudu ühendatud massi. Ning väljundi poolel M tähistatud klemmile lihtsalt ei jõuagi mitte midagi. Sinna ei tulegi mitte mingit juhet juba alates 1981 aastast. Hilisemat juhtmekomplekti kontrollides leidsin, et ka seal on pistikus M tähistatud klemm lihtsalt tühi. Ehk siis tehases eeldati, et korpus on igaljuhul massi ühendatud. Aga värskelt värvitud raamil nii ju ei ole!
Imestasin, et mis põrgutmoodi see süüde siis ilma massita töötas! Aga sedapidi, et 150V laetud süütekondekas laeti läbi valgustuse generaatori mähise ja/või tulede tühjaks.
Seejärel tegin kohe sellise jämeda vasega massijuhtme, mis käib kommutaatori kere külge. Tuled hakkasid ilusti tööle ning enam ei põlenudki kohe läbi. Huvitaval kombel jäi mootor ka käima sellises konfiguratsioonis. Sättisin süüte isegi pisut varasemaks. Kuumenemise probleem jäi vähemaks kohe. Nüüd võib kohe lahedalt oma 3km sõita.
Kuid siiski! Mootor ei tööta ühtlaselt. Käivitub küll suht kergelt kuid pole paugupill. Ning madalal pöördel pole üldse jõudu. lödiseb niisamuti. Ja kui gaasi anda siis tahab ära surra. Kuid kui mootor saavutab teatud pöörde, siis järsult tuleb jõud taha ja mootori töö ühtlustub. Sellegi poolest jätab ta aegajalt üksikult vahele. Ning vaid suure koormuse ja pea täisgaasiga ühtlustub mootori töö täielikult.
Eks ta üks süüte teema ole. Pole saanud siin vihmaga asjasse süveneda. Lisaks veel see, et soojenedes hakkab jõud kaduma.
Kui süüdet saan sättida ja jääb ikka tossama, siis vist tuleb hakata kahtlustama väntvõlli ja simmereid. Kõik simmerid said küll uhiuued. Ja mulle tundus, et see võll ei olnud piisavalt sile simmerite juures. Ja raskelt käis ka. Lükkasin selle esialgu sissetöötamata silindri süüks. Eks näis. Olen temaga sõitnud ehk ainult 40-50km.
Võibolla lasen vana väntvõlli korda teha ja siis panen uute simmeritega tagasi, kui muu ei aita.
No tehakse alles paska!
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Sai vahepeal 20km sõidetud. No kuumenemise teema on ikka üleval. Läheb kuumaks, jõud kaob.
Tossab ka. Nii et sinine jutt on taga :D
Kuigi karbussi pole keeranud viimased 2 aastat, siis keerasin rohkem kinni, aga ei aidanud tuhkagi. Kontrollisin õli taset. Tundub nagu kõik oleks alles.
Muidugi, on veel selline võimalus et see kommutaatoriplokk on aastast 1981 ning kondekas on lekkiv. Või mõni muu häda.
Kuram kas tõesti võitab simmeri vahelt õhku ja õli?
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 2213
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Re: Minu Riga 22

Unread post by Nobody »

Kui ta sul meeletult tossab, siis ikka kahtlustaks pigem kütusesegu või karterivahelt lekkivat tihendit/simmerit, kus õli juurde immitseb. 2T mootoril pole palju vaja, 3mm teiselpool seina ju käigukastiõli.
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Sõitsin täna veel mitukümmend kilomeetrit. Süüte kruttimisega õnnestus asja oluliselt stabiilsemaks saada. Ühtlasi katsusin segu veelgi lahjemaks keerata. Sellest märgatavat tulu ei olnud. Kuumenemise probleem on endiselt üleval kuid juba tibake vähem. Minumeelest suitseb ka vähem.
Süüte/sega reguleerimine on praktiliselt ammendunud. Hetkel enam vahele ei jäta ja välja ei sure. Kontrollisin õli, seal nagu märgatavaid kadusid pole.
Kas tõesti on teemaks liig tihkelt sees istuv kolb? Sest kui mootor on külm, siis toimib kui kulda. Kuid kui soojaks ja liiga soojaks läheb, siis kaob jõud. Mis on silindri normaaltöötemperatuur? +110?

Nojah. Igatahes vahepeal harisin ennast ka sisepõlemismootorite hingeelu poolelt. See on päris peenike teadus.
Kõigepealt kütus. Oktaanarv näitab seda kui kiiresti kütusesegu põleb. Leegi frondi leviku kiirus silindris sõltub just oktaanarvust ja segu survest. Mida kõrgem on oktaanarv, seda aeglasemalt leek liigub ning seda kõrgemat survet segu talub ilma et ta plahvataks. (lööklainet ei teki) Ehk siis Riga võrride jaoks, mille töörõhk on suht madal, peaks tegelikult kasutama ammu kadunud A76 bensiini, sest 95 liigub leegifront märksa aeglasemalt ning nõuab süüte kruttimist varasemaks ning kõrgematel pööretel, kus ühe tsükli kestus on väga lühike, ei pruugi segu lõpuni põleda, enne kui juba leektorusse lastakse. Ehk kõrgematel pööretel kaob jõud. Kuna see jutt tuleb pikk, siis teen mitmes osas ja selle lõppu panen ühe video sellest, mis toimub silindri sees:

