Kas keegi teostab legeerimist?

iz350super · Unread post by **iz350super** » 12. Nov 2010 19:20

Nii, oleks vaja legeerida väntvõlli kepsu (alumist) sõrme. Treiel teeb mulle väntvõlli sõrme. Aga legeerimistööd ise kahjuks ei oska.
Parimate soovidega:
T.M

teints · Unread post by **teints** » 12. Nov 2010 20:16

Loe seda http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus

Unread post by **Tafka** » 13. Nov 2010 01:42

Mõtled äkki karastamist ikka?
Tehakse küll sädelegeerimist aga mitte sellistele detailidele...rohkem stantsi lõikeservade jaoks.
Aga kui tõesti sädelegeerimine huvitab siis Tallinna Tehnikakõrgkoolis on võimalus olemas....Toomas Pihl on tolle labori ülem.
Aga kui karastamist siiski mõtled, siis vaata, et ikka õige terase ostad...tava S235 terast ikka ei karasta....

iz350super · Unread post by **iz350super** » 13. Nov 2010 13:01

See on tõesti karastamine, aga metellil karastatakse ainult pealmine pind. Mitte Terve tükk. Selle jaoks oli oma tehnika.

Unread post by **Tafka** » 13. Nov 2010 13:14

Pealmise pinna jaoks on näiteks tsementiitimine/nitriitimine...
Ja ega vähesed metallid karastuvad täiesti läbi kui seda mõtled....olgu selline väike tükk karastub küll täielikult läbi kui õige terase valid aga ma ei tea kas sul oles vaja täis läbikarastust....

t6niz · Unread post by **t6niz** » 13. Nov 2010 13:35

Noh, olles ise karastamise ja legeerimisega koolis tegelenud siis julgen küll väita, et väntvõlli tapp vajab ainult pindmist karastamist. Seda pole eriti raske teha. Aga keegi ei saa 100% garanteerida seda, et peale ahjust võtmist sul see ist ka säilib nii nagu ta treipingist tuleb, sest teada on ju ka fakt, et karastamisel tekib materjalile tagikiht peale, mis kasvatab materjali. Niiet kui sul on seal ülitäpne ist, siis võid sellega küll hüvasti jätta

Tafka, kas polnud mitte nii, et kui kuumutad materjali üle ülemise kriitilise piiri, siis see, kas tekib läbiv karastus või pindmine ei olenenud sellest, kui kaua materjali seisutati?

Unread post by **Nobody** » 13. Nov 2010 15:36

Kui paks tagikiht siis peale tekib? Sajandik, tuhandik?

Kui suurte tolerantsidega see treial selle puksi sul üldse teeb?

t6niz · Unread post by **t6niz** » 13. Nov 2010 16:49

Ausaltöeldes ei oska öelda, kui paks tagikiht peale tekib. Ma kahtlen, et keegi väga oskab. Igastahes, kui ma uurisin koolis oma tapi karastamist, siis termikaõppejõud ütles mulle nii, et tekib tagikihtpeale ning see ajab mõõdu paigast ära. Kuigi noh, viimane kord kui ma lõõmutasin ühte käigukasti võlli, siis mõõdud jäid täpselt samaks. Olgugi, et tagikiht oli peal.

Unread post by **Nobody** » 13. Nov 2010 17:30

Teema läheb mõnusaks, kuna tunnen ise ka sama asja vastu huvi. Kas antud tagikiht, mis peale tekib on mingil viisil õrnem, tugevam või kulub maha töö käigus?

