Motokuur.ee

tervist siis jälle.täna panin külge taga kiige esi laterna taga ja esi amordid pakiraami ja esiporilaua.tänasest alates läheb masin talvepuhkusele.kuna praegu on asi kodarate taga kinni.kuna kodarad tulevad detsembri keskel siis pole praegu rohkem midagi teha.ahjaa paak tahab veel värvimist. pakkisin massina ilusti kaltsu ja vana teki sisse ja viisi ülemisele korrusele.kui kodarad käes siis jälle lahti ja läheb uuesti kokkupanekuks.


tegin mõned pildid ka siis.
http://fotoalbum.ee/photos/randoainlo/sets/895703

ei pidanud vastu mida oligi arvata.täna kruttisin velgedele siis vanad kodarad külge.nüüd tuleb veel kummid ja juhtmestik osta ja siis võibki käima proovida.

eile sai siis tondi motopoest kummid jkoos siselohvidega ostetud.kokku läksid 780 krooni mulle nad maksma.täna proovisin siis kodaraid timmida et ratas ei viskaks.ühte ratast ei pidanud üldse sättima.jooksis nii ilusti.kuna vanem vend oli kodus siis proovisime mootorit peale panna.siis tuli suur tagasilöök.MOOTOR EI SOBINUDKI!!!.olin selles enam kui kindel et v-50 sobib sinna peale aga ei.siit ka küsimus et kas s-58 sobib riga 12 peale ja kas v-50 sobib riga 16 peale?olen vastuste eest tänulik!!!

Riga-12 mootor on ¦-57, väntadega.
Riga-16 mootor on ¦-58, ette poole käiva kämalöömis vändaga.
Riga-22 mootor on ¦-62, peaaegu sama, mis V-50
Uuemad mopeedid omavad siis mootoreid nagu V-50 ja V-501 ja nende modifikatsioonid.

Kuid V-50 peab sobima sinu Riga-12 raamile, ainukeseks puuduseks, et sul ei ole jalgu kusagil hoida.

Pealevaadates on jah kõik need mootorid sarnased.
¦-62 mootor on V-50 tegelikult paljuski teise ehitusega. Käigukastivõlli üks ots toetub pronkspuksile, ketihammasrattad on ka V-seeriast erinevad (kõigil ¦-seeriatel). Käikude vahetamine toimub ¦-62 mootoril trossiga käiguvahetusvarrast tõmmates, V-seerial lükates. Sidurikorvid pole ¦ ja V seeria mootoritel omavahel vahetatavad, kuigi peale vaadates sooviks seda teha. Kolvisõrm on ¦-mootoritel 10mm, V-seerial 12mm, seega ka kolvigrupp pole omavahel vahetatav.
Lisaks veel rida ¦-57 ja 58 erinevused V-50ga, mis paljuski ühtivad eelmainituga. 57 omab lisaks veel kontaktsüüdet ja mõned selle mootori variandid ka teist karburaatorit, mille tõttu pole nende silindrid K60 karpa kasutatavad.
Mina isiklikult eelistan ¦-mootoreid iga nõks V-seeriale, osalt sest nendes on veel ära tunda oma eelkäija Jawa mootori kauged sidemeid.

vat jah.peaks sobima ega ei sobi.mootori kunnituse augud on nihkes.arvan et kui raam kinnu katta mujalt ja siis äkki relakaga natuke lihvida seda süvendit sealt.või mis te arvate?vend mul soovitas tikksaega.seda ma tean et s-57 on orig mootor.aga kas s-58 käib siis teistpidi ringi kui ettepoole käima lüüakse?

randoainlo wrote:...aga kas s-58 käib siis teistpidi ringi kui ettepoole käima lüüakse?

Ei käi, käigukast on lihtsalt V-50 mootorist erinev, ¦-58 käigukasti idee on sama, mis ¦-57-l, sellel ju lüüakse ka mootor vändast ettepoole käima. Seetõttu ka ¦-58 vända ettepoole löömine.

tänud selgitamast.aga kas tasub seda süvendit siis lõikata või ei tasu?

madeinussr wrote:

randoainlo wrote:...aga kas s-58 käib siis teistpidi ringi kui ettepoole käima lüüakse?

Ei käi, käigukast on lihtsalt V-50 mootorist erinev, ¦-58 käigukasti idee on sama, mis ¦-57-l, sellel ju lüüakse ka mootor vändast ettepoole käima. Seetõttu ka ¦-58 vända ettepoole löömine.

