Posted: 29. Sep 2011 10:22
Lihtsalt taustainfoks - nii Orioni kui ka Siriuse tagumine valuvelg ei ole tegelikult päris sama, mis hiljem Planetale ja Jupiterile siirdati. Viimastel kolis pidur samale poole ketihammasrattaga.
Järelikult ei saa mitteoriginaalsele tagumisele ketirattale üleminekul või custom tagarummu kasutamisel tollest kummiplokkidest ketileevendist loobuda?argo1974 wrote:Jäiga kinnitusega (ilma kummiplokkideta) ketirattaga Yamudel on tehtud kompenseerimiseks sidurisse 6 vedruga tõukeleevendi. Selle "unustasid" venkud maha viksida ...
v301060 wrote:Leidsin ühelt T¨ehhi saidilt põneva jutu, kohe niiii põneva, et lasen selle tõlkebürool kvaliteetselt eesti keelde panna.
http://jawamania.info/moto/detail.aspx? ... eid=217658
v301060 wrote:T¨ehhide TK Moto tegeleb ka väntvõllidega:
http://www.kompletanew.tkmoto.cz/
Barose andmetel on teflonleheke tegelikult vaskgrafiidist lehtpuks,mis keeratakse kiigevõlli sisse. Ilmselt siis otsapukside ja võlli vahele?v301060 wrote:Järjekordsed jubinad T¨ehhist, esitule kandurid ja tagakiige võll:
http://imageshack.us/photo/my-images/84/pa101005.jpg/
Komplektist on puudu plekkseibid ja keskmine puks, mida mõned ka pronksist treida on lasknud. Mulle mõistatuseks on aga metallehekesed, mis t¨ehhi keelest tõlgituna annavad vasteks: "võlli sisekatte(vkladõ¨ vk.) teflonlint". Oskab ehk keegi pakkuda, milleks nood head on?
Üks tagakiige võlli pilt siis veel ka t¨ehhidelt:
http://jenikovo.misto.cz/_MAIL_/Foto/Full/cep_kyvky.JPG
Mida Sa Raivo originaaliks pead? Mõnd Jaapanlast? Ega ma arvagiii, et Jawast Yamaha RD on võimalik teha. Jawa väärtus on pigem emotsionaalneraivoku wrote:v301060 wrote:T¨ehhide TK Moto tegeleb ka väntvõllidega:
http://www.kompletanew.tkmoto.cz/
Ok teeb väntvõlli ka korda tähendab mootori tööpiirkonna osa on ok. Seal midagi lisada ei saa.
Väntvõllidega on probleem rohkem selles, et asi on tappide peal. Olen päris mitut väntvõlli näinud originaal seades tappidest "pöörlema" lastud. Nii et kaks kepsu sama kõrguse peal on, kuid all või üleval seisus. Õige peaks olema mälu järgi vaid 3kraadi nihkes.
Aga kuidas teha ülejäänud mootor tugevamaks??
Kahvlivõll rebib end mootoripoolte seest lihtslat lahti haarates alutüki kaasa.
Käiguvahetusplaat paindub läbi või lennutab vedrud käigukasti.
Automaatsidurit kinnituvad 3 polti murravad end ise mootoriküljest lahti.
Automaatsiduri enda sees see lülitus käpp U - kujuline liikuv lülituskäpp murdub vähemagi jõu juures keskelt pooleks.
Mitte halva pärast mul see lihtsalt endal läbikäidud tee. ja tulemus see, et mingi piirini on võimalik jawat paremaks muuta. Kuid lõppude lõpuks on ta ikkagi originaalist viletsam.
v301060 wrote:Mida Sa Raivo originaaliks pead? Mõnd Jaapanlast? Ega ma arvagiii, et Jawast Yamaha RD on võimalik teha. Jawa väärtus on pigem emotsionaalneraivoku wrote:
Mitte halva pärast mul see lihtsalt endal läbikäidud tee. ja tulemus see, et mingi piirini on võimalik jawat paremaks muuta. Kuid lõppude lõpuks on ta ikkagi originaalist viletsam.
