"Druzba riga" madis06
"Druzba riga" madis06
Nii, mõtlesin, et teen ka oma teema.
Kõigepealt sai asi alguse sellest, et ehitasime sõbrjuures koerale kuuti. Kuna sõbral on 2 mootorsaagi siis mõtlesime et paneks ühe sae rattale peale(pole õrna aimugi kuidas see oleks pidanud välja nägema). Siis tuli mulle meelde et kuuriall seisavad 2 druzba saagi, millest 1 töötas üsnagi hästi. Sai siis ka klassivennale ideest räägitud ning selgus, et tal seisab 1 riga raam (pakun et riga 13 raam, kuid ei ole kindel). Peale kooli saigi järgi mindud ja see "isend" ära toodud. Sealt see asi tulema hakkaski. Lisan mõned pildid ka et mis jakuidas(vabandan fotode kvaliteedi pärast sest telefoniga tehtud).
Toomise hetkel nägi ta välja selline:
Edasi sai siis raami kohendatud ja suuremaks tehtud et mootor ilusti vahele ära mahuks:
Ja koos mootoriga näeb ta välja selline:
Hetkel siis veel niipalju teha et mootor ainult vaja kinni panna. Kui see kunagi valmis peaks saama siis tuleb veel pilte ja ehk mõni video ka.
Kõigepealt sai asi alguse sellest, et ehitasime sõbrjuures koerale kuuti. Kuna sõbral on 2 mootorsaagi siis mõtlesime et paneks ühe sae rattale peale(pole õrna aimugi kuidas see oleks pidanud välja nägema). Siis tuli mulle meelde et kuuriall seisavad 2 druzba saagi, millest 1 töötas üsnagi hästi. Sai siis ka klassivennale ideest räägitud ning selgus, et tal seisab 1 riga raam (pakun et riga 13 raam, kuid ei ole kindel). Peale kooli saigi järgi mindud ja see "isend" ära toodud. Sealt see asi tulema hakkaski. Lisan mõned pildid ka et mis jakuidas(vabandan fotode kvaliteedi pärast sest telefoniga tehtud).
Toomise hetkel nägi ta välja selline:
Edasi sai siis raami kohendatud ja suuremaks tehtud et mootor ilusti vahele ära mahuks:
Ja koos mootoriga näeb ta välja selline:
Hetkel siis veel niipalju teha et mootor ainult vaja kinni panna. Kui see kunagi valmis peaks saama siis tuleb veel pilte ja ehk mõni video ka.
Vaata et sa siis proovisõidul sinimundreid ei kohta. Sihuke riistapuu on äraarvamatute rikkuste allikas. Riigikesele muidugi ja sinu rahakoti arvelt.
Ma siin natuke rehkendasin... ütleme, et sul ei ole ei ükskõik millise mootorsõiduki juhtimise juhiluba ja sa jääd sihukese masinaga negatiivselt meelestatud mentidele kämmalde vahele. Palju siis sinu taskust riigikesele kukub?
1) juhtimisõiguse puudumise eest kuni 100 trahviühikut,
2) registreerimata mootorsõiduki juhtimise eest kuni 100 trahviühikut,
3) tehnonõuetele vastamise kontrolli mitteläbimise eest kuni 50 trahviühikut,
4) tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest (ja seda see pooleldi valmis mopeed ju on, eriti veel selliselt muudetud raamiga) kuni 100 trahviühikut,
5) omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest kuni 50 trahviühikut,
6) keskkonnaohtliku mootorsõiduki (ta sul ju läriseb liiga valjult, eks) juhtimise eest kuni 50 trahviühikut,
7) kui selle kõigega kaasneb liiklusoht (ja kaasnebki), siis lisa veel kuni 100 trahviühikut.
Mina sain matemaatilise maksimumi 550 trahviühikut. Vanasti oli 1 trahviühik 60 krooni. Seega võimalik maksimum 33000 krooni ehk umbes 2109 eurot.
Kui see kõik juhtub aga näiteks pärast tinapanekut, kus sa oled lenksu taha lasknud oma sõbra, siis tundub see 2109 euri kerge litsimusina.
Ma siin natuke rehkendasin... ütleme, et sul ei ole ei ükskõik millise mootorsõiduki juhtimise juhiluba ja sa jääd sihukese masinaga negatiivselt meelestatud mentidele kämmalde vahele. Palju siis sinu taskust riigikesele kukub?