Kontaktsüütega ja elektronsüütega mopeedimootorid käivad väntvõllid erinevat pidi ringi ja käigukastiloogika on ka erinev - kontaktsüütega mootoril on ketiväljund esimeselt võllilt, elektronsüütega mootoril tagumiselt vahevõllilt.

S-58 mootor on muidu ehituselt täpselt sama, nagu pedaalkäivitusega 57, ainult pedaalivõll on tehtud lühem ja küljes on ainult ühe poole pedaal, millega saab poolringi teha. Kui päris täpne olla, siis s-58 on tehtud nii pedaalidega kui ka käimalöömisvädaga versioone, kuigi valdav oli käimalöömisvändaga.

tänud veelkord infot jagamast.ma vist homme proovin raamiga tegeleda kui mahti saan.ma vist proovin seda tikksae meetodit.

Väikesed illustratsioonid ka jutule selgituseks:

S-57



S-58


V-50



V-501

täna sai siis natuke raami saetud.lõikasin 8mm servast maha ja nüüd läks mootor ilusti peale.sai ka natuke väiksemaid vidinaid külge pandud.aga värv on ikka s*tt mis s*tt.üle kuu aja vist on olnud soojas toas aga on alt ikka pehma! värv on ostetud peterburi tee sadolinist.ei soovita kellelgi sealt metallivärvi osta.värv lihtsalt ei kuiva ära.nii et värviga ma rahul ei ole.panan ta kokku ja teen vahepeal ühe riga 16 ära ja siis läheb uuesti juppideks.täna sai ka sädet otsitud.oli mul netist välja prinditud elektri skeem.aga see ei vastanud üldse minu kommutaator plokile.mul on vist mingi uuem.sealt kus joonis näitas signaali juhet välja tulemas sain mina hoopis juhtme süütepooli.sealt kus pidi süütepooli minema läheb hoopis massi.kummaline värk.tulevikus kui üle hakkan värvima siis tuleb osta ikka kallimat ja korralikumat auto värvi.

mõned pildid kah siis öelge mis arvate:
http://fotoalbum.ee/photos/randoainlo/sets/898

randoainlo wrote:värv on ikka s*tt mis s*tt.üle kuu aja vist on olnud soojas toas aga on alt ikka pehma! värv on ostetud peterburi tee sadolinist.ei soovita kellelgi sealt metallivärvi osta.värv lihtsalt ei kuiva ära.nii et värviga ma rahul ei ole.

Lahustibaasiline värv, kõvendi ja värvi vahekord 1:3, värvitud +18-25kraadi juures korralikult ventileeritud ruumis, 2 kihti 15-20min vahega. Siis kuivada lastud mõned tunnid korralikult ventileeritud ruumis +20-35 temperatuuri juures?

poes öeldi et kõvendit pole vaja.rippus mul ta laes puuküttega ruumis.arvan et pluss 15 oli koguaeg sees.aga värv va raip ikka ära ei kuiva.

täna otsisin ikka sädet.kui küünlajuhtme panan vastu silindrit siis on väga väike säde.umbes 1mm.aga kui piip otsa panna ja küünal ka siis pole mitte kui midagi.on kellelgi mingeid sooviusi kuidas paremat sädet saada?

vaheta küünla piip ja küünal ära

piipu vahetasin.proovisin ka ilma takistita gaz 51-63 piipu aga ei midagi.piibust lõi küll üle vähe rohkem sädet.küünalt olen vahetanud.

mina kasutasin opel kadetti piibu juhtme otsa mis läheb süütemängu

proovisin kahte erinevat piipu.proovisin ka ilma piibuta aga ikka ei midagi.kas pole siis niipalju voolu et jõuaks küünlasse?või on mul äkki mõni juhe valesti?kasutan iz jupiteri süütepooli, see ju kah 6V.selle peal on pluss ja miinus.pluss tuleb kommutaator plokist ja miinus raamilt.äkki peaks pluss juhtme otse süütemängust võtma?aga see ei ole vist võimalik?

Soovitan kindlalt süütepooli välja vahetada-usu aitab

proovisin mini mopi süütepooli ja jupiteri oma.jupiteri omaga oli parem säde.mini mopi omaga oli veits kehvem.nii et süütepoolis asi ei ole.

Näpi KÕIK juhtme ühendused alates genekast kuni süütepoolini läbi.S.t liiguta lihtsalt neid isegi suretus nupu omad. Mul oli ka kunagi oma deltal nii ja usu aitab , kui ei siis liiguta süüte andurit.(umbes 6 aastat tagasi kui mul oli Delta olin ka päris hädas ,et ei saa sädet kätte ja targemad inimesed soovitasid seda meetodit ,Ja aitas)

V-50 mootoril kasutatud elektronsüütel on oma süütepool. Veel soovitan veenduda, et nii staator kui ka "hall karp" on mõlemad sama pinget kasutava süsteemi omad. Ma ei ole kindel, aga vastupidi ei pruugi see kooslus funksida.

on küll sama süsteemi omad.säde on olemas aga küülasse ei jõua.äkki peaks süüteandurit sättima?