Seda olen minagi mõelnud aga kui rahakott jälle lubab siis prooviks kõigepealt T¨ehhide tuuningmootori ära. TKMoto tehtud mootor läheks maksma 800 - 1000 euri, viimaste aastate T¨ehhi kiirendusvõistluste kolmas-neljas mees müüb ka hetkel oma vana võistlusmootorit 800 eur-iga, millel resurssi enne kolbide-rõngaste vahetust veel 1500 km ja peale seda 10000km.Nobody wrote:Vaatasin sõbra lammutatud Jawa mootorit ja selle nn muredetaile. Jäin mõtlema, miks mitte lasta mõned õrnemad võllid mõnest kõvemast võllimaterjalist treida, termotöötlus peale. Lisaks olemasolevaid juppidel saaks ju ka termotöötlusesse viia ja nii vastupidavust ja kõvadust tõsta.
Materjaliõpetuses pole ma kahjuks kõige teadjam ja sellest oskaks näiteks Tafka juurde rääkida, kuid lootust paremuse poole näen siin küll....
Tegelikult annab esimese ketaspiduri lisamine(teised amordipudelid ja esivelg muidugi kaa!) 638-le tulemuseks 639, mida toodetigi vist ainult 1991.-l aastal. Mina neil kahel mudelil küll muud erinevust ei tea.v301060 wrote:Tänase teadmisega enam muidugi risu 638-t ei ostaks. T¨ehhist saab 500 - 1000 euriga väga viisaka 638/639/640-i. Aga mis tehtud, see tehtud, ega pooleli ka enam ei jäta
Samas on 638 nii levinud mudel, et mingeid südametunnistuse piinu mul küll pole. Loomulikult ei hakkaks ma ümber ehitama Californiat või Bizon-i .
madeinussr wrote: Kui annad kõik mõõdud, siis vast saan mina või mõni kogenud konstruktor hakkama. Mis formaati sul lõpptulemust vaja on?
SilverMR wrote: Selliste tööde vahendamiseks saaks vist grabcad.com teenuseid ka kasutada, et leida sobiv insener etteantud summa eest seda tööd tegema.
Alati muidugi variant pinnast kompida ja leida keegi, kes kuidagi ära teeb Razz
suslik83 wrote:
aga mis selles kiiges nii erilist on? joonestamine mudelisse pole suur probleem... aga komponentide valik, arvutus jne kellelegi sertifitseerimiseks eeldab rohkemat 3d mudeli loomisest.
mina loon 3D mudeli inventor 2009`s ning genereerin endale vajalikud joonised koostutest või detailidest.
...ülesande püstitus on vigane
...mida see kiige tegema peab ning millised on piirangud?
:)
Mattu wrote: Palju see carbon versioon sellele 638le juurde annab?
Tafka wrote: Ärge nüüd hakake arutlema miks ja palju ja milleks teemadel eks Smile
Aitaks hea meelega Sind aga pole kahjuks Eestis :)
madeinussr wrote: Tekitaks siia veidi arutelu, mitte küll teemal, et alumiiniumist/carbonist kiige mõte või hind on. Pigem just seda milliseid lähteparameetreid peaks teadma kui joonestada ja hiljem suvaline võimekam töökoda sellest peaks ka soovitud asja valmistama?
Kui tahetakse detaili üks ühele, kuid originaal on terasest ja uut detaili tahetakse carbonist või alumiiniumist, siis esimese asjana kirgastuvad kaks sõna - jäikus ja tugevus.
Näiteks carbon maastikuratta raamid on alu raamidega võrreldes küll kergemad, kuid pehmemad ja väga mitut hooaega profid nendega sõita ei saa. Sõbra ratta kogemustest olen ka aru saanud, et pea iga kriimu korral tuleb sellele kohe spets kleepekas peale panna, sest muidu hakkab raam üsna pea sealt lagunema.
Mootorratta ja eriti Jawa/Iz-i puhul kardan, et vibratsioon teeb carboniga oma töö.
Alumiinium seevastu tundub olema juba palju mõistlikum valik.
Olles paremini töödeldav, odavam, tugevam, ning rohkem läbikatsetatum.
Valmistamine, olenevalt projekteerija oskustest on detaili võimalik valmistada erineva raskusastmega, aga oletame, et joonis on hästi loetav ja materjal on ka laos olemas siis materjali hind võiks jääda 20?¤ piiresse ja keevitamine, lõikamine, lihvimine, freesimine ja puurimine kah umbes samasse aukku aga pigem ikka 30¤. Seega hetkel on ideaal juhul läinud 60¤ mis seab kogu asja mõtekuse kahtluse alla minu silmis.