1) juhtimisõiguse puudumise eest kuni 100 trahviühikut,
2) registreerimata mootorsõiduki juhtimise eest kuni 100 trahviühikut,
3) tehnonõuetele vastamise kontrolli mitteläbimise eest kuni 50 trahviühikut,
4) tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest (ja seda see pooleldi valmis mopeed ju on, eriti veel selliselt muudetud raamiga) kuni 100 trahviühikut,
5) omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest kuni 50 trahviühikut,
6) keskkonnaohtliku mootorsõiduki (ta sul ju läriseb liiga valjult, eks) juhtimise eest kuni 50 trahviühikut,
7) kui selle kõigega kaasneb liiklusoht (ja kaasnebki), siis lisa veel kuni 100 trahviühikut.
Mina sain matemaatilise maksimumi 550 trahviühikut. Vanasti oli 1 trahviühik 60 krooni. Seega võimalik maksimum 33000 krooni ehk umbes 2109 eurot.
Kui see kõik juhtub aga näiteks pärast tinapanekut, kus sa oled lenksu taha lasknud oma sõbra, siis tundub see 2109 euri kerge litsimusina.
Ketiluku saab osta. Või kui seda ei ole, siis lihtsalt lööd torniga ühel lülil needid millimeetri allapoole, võtad lüli lahti ja pärast vasaraga tambid lüli kokku tagasi. Igasugune pornograafia traadiga jäta ära, sest kui see "patentlüli" töö käigus lahti läheb, siis sinu kukkumine saab olema selle hooaja haledaim.
kui kinnitused tegin siis tundus olevad korras, kuid nüüd peale vaadates on ikka päris viltu. ehk siis 7 korda mõõda ja 1 kord lõikaminimo wrote:Kõigepealt hakkasid mootorit peale panema, ketti vaatamata?madis06 wrote:Asi siis niikaugel, et mootor on ilusti küljes, töötab ka ilusti aga hammakad ei ole kohakuti niiet kett jookseb viltu. Ilmselt tuleb mootorit veidi teise küljepeale liigutada, sest see oleks ilmselt kõigelihtsam variant.
-
- Tavakasutaja
- Posts: 104
- Joined: 12. Oct 2009 00:00
Mingi rolleri karpa sobiks sinna rohkem kui hästi, hakkab vähem bensiini ka võtma. Rolleriklubis neid alates 14mm ikka liigub.madis06 wrote:aga kui ma saaks kusagilt mingi tänapäevase sae karpa, kas see hakkaks siis enamvähem toimima??V6rrRacing wrote:See Druzba karpa ning seda sa korralikult toimima ei saa.
Ma soovitan sulle, et areta mingine teise masina karpa peale.
Muide saab väga hästi karpa timmi . Mul enal on kart druzba mootoriga aga sulle soovitan võtta karpa lahti vaadata kas karpa on puhas ja kas see suur kummi tihend (tule präägu selle nimi meelde) on korras korras.Mul endal oli sama jama et see kummi tihend oli hästi väike auk ja sain ka sõita 5-10 meetrit ja suri välja .
Ma vaatan neid keeviseid ja õudus ronib ajju. Kuna sa nagunii pead ilmselt ühe korra veel mootori maha võtma, siis proovi sedasi, et pane ratas seisma ja viruta täiest jõust valimatult raamile ristisuunas jalaga. Kui midagi läks puruks või murdus, siis mõtle sellele kui suurele õnnele, sest seda ei juhtunud näiteks hüppelt maandudes või (ne dai boh) maanteel.
Kõige masendavam koht minu silmade jaoks on see alumise raamitoru põlv, mis tundub olevat materjalist nimega MALM. Seda sa ju ometi teadsid, et kui malmi keevitada, siis tuleb kõigepealt malmist detail kuumaks ajada (leeklambiga, ahjus, lõkkes...), sest vastasel korral kui malmdetail keevitades ei purune, siis ühendus jääb pehmelt öeldes juhusliku tugevusega. See tähendab, et mõnikord võib hästi ka minna. Enamasti aga ei.
Selliste keevitustega sain ise ka umbes 10 aastat tagasi hakkama ja näiteks jalgratta lenks just ühe sellise "tugeva ja usaldusväärse" kinnituse koha pealt eraldus. Sõidu käigus muuseas. Kui praegu skalpi katsun, siis seal on see rebend siiani mõnusa kõrgema jondina tunda.
