Sapi-Vana projekt nr. 4 - "Susistaja"
Sapi-Vana projekt nr. 4 - "Susistaja"
Asi sai alguse projekt nr. 3 totaalsest kokkuvajumisest pärast seda, kui mootor oli esimesed iseseisvad pöörded teinud ja ülekanne oma tööd tegema hakkas ning oma reaalset jõudu näitas. Niipalju sellest, et raam, millest jämedaid nuudleid keerati, oli kaheksakümendate "Opeli" tänavaratta oma ja sellel oli veel tugevduseks lisatorugi juurde keevitatud...
Pärast töötava ja kasutuskõlbliku osa känkrast eemaldamist sain samal õhtul tuttava käest vana hea võrri raami. Sellelt lasin relakaga kogu liigse maha ning pärast tagaosa mõõdetud kokkuvajutamist sai sinna vahele sobitatud "Ukraina" ratas, millele oli peale väänatud tänapäevase profiili rehv. See tähendab, et see rehv ei saa külgedele loppi vajuda, kuna velje ääred seda ei luba. Seega on kontakt maapinnaga ideaalselt paras asfaldisõiduks tugevalt täispumbatud õhukummiga. Ehk siis minimaalne veeretakistus ja maksimaalne vedu.
Ette läks siis "Opeli" enda allesjäänud kahvel ja "Opeli" ratas. Rattad siis kõik 28". Kahvlitoru tuli 4 cm lühemaks võtta, siis läksid kausid ilusti sisse ja võrri raamis hakkas jalgratta esikahvel suurepäraselt tööle. Raami sisse läks siis siit foorumist saadud D-8e mootor. Sadulaks oli siis jalgrattasadul. No ja siis ühel ööks mineval õhtupoolikul saigi Valga Motoklubi päälikuga koos murksides masin niikaugele, et mootor käivitus ja sai proovida sõitugi.
Võrreldes "Säärekäristajaga" see masin ainult susiseb - pikk sumpa on ikka oluliselt parem ja keevis sai ka korralik.
Esimese ülekandega oli vedu algselt probleemne, sest ülekanne sai liiga väikseks. Seevastu siis, kui hoog juba sees oli, sõitsin Tõrva-Helme kergliiklusteel kõrval sõitvate autodega sama kiirusega. Sellist asja ei oleks ma D-8-lt iial oodanud. Aga oli ka selge, et nii edasi minnes on rämedad vigastused lähitulevikus paratamatud.
Üksjagu nalja sai muidugi siis, kui Helmest läbi lendasin. Kohalik ekipaa¸ oli end jälle kord ristmikule paika istutanud ja kiirust seal mõõdeti. Nägin küll, et keeravad toru minu poole, aga ma sain politseist nii äkki mööda, et mehikesed ei jõudnud reageeridagi. Pärast sain linnas neist ühega kokku ja mult küsiti otse, et "mis asi see oli seal sul sihuke?". Ütlesin, et "abimootoriga jalgratas", mille peale vait jäädigi.
Pärast seda muutsin ülekande 1,6 korda suuremaks. Nüüd masin läheb vabalt jooksma ja sirgel jookseb välja nii umbes 70 km/h.
Paar nädalat tagasi jooksis aga sidur kokku (eks ta nadi oli nagunii) ja see asi on veel siiani ajapuuduse tõttu parandamata. Lätist muidu kogu vajaliku (siduriketas pluss need tagumisse süsteemi minevad vabad klotsid) sain 6 euriga kätte küll.
Praegu on masin sellises seisus, et ootab sadula tegemist. Sadul tuleb raamile peale nii madalale kui see on vähegi võimalik ja asjast peab tulema lõpuks selline "rotikas". Sadul tuleb selline kuuekümnendate stiilis asi, kui saan kusagilt mingi tolle perioodi sadula, siis kasutan seda doonoriks, kui ei, siis tuleb kõik ise teha ja eks ta siis pleki, vahtkummi ja naha ühend tuleb.
Lenksu selline seis ei pruugi olla lõplik, samas olen sellise asjaga ("Opeli" peal oli see lenks) mitu aastat sõitnud ning pikemaks venitatud üleminekuga lenks on ratta juhtimisel üks ütlemata mõnus boonus.
Pärast töötava ja kasutuskõlbliku osa känkrast eemaldamist sain samal õhtul tuttava käest vana hea võrri raami. Sellelt lasin relakaga kogu liigse maha ning pärast tagaosa mõõdetud kokkuvajutamist sai sinna vahele sobitatud "Ukraina" ratas, millele oli peale väänatud tänapäevase profiili rehv. See tähendab, et see rehv ei saa külgedele loppi vajuda, kuna velje ääred seda ei luba. Seega on kontakt maapinnaga ideaalselt paras asfaldisõiduks tugevalt täispumbatud õhukummiga. Ehk siis minimaalne veeretakistus ja maksimaalne vedu.