Mis aga ei tohiks sinu indu sugugi vähendada, sest just uued erilised ja innovaatilised lahendused on meid toonud maailmas sinna kus me praegu oleme.
madeinussr wrote:
Arvan, et tõde on seal kusagil vahepeal, olen tegelikult isegi arvamusel, et kõik hinnad, mis puudutavad materjali ja valmistamist olen räigelt alahinnanud. Projekteerimine on selle asja juures kõige lihtsam.
Nüüd olles veelkord üle vaadanud selle tagakiige, olen üsna veendunud, et ta ei pea sellisel kujul alumiiniumist ega ka carbonist(kas mitte karbonfiiber pole mitte õige nimetus) valmistatuna sõidule vastu. Vaid läheb a) kõveraks b) praguneb.
Seega äkki on lahendus hoopis alumiiniumi imitatsiooniga pulbervärv või hoopis karbonfiiber kiletamine?
Nobody wrote:
Ermo, uuri Alumeci hindu ja selle keevitatavuse lihtsust. Lisaks on mõnes ettevõttes isegi Al keevitamise sentimeetri eest küsitud 5-6¤.
Kuid materjalidest lähemalt, siis rääkisin vana student formeli tiimikaaslasega ning tema arvates saaks kasutada Carbonit kiigevõlli ja amordi kinnituse vahel. Muu tuleks siiski teha metallist. Kuid täpsema hinnangu saaks mudelit analüüsides. Kergem ei pruugi tulla...
Lisaks on carboni sobimatus liiga rutakalt maha tehtud. Tsiklite-formelite veljed, raamid, kiiged - need kõik on ju olemas ja tehaksegi. Isegi aasta tagasi oli üks mõte TTÜ/TTK formula student projektis carboni kasutamine raamiehitusel..
raivoku wrote: Süsinikkiud või süsinik riie ei pragune ise. Tänapäeval on mitut varianti süsinikkiudu olemas. Üks on roovinguna ehk 1cm laiused nöörid (nagu niidid kõrvuti) ja teine on riide moodi 90 kraadi all kootut kangas. Varem oli selle hind juba 1000eeki m2 mis tegi asja kalliks. Näiteks kõik formelid
ja võidusõidu tsiklid omavad süsinikkiust detaile. Tagakiigesid tehakse juba ammu süsinikust. Ainuke konks on et monoamort on seal tähtsaks.
Klaasriie kaitseb pealispinda vaid väliselt tulevate löökide eest. Lisaks on seest poolt tugevamaid klaasriide plokke (kiigevõlli tugevdus, tagaratta võlli tugevdus jne sees)
Alumiin jääb kindlasti alla süsinikule. Kaalult kordades tugevuselt ka. Alu on hea kodus põlve otsas meisterdamiseks. Süsinikuga on probleeme, et kihtide vahele ei jääks liiga palju epoksüüd liimi või õhku. nod nimelt nõrgestavad asja tohutult.
Alu keevituse kohta. Odavamad keevitused teeb igaüks. Üks selline teema vingerdas ka alles biker.ee foorumis. Enamjaolt kuigi alu keevituse teema juures konks, et keevitus ise pole 100 prosa alu. Mingi alusegu.
madeinussr wrote: Nii, kiige joonisega ei ole kahjuks hetkel veel midagi peale hakata nende mõõtudega.
Raivo räägib siin segamini klaasriidest ja karbonfiibrist, üks paras puder ja kapsad tundub olema...
Asko see 100eeku cm on kokkuleppe küsimus, pigem näitad tükki ja siis saad hinna.. varsti lasen ühe krossika amordi keevitada, jagan ka hinda ja tulemust. Alu keevituse hinnaga on paljud ära ehmatatud.
Kaalu annab väga paljudest muudest kohtadest säästa, alustades velgedest, rehvidest, amortidest, paagist, sadulast, lenksust jne jne.
Loomulikult kasutatakse alumiiniumi krossirataste juures ja väga ohtralt.
Aga dimensioonid on vähe teised. Image
Sinu kiiget tuleks ikka jämedamaks teha kõvasti, aga jah tugevusanalüüs aitab seal kohas.
Samas võib mu jutt olla ka puhas pullikaka.
Lihtsalt siin ei tundu hinna ja kaaluvõidu suhe kuidagi paigas olema..
ps:mis su ratta kohtseptsioon üldse on?
E.
Tõestimadeinussr wrote:Ei tahaks parastada aga kas tõesti jääb ära ?