Lõika 4mm plekist 8 cm pikad vitsad ja keevita need oma praegustele keevitustele pikisuunas kolmest murdesuunast peale, siis on kinnihoidev jõud oluliselt suurem. Ja enne seda lase siis ikka aluskeevitused relakaga siledaks ka. Näed kohe ära, millise kvaliteediga need kinnitused on.
Seda pole kirjutatud üldse mitte paha pärast või soovist kellelegi jõuluajal ämbritäis paska hinge valada... mõtle nii, et sa teed omale masina, mille veojõud tekitab eluohtlikult suure koguse energiat ja kui selle raam ei ole veojõudu vastu pidav, siis sa lihtsalt sõidad sellega halbade asjaolude kokkulangemisel igal juhul surma ja kogu lugu. Veidi kergemal juhul korjad sa ise oma kondid kokku ja alustad rattaprojektiga nullist uuesti. See jälle on räme põmakas enesehinnangule.
Kui sihukest asja teha, siis teha võimalikult korralikult ja üks kord.
Kõige masendavam koht minu silmade jaoks on see alumise raamitoru põlv, mis tundub olevat materjalist nimega MALM. Seda sa ju ometi teadsid, et kui malmi keevitada, siis tuleb kõigepealt malmist detail kuumaks ajada (leeklambiga, ahjus, lõkkes...), sest vastasel korral kui malmdetail keevitades ei purune, siis ühendus jääb pehmelt öeldes juhusliku tugevusega. See tähendab, et mõnikord võib hästi ka minna. Enamasti aga ei.
Selliste keevitustega sain ise ka umbes 10 aastat tagasi hakkama ja näiteks jalgratta lenks just ühe sellise "tugeva ja usaldusväärse" kinnituse koha pealt eraldus. Sõidu käigus muuseas. Kui praegu skalpi katsun, siis seal on see rebend siiani mõnusa kõrgema jondina tunda.
Lõika 4mm plekist 8 cm pikad vitsad ja keevita need oma praegustele keevitustele pikisuunas kolmest murdesuunast peale, siis on kinnihoidev jõud oluliselt suurem. Ja enne seda lase siis ikka aluskeevitused relakaga siledaks ka. Näed kohe ära, millise kvaliteediga need kinnitused on.
Seda pole kirjutatud üldse mitte paha pärast või soovist kellelegi jõuluajal ämbritäis paska hinge valada... mõtle nii, et sa teed omale masina, mille veojõud tekitab eluohtlikult suure koguse energiat ja kui selle raam ei ole veojõudu vastu pidav, siis sa lihtsalt sõidad sellega halbade asjaolude kokkulangemisel igal juhul surma ja kogu lugu. Veidi kergemal juhul korjad sa ise oma kondid kokku ja alustad rattaprojektiga nullist uuesti. See jälle on räme põmakas enesehinnangule.
Kui sihukest asja teha, siis teha võimalikult korralikult ja üks kord.
Sulle ilmselt ainult tundub, et on nõrk, sest kui raam valmis sai siis ma juba katsetasin igate moodi, kas raam sai ikka vastupidav, minu kehakaalu jaksab see ilmselt ka mingi hüppepeal kinni hoida, ilma et kuskilt midagi ära murduks või katki läheks.Ma vaatan neid keeviseid ja õudus ronib ajju. Kuna sa nagunii pead ilmselt ühe korra veel mootori maha võtma, siis proovi sedasi, et pane ratas seisma ja viruta täiest jõust valimatult raamile ristisuunas jalaga. Kui midagi läks puruks või murdus.....
See raamitoru põlv, mis seal on ei ole tehtud malmist.Kõige masendavam koht minu silmade jaoks on see alumise raamitoru põlv, mis tundub olevat materjalist nimega MALM......
Igastahes tänan, et tunnete minu tervise pärast, sest ega ei ole väga huvitatud küll, kui raam peaks poole sõidupealt juhuslikult pooleks minema
Tulen ja kurdan jälle enda muret. Probleem siis selline et et kui ta jalapeal seisab ja taguratas õhus on siis saab vaikselt gaasiga pöördesse meelitada ning siis poob mingi kohapelt kinni, ehk meelita gaasiga teda kuidas tahad , välja sureb ikkagist. Ise arvasin et äkki võtab kuskilt vahelt õhku aga kindel seles ei ole. Oleks tänulik kui keegi suudab mulle selle kohapealt tarkust jagada.