Kas lihvimine mõõtu vajadusel on hiljem mõeldav?

t6niz · Unread post by **t6niz** » 13. Nov 2010 18:24

teoreetiliselt saab mõõtu lihvida küll. Iseasi on kõik sellest kui palju tagikihti peale tekkis jne. Ma loodan, et Tafka üsna pea täiustab seda minu eelnevalt mainitud küsimust seisutusaja kohta, kuna ise väga täpselt seda ei mäleta.
muideks, kui vaja, siis ma saan üsna hea hinnaga need vajalikud detailid ära karastada/lõõmutada

Unread post by **Tafka** » 13. Nov 2010 19:36

Tagikiht tekib süsiniku väljapõlemisel. Vaakumkarastuses või gaasilises keskkonnas seda ei teki. Läbikarastuvus sõltub paljudest asjaoludest. Materjali keemilisest koostisest,seisutusajast,tempertuurist.
Paljudel juhtudel treitakse enamvähem mõõtu detail...karastatakse ja siis täppismõõtu. Tagikiht võib olla kümnendik aga ka sügavam....liivapaberiga tuleb too maha aga ei pruugi jätta korraliku pinda.
Nobody...kui sind see teema huvitab siis TTÜs on meil ju termika ja metalliõpetuse kunn P.Kulu. Väga asjalik inimene ja kindlasti aitab kui vaja.
Samuti ka P.Peetsalu.

iz350super · Unread post by **iz350super** » 13. Nov 2010 21:03

Kelle poole siis täpselt pöörduda? Mure on konkreetne.

t6niz · Unread post by **t6niz** » 13. Nov 2010 22:43

Noo, vaevalt keegi vaakumis või gaasikeskonnas niisama hea sõna eest sulle karastamise ära teeb:D
Aga kui tartu on ligemal, võta minuga ühendust, kui tallinn, siis tafkaga:P

Unread post by **Tafka** » 13. Nov 2010 23:47

t6niz wrote: Aga kui tartu on ligemal, võta minuga ühendust, kui tallinn, siis tafkaga:P

Mul pole võimalusi :)
Tallinnas tegeleb professionaalselt ka vaakumkarastamisega Sten & CO
http://www.sten.ee/teenused/index.php?g ... &mag_nr=11
Aga usun, et kui näiteks TTÜ-sse või Tehnikakõrgkooli (jällegi Toomas Pihl) pöördud siis tehakse ka asi ära.

iz350super · Unread post by **iz350super** » 13. Nov 2010 23:56

Tänud. Ise asun Ida-Virumaal, ei tea kas siinkandis ka selle töö mehe on?

Unread post by **Nobody** » 14. Nov 2010 12:47

iz350super wrote:Tänud. Ise asun Ida-Virumaal, ei tea kas siinkandis ka selle töö mehe on?

No kuule, sulle on asjad peaaegu ette ära seletatud ja mitu lahendust pakutud. See paki saatmine (15-25.-) on nüüd küll kõige väiksem asi, mille pärast toppama jääda. Kindlasti on seal mitmeid suuri metalli-ettevõtteid, kuid kahtlen, kas nad odavalt on nõus ühte pisikest puksikest töösse võtma.

paukjapostivahe · Unread post by **paukjapostivahe** » 02. Dec 2010 17:12

Tavaliselt tehti väntvõlli alumist tappi vene terastest 15X(X-kroom),12XH3A.Treiti toorik,mis oleks nimimõõdust 0,2-0,3 mm jämedam.Tsementeeriti 0,2-0,5mm sügavuselt(sõltub ajast süsinikukeskkonnas ahjus),siis karastati HRC 57-62.Lihviti nimimõõtu tsentrite vahel tolerantsiga -0,01.
Selle tööga saavad hakkama kontorid,kes stantse valmistavad.Kas Ida-Virus enam ei olegi ühtegi?

argo1974 · Unread post by **argo1974** » 04. Dec 2010 14:24

Kepsu alumise tapi tegemiseks sobivad materjalid: 15Cr3, AISI 8620, AISI1018, karastuse 60 HRC (700 HV) sügavus vähemalt 0,5mm.
Nõel-/rulllaagriga kepsutapi minimaalne paigalduslõtk = kepsutapi läbimõõt x 10 astmes -3 (nt 20mm tapi puhul 20-29 mikronit)

Motokuur.ee

Kas keegi teostab legeerimist?

Kas keegi teostab legeerimist?

Tervist