Ette läks siis "Opeli" enda allesjäänud kahvel ja "Opeli" ratas. Rattad siis kõik 28". Kahvlitoru tuli 4 cm lühemaks võtta, siis läksid kausid ilusti sisse ja võrri raamis hakkas jalgratta esikahvel suurepäraselt tööle. Raami sisse läks siis siit foorumist saadud D-8e mootor. Sadulaks oli siis jalgrattasadul. No ja siis ühel ööks mineval õhtupoolikul saigi Valga Motoklubi päälikuga koos murksides masin niikaugele, et mootor käivitus ja sai proovida sõitugi.
Võrreldes "Säärekäristajaga" see masin ainult susiseb - pikk sumpa on ikka oluliselt parem ja keevis sai ka korralik.
Esimese ülekandega oli vedu algselt probleemne, sest ülekanne sai liiga väikseks. Seevastu siis, kui hoog juba sees oli, sõitsin Tõrva-Helme kergliiklusteel kõrval sõitvate autodega sama kiirusega. Sellist asja ei oleks ma D-8-lt iial oodanud. Aga oli ka selge, et nii edasi minnes on rämedad vigastused lähitulevikus paratamatud.
Üksjagu nalja sai muidugi siis, kui Helmest läbi lendasin. Kohalik ekipaa¸ oli end jälle kord ristmikule paika istutanud ja kiirust seal mõõdeti. Nägin küll, et keeravad toru minu poole, aga ma sain politseist nii äkki mööda, et mehikesed ei jõudnud reageeridagi. Pärast sain linnas neist ühega kokku ja mult küsiti otse, et "mis asi see oli seal sul sihuke?". Ütlesin, et "abimootoriga jalgratas", mille peale vait jäädigi.
Pärast seda muutsin ülekande 1,6 korda suuremaks. Nüüd masin läheb vabalt jooksma ja sirgel jookseb välja nii umbes 70 km/h.
Paar nädalat tagasi jooksis aga sidur kokku (eks ta nadi oli nagunii) ja see asi on veel siiani ajapuuduse tõttu parandamata. Lätist muidu kogu vajaliku (siduriketas pluss need tagumisse süsteemi minevad vabad klotsid) sain 6 euriga kätte küll.
Praegu on masin sellises seisus, et ootab sadula tegemist. Sadul tuleb raamile peale nii madalale kui see on vähegi võimalik ja asjast peab tulema lõpuks selline "rotikas". Sadul tuleb selline kuuekümnendate stiilis asi, kui saan kusagilt mingi tolle perioodi sadula, siis kasutan seda doonoriks, kui ei, siis tuleb kõik ise teha ja eks ta siis pleki, vahtkummi ja naha ühend tuleb.
Lenksu selline seis ei pruugi olla lõplik, samas olen sellise asjaga ("Opeli" peal oli see lenks) mitu aastat sõitnud ning pikemaks venitatud üleminekuga lenks on ratta juhtimisel üks ütlemata mõnus boonus.
Last edited by Sapi-Vana on 17. Nov 2011 06:59, edited 2 times in total.
See huinjaa paagi all on solgitorude vahemuhvist tehtud patareide kest, millest voolu väljavõtt käib punnide kaudu. Eks ta jama lahendus ole, see asi läheb kindlasti ümbertegemisele. Samas kasutegur on asjal suur, sest ees olev lisalamp hakkab selle voolu mõjul täiesti arvestatavat valgust ette viskama.
Tagahammasrattal on 42 hammast. Kerge on ta küll ja veeretakistus minimaalne. Küttekulu kohta ei oska midagi kosta, sest kunagi valasin sinna paaki 3 liitrit kütust sisse ja see nivoo paistab siiani alles püsivat. Ega ma muidugi temaga palju sõita ei ole saanud, vast kokku nii 15 kilomeetrit. Praegu on rohkem selline ehitamise ja katsetamise aeg. Saaks normaalse sadula tekitada, oleks juba asjal hoopis teine jume. Pedaalivedu tahab ka ehitamist, praegune süsteem ennast ei õigustanud.
-
- Tavakasutaja
- Posts: 52
- Joined: 14. Dec 2004 01:00
- Location: rakvere;tapalaeg ajalt liiklen karinul !