Pole siis päris pikalt midagi kirjutanud, sest karpa eriti ei toimunud ja ei viitsinud sellega eriti jamada ka. täna sai siis peale pandud mingi jonserdi muruniiduki karpa mis toimib ülihästi võrreldes eelmisega. gaasi võid keerata nagu tahad, välja ta ei sure(väljaarvatud kui gaasi täiesti maha keerad). Laen siia mõned pildid ka juurde.
ja kinnitusest kah
ja kinnitusest kah
parem ära seda tee, mis võid teha on summuti. võid proovidariga 13 pikka või mõnda riga-delta toru.need natuke resonaatori laadsed sünnilt juba, efekti võib anda ka mõni rolleriresonaator, mis on ka tegelikult seest õõnes ja vajalike koonustega. liigub ka selliseid mis väljast näevad resonaatori moodi välja aga seestpoolt igasugu piirajaid täis millele lõikumatta ligi eipääse.üldiselt on nii,et kahetaktisel on hea toru pool võitu ja kindlasti ei ole ta mingi tühipaljas disaini elementmadis06 wrote:Väike küsimus juurde, kas kuidagi saab druzba mootorile võimsust ka juurde, ise arvasin et võiks sisselaske ava veidi suuremaks teha ja ülevoolu kanaleid veidi lihvida, ei tea kas tasub ära?
täna sai siis lisaks veelväheke mootri asendit muudetud, et kett jookseks otse(kisus ennem veidi kiiva). peale panin ka uue kasutatud keti mis ei olnud eelmisaga võrreldes üldse veninud. igastahes sai kilomeetrike testsõitu tehtud ja ise jäin rahule, sidur võiks väheke parem ainult olla.
kuskilt vene foorumist leidsin sellise pildi, äkki keegi oskab öelda mille sidur see olla võib? http://www.dyr4ik.ru/forum/album_mod/up ... 578e4d.jpg
kuskilt vene foorumist leidsin sellise pildi, äkki keegi oskab öelda mille sidur see olla võib? http://www.dyr4ik.ru/forum/album_mod/up ... 578e4d.jpg
pole kül uraliga kursis aga kui sa mingi lääne oma leiad sinna siis ilmselt muudab see küll töökindlamaks, vähemalt mul oli sedasi. Sest vana karpaga ei saanud kohe kaasi põhja keerata, suri välja kohe, praegusega on hoopis teine tera, keera gaasi kuidas tahad, ikka töötab.Kauri wrote:See küll pole päris teemasse aga kas Uralile miski moodsama karburaatori peale aretamine võiks ka mootori töökindlusele positiivselt mõjuda või on tehases peale pandud karburaator piisavalt hea?
kas sa arvad või tead , et sul endal sama asi sees ei ole. idee kohaselt peab sael midagi sellist igal juhul olema,ehg siis tsentrifugaal sidur. kui vene keelt jagad võid venkude teemadest huvitavaid asju leida. kuskil nad modisid seda siduri värki , vist tegid midagi vedrudega, dyr4ik.ru onvevkude võrri teema.madis06 wrote:täna sai siis lisaks veelväheke mootri asendit muudetud, et kett jookseks otse(kisus ennem veidi kiiva). peale panin ka uue kasutatud keti mis ei olnud eelmisaga võrreldes üldse veninud. igastahes sai kilomeetrike testsõitu tehtud ja ise jäin rahule, sidur võiks väheke parem ainult olla.
kuskilt vene foorumist leidsin sellise pildi, äkki keegi oskab öelda mille sidur see olla võib? http://www.dyr4ik.ru/forum/album_mod/up ... 578e4d.jpg
druzba sidur on hoopis tükkmaad teistsugune ning mingitest vedrudest pole seal lõhnagikas sa arvad või tead , et sul endal sama asi sees ei ole. idee kohaselt peab sael midagi sellist igal juhul olema,ehg siis tsentrifugaal sidur. kui vene keelt jagad võid venkude teemadest huvitavaid asju leida. kuskil nad modisid seda siduri värki , vist tegid midagi vedrudega, dyr4ik.ru onvevkude võrri teema.