https://www.youtube.com/watch?v=UvmBLqjaZxY
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Nonii, vahepeal jälle muutused paremuse poole.
Olin pikalt kimpus arusaamatu nähtusega kus mootor kohati töötas nagu enamvähem ok ja siis jälle kippus vahele jätma, välja surema ja ühe eriti iseloomuliku sümptomine tahtis mootor välja surra. siis kui järsult gaasi anda. Suitse kohati ning süüde pidi olema veidras asendis. Keeldusin uskumast, et olin mootori halvasti kokku pannud ja et kusagilt võtab õhku või õli. Sest viimane kord panin mootori ustnimelt eriti hoolikalt ja kiirustamata kokku võttes arvesse varasemaid kogemusi.
Välistada võis ka kütuse kvaliteedi probleemid. Kütus on segatud 1:30 2T paadimootori õliga ning lisafilter on vahel. Karburaatori probleemid võis ka peaaegu välistada.
Kuid jah. Lõpuks siiski see viga ilmutas ennast täielikult ning mootor suri keset sõitu äkitselt välja ning käima ei läinud. Sädet polnud. Süütepooli mähised tundusid ok olevat. Üks 1,3 oomi ja teine 6kOomi. Samuti olid ok süüteplokid ning juhe koos piibuga. Seega jõi küünal. usaldasin seda liialt kuna oli Jaapani toode. See küünal sisaldas ka takistit raadiohäirete vähendamiseks. Kuid ilmselt oli silindri lõhkemisel küünal ka kõvemini põrutada saanud ning praod kusagile takisti materjali sisse tekitanud, mis siis hakkas ilmselt sädelema, viies süütepinge äärmuslikult kõrgele ning muutes sädeme nõrgaks. Kord kadudes täielikult ja siis jälle taastudes.
Tegelikult oli säde nõrk. Ma oleks pidanud kohe sellele tähelepanu rohkem pöörama. Selline tuhm ja punakas. tavalises õhus piisab sädemeks mõnest kilovoldist. Süütepool aga on võimeline seal kuni 15kV genereerima. Küünla sisene katkine takisti ilmselt sai osa sädeme energiast endale ning siis kui gaasi anda ning segu rõhk silindris tõuseb ning sädeme jaoks on kõrgemat pinget vaja, siis süütepool ei suutnud enam piisavalt pinget välja anda et nii katkise takisti kadu ja sädevahemik ületada. Siis kippuski mootor ootamatult seisma jääma. Ning ebastabiilse töö põhjustas ebaühtlane sädelus takistis. Nojah.
Uus küünal lahendas kõik ebastabiilsuse probleemid. Mootor käivitub kergelt ja ei sure kohati. Säde jäme ja sinine. Nii nagu peab. Ja tekib kohe, üsna kerge vända vajutusega. Ei pea mõistatama et kas oli säde või ei olnud.
Nüüd tuli jälle süüde õigeks ka keerata.

Süüte ajastusest
Nii, aga nüüd tänane teooria. See puudutab siis õiget süütemomenti. Kõige tähtsam moment süütamise juures on see, et rõhk silindris peab oma maksimumi saavutama, kui väntvõll on asendis umbes 10 kraadi peale ülemist surnud seisu. Sel juhul loetakse süüde õige olevat. Kahjuks on aga siin mängus palju tegureid mis tahavad seda maksimum rõhku nihutada pidevalt kuhugi vasakule.
Kõige pealt pöörlemis kiirus. Mida rohkem on RPM'e seda vähem aega jääb töötsüklile. Kuid segu põleb ikka ühe ja sama kiirusega pööretest sõltumata. Nii võib suurtel pööretel osa segu lihtsalt põlemata jääda ning põlemisest ja paisumisest saadavast energiast läheb palju kaotsi.
Põlemis kiirus sõltub omakorda segu rõhust. Mida suurem rõhk, loe: mida suurem koormus ja mida rohkem on karbussi siiber avatud, rohkem segu pääseb silindrisse, seda kiiremini segu põleb. Ja seda varasemaks süüde justkui läheb. Samas sõltub põlemis kiirus ka põlemiskambri temperatuurist. Veel sõltub põlemiskiirus segu koostisest. Mida lahjem segu, seda aeglasemalt põleb. Ning lisaks sõltub põlemis kiirus ka sädeme tugevusest, sest esialgne põlemiskiirus on väga väike. olles vaid paar m/s ning hilisemates staadiumites kasvades 200m/s. Kaasaja mootorites arvestab kõike seda tilluke arvuti, mis võtab kõike vajalikke parameetreid arvesse ning leiab optimaalseima süütamise hetke, et õigel momendil oleks silindri rõhk saavutanud maksimumi.
Siin ka üks asjakohane video:

https://www.youtube.com/watch?v=_KEbXwvTxkg
1981Riga22
Tavakasutaja
Posts: 84
Joined: 05. Aug 2013 06:27

Re: Minu Riga 22

Unread post by 1981Riga22 »

Tundub, et mida rohkem on sõidetud, seda libedamalt asjad mootori sees käivad ning kuumenemise probleem väheneb iga kilomeetriga. Praegu on uue silindriga sõidetud nii umbes 250km. Juba parem.
2015-07-30 18.31.12.jpg
User avatar
Külgkorv
Tavakasutaja
Posts: 22
Joined: 27. Apr 2015 15:30

Re: Minu Riga 22

Unread post by Külgkorv »

Väga kasulik ja informeeriv lugemine! See isend on üks kõva pensionifond.

Jutu järgi järeldaden, et osaled sellega aktiivselt linnaliikluses. Kuidas autodega sammu pead? Teistele juhtidele meelepaha pole teinud?
Post Reply