- Contact:
oeh,kohe tuli meelde enda see pill http://fotoalbum.ee/photos/martvl/23638529/
kuid kahjuks läks mootor võrri raamile tagasi ja ratas jäi kadunuks !
kuid edu leiutamisel !:)
kuid kahjuks läks mootor võrri raamile tagasi ja ratas jäi kadunuks !
kuid edu leiutamisel !:)
No neid jalgrattasadulaid on mul omal ka mitu tükki, nahkkattega ja poroloonsisuga jne... aga see ei ole see. Vana viiekümnendate kummist "ergonoomilise" sadula vastu või sõjaaegse saksa sadula vastu ei saa ikka miski. Kusjuures ON meeletu vahe, kas see sadul võeti BMW-lt või vene masinalt - bemari sadulaga võid peatumata Eestist läbi sõita ja pärast veel tantsulkal imesid teha. Minu pikim sõit Wehrmachti bemariga on olnud Tartust Riiga ja tagasi - oli väga mõnus sõit. Vene sadulaga sõidad nii kilomeetrikest 50 ja siis tahaks juba nagu sõidu lõpetada, perset sügada, teha nägu, nagu oleks ilge vajadus kusel käia... kuid sellegipoolest on see asi pikast sadulast mugavam.
Nagunii sinna pulga otsa mitte midagi ei lähe, relakaga võtan selle junni sealt maha niikuinii, keevitan kinnituse kuskile raami külge ja vedrudele ehitan miskid külgmised toed alla. Sadul peab tulema paagiga samale joonele või soovitavalt viis sentimeetrit allapoolegi, siis asja ilu ka natuke säilib. Mõtlesin selle masina korralikult teha, eelmine projekt "Säärekäristaja" on küll tehniliselt tipp-topp ja totaalselt usaldusväärne, aga silmailu osas annab paljut soovida.
Nagunii sinna pulga otsa mitte midagi ei lähe, relakaga võtan selle junni sealt maha niikuinii, keevitan kinnituse kuskile raami külge ja vedrudele ehitan miskid külgmised toed alla. Sadul peab tulema paagiga samale joonele või soovitavalt viis sentimeetrit allapoolegi, siis asja ilu ka natuke säilib. Mõtlesin selle masina korralikult teha, eelmine projekt "Säärekäristaja" on küll tehniliselt tipp-topp ja totaalselt usaldusväärne, aga silmailu osas annab paljut soovida.
Novatt, ma siin natuke fotoshoppisin ühe "Riga-13". Panen üles algse pildi ja siis selle, millisena ma näen oma järgmist suuremat projekti.
1. Klassikaline "Riga-13", minu arvates absoluutselt iseloomutu masin, aga noh mis sa ikka tahad saada süsteemist, kus pole mõtet midagi erilist luua...
2. Nii, ja nüüd siis see masin, mida hakkan järgmisena üles ehitama.
Mida siis tuleks teha, et "Riga" muutuks silmapaitavaks masinaks vähemalt minu jaoks? Aga palun:
1) esihargi nurka muuta 10 kraadi ettepoole,
2) sadul alla sinna, kus on tema koht,
3) pornograafia nimega pakiraam tuleb ära kaotada,
4) panna normaalne lenks, isegi odava maastikujalgratta sirge lenks on silmale ilusam kui see tehase väänutis.
1. Klassikaline "Riga-13", minu arvates absoluutselt iseloomutu masin, aga noh mis sa ikka tahad saada süsteemist, kus pole mõtet midagi erilist luua...
2. Nii, ja nüüd siis see masin, mida hakkan järgmisena üles ehitama.
Mida siis tuleks teha, et "Riga" muutuks silmapaitavaks masinaks vähemalt minu jaoks? Aga palun:
1) esihargi nurka muuta 10 kraadi ettepoole,
2) sadul alla sinna, kus on tema koht,
3) pornograafia nimega pakiraam tuleb ära kaotada,
4) panna normaalne lenks, isegi odava maastikujalgratta sirge lenks on silmale ilusam kui see tehase väänutis.
Sadula all sa mõtled siis midagi sellist nagu siin?
http://www.soov.ee/tartumaa/Vorr_D_4_1478267.htm?ca=1
http://www.soov.ee/tartumaa/Vorr_D_4_1478267.htm?ca=1
võrr
sadulaks soovitaks siiski riga 7 tüüpi lahendust...minul on ilma laekata variant.
puhas, korralikult värvitud ja "pigem vähem porri" ratas on rohkem eriline.
minu galeriis oleval Riga 13 rattal on tänaseks ees riga 7 kahvel koos valge küljega 26" rehviga ning orig. lenksuga ...
kuna tehtud on dok.id ja ratas töötab, ei hakka seda enam lammutada. võrridest tundub raamide geomeetriat vaadates iseloomuga olevat Riga 7 ning sellele istutaks alla riga 13 rattad ja mootori. Tulem oleks 50ndatetesse sobiv pikk teljevahe ja "pigem vähem porri".
samas vähem targutamist ja rohkem sõitmist!
puhas, korralikult värvitud ja "pigem vähem porri" ratas on rohkem eriline.
minu galeriis oleval Riga 13 rattal on tänaseks ees riga 7 kahvel koos valge küljega 26" rehviga ning orig. lenksuga ...