Siis alustame sellest: mis küünlajuhe sul on?

dnepri pealt võetud.selle peal töötas

täna helistasin rakveresse sinna motopoodi, küsisin kas velgi on tulnud komisjoni müüki.vastus oli et ei olnud.jutt läks siis selle peale et mul v-50 säde väike ja küünlasse ei jõua.siis soovitati kontrollida üle süüteanduri kaugus magnetist, öeldi et peab olema 1mm kaugusel.siit ka küsimus.kas anduri kaugus magnetist mõjutab sädet?ise kahjuks kontrollida täna ega homme ei saa.olen haige.

randoainlo wrote:öeldi et peab olema 1mm kaugusel..

Kasutusjuhendi järgi, kui mu mälu ei peta, peaks see vahe olema 0,3mm.

0,3?kas seda vähe ei ole?aga no kui juhend ütles juu siis peab olema.aga millega seda vahe mõdetakse?lehtkaliibriga?eks ma püüa homme vaadata kui tervis lubab.

Otsisin enesekontrolliks paberimajanduse välja ning nii ta ütleb, 03,mm.

selge.tänud info eest.ma proovin homme kontrollida kui tervis lubab.aga miskipärast arvan et see vahe oli 2-3mm.kuid ei ole kindel.mis masina manuaalist sa sellist teavet said?

Tegelikult on Karpatõ manual ning ¦-62 mootori kohta, kuid generaator on sama mis V-50.

selge.selline küsimus ka et kumb mootor on teie arust töökindlam?kas v-50 elektronsüütega või s-58 kontaktsüütega?küsin sellepärast et sai hangitud üks peaaegu komplektne riga 16.siis tean kummaga pikamaa otsi teha.kui hakkan riga 16 taastama siis ostan korraliku veokavärvi mitte mingi odava jama.

mis te arvate siis kumb on töökindlam mootor siis?

randoainlo wrote:mis te arvate siis kumb on töökindlam mootor siis?

Eks nad mõlemad on töökindlad kui korralik remont on tehtud ja ilusti hooldad, aga arvan, et elektronsüütega asi on natuke parem.

aga kas sa oskad öelda mis on kontaktsüüte plussid,miinused ja elektronsüüte plussid miinused?süüteanduri kaugust pole ikka saanud vaadata sest tervis ei luba.

Hilisemate nõuka mopeedide viimistlus ei ole eriti arvestatav. Nagu paljuski muus nõukogude tehnikas, kehtib üldjuhul ka selle puhul reegel, et mida vanem, seda paremini tehtud (On ju lõviosa NL-dus masstootmisse läinud tehnika Lääne pealt maha viksitud ning ajapikku "täiustatud").
Mopeedide puhul on nii, et varajased ¦-mootorid on venelaste sisuliselt täpsed koopiad Jawa mootorist. Paraku ajapikku neid "moderniseeriti". Mida vanem mootor on, seda vähem on seal venelaste enda aretusi ning seda töökindlam see on.

ühesõnaga mida vanem seda parem?s-58 on siis parem kui v-50?kui saan riga 16 kätte siis panen selle kokku ja võtan 12 pulkadeks.läheb ikka uuesti värvi alla.seekord kallis rekka värv

Värvilahendus jääb samaks siis??

ma arvan küll sest raami seest ju suht raske värvida.kuna seest punane siis tuleb uus värv ka kollane ,punane.aga eks vaatab millal ta üle värvin.tegelikult tahaksin ennem mootori tööle saada.

kas keegi oskab soovitada mõnda autovärvi poodi Tallinnas?äkki oskab keegi isegi poe kodulehte öelda kui poel on selline asi?olen tänulik igasuguse info eest.

Vii oma moppeed parem mõnda värvimistöökotta, saad lõppkokkuvõttes odavamalt ja lihtsamalt läbi.

aga oskad sa öelda mis ta seal töökojas maksma läheks umbes?kas värvi saab seal valida või tuleb ise sinna viia.

ahjaa, mul üks sugulane ütles et saab oma tööjuures ka liivapritsi ja värvikambrit kasutada.helistan talle millalgi ja siis saadan sinna.seega on see mure lahendatud.vist.

keegi ei oska siis värvipoodi soovitada Tallinnas?