kuna tehtud on dok.id ja ratas töötab, ei hakka seda enam lammutada. võrridest tundub raamide geomeetriat vaadates iseloomuga olevat Riga 7 ning sellele istutaks alla riga 13 rattad ja mootori. Tulem oleks 50ndatetesse sobiv pikk teljevahe ja "pigem vähem porri".
samas vähem targutamist ja rohkem sõitmist!
elu ongi mäng!
võrr
olen omanud nii 49, 56 kui ka pl 5`te ja eranditult kõigil olen kasutanud vedruga sadulat...lihtsalt kogu see vedru, liugplaatide ja muuga seonduv on minuarust liigne kola võrrile - ilma seadistuseta, lihtsalt välimuse pärast pole ma izile sadulaid sobitanud. riga 7`l ja gauja`l kasutatav sadul on välimuselt kobedam r13 "leivast" ning igast moppide poroloonide tarvis on ju vaja kinnitusi teha.
aga iga mees ehitab endale ning eesmärk peaks olema ikkagi muretu ja mugav ning turvaline sõitmine.
aga iga mees ehitab endale ning eesmärk peaks olema ikkagi muretu ja mugav ning turvaline sõitmine.
elu ongi mäng!
Nii... mis hästi, see uuesti! Praegu on masin selles seisus, et need sigasuured rattad on minevik. Ikkagi oma elu maksab ka midagi. Esikahvli panin raamile selle, mis "rohelisest" alles jäi, koos rattaga. Tagarattaks veel ei tea, mida panna, idee on kasutada R-5 või R-7 tagaratast, aga seda praegu ei ole veel. Praegu on all "Delta" tagaratas, millele on peale tõmmatud BMX-i rehv. Aga ei tekita väga emotsiooni. Mootoriks läheb Husqwarna saemootor või üks Budapestis kokkulautud muruniidukimootor... talv on ees, leidurlusel piire pole :)
Ketiga need lood, et vene moppidel olid need tegelikult erinevad. Samm võis olla küll enamvähem sama, aga lülide kuju ja neetide läbimõõdud täiesti erinevad. Sellest tulenevalt kas see kett sobib või ei sobi teatud tüüpi hammasratastele. Mul on keldris terve uksetäis mopikette rippumas - kett naela otsas - ja neist kõik on individuaalsed. Kui miskit teen jälle, siis võtan ketid kätte ja vaatan, mis kuhu läheb ja kas üldse läheb.
Sapi-Vana wrote:Ketiga need lood, et vene moppidel olid need tegelikult erinevad. Samm võis olla küll enamvähem sama, aga lülide kuju ja neetide läbimõõdud täiesti erinevad. Sellest tulenevalt kas see kett sobib või ei sobi teatud tüüpi hammasratastele. Mul on keldris terve uksetäis mopikette rippumas - kett naela otsas - ja neist kõik on individuaalsed. Kui miskit teen jälle, siis võtan ketid kätte ja vaatan, mis kuhu läheb ja kas üldse läheb.
tahaks vastuvaielda, aga ei saa,kuna elu ise näitab ,ety tõesti iga kett ja hammikas kokku ei hakka.samas pole nagu loogiline, et ühe standartse sammuga kett saab olla kuidagi erinev. kas need ketid seal naelaotsas kõik uued?
vot mul oli juhus ,helistab sõber, nüüd kohe-kohe juba teist hooaega võrrivõidusõitja, et kett ei taha hambuda esimese väikese hammikaga. keti oli minukäest saanud, oli uus-vana selline, no vähepeetud,ilma olulise lõtkuta. no vana ütleb ,et ei hambu, mina ,et äkki teed midagi valesti? äkki. no finaal oli , et torkasin iga näpu otsa ühe hammaka , vana tuli mulle järgi ja proovima, no ja tõesti uus hammikas ei hambu, samas elunäinud, kuid väga viisakas toimis tõrgetetta.
pakuksin välja,et viga siiski hammikates, kui neid natuke sundida kuluvad parajaks. hiinaka sääru kett ei taha ka muumaailma hammastega kokku mängida, kuid harjub üsna ruttu ära.
-
Mopeedikettide samm on 1/2"
410 keti siselaius on 3,3mm, rulli läbimõõt 7,75mm
415 keti siselaius on 4,9mm, rulli läbimõõt 7,75mm
410 keti siselaius on 6,3mm, rulli läbimõõt 7,75mm
Samas on samuti 1/2 sammuga kett 110044, mille siselaius on 5,2mm, aga olenamata sellest, et sammu ja laiuse poolest see 410 ja 415 ketile mõeldud ketirattale sobiks, ei saa neid omavahel nendega vahetada, sest selle keti rulli läbimõõt on suurem - 8,51mm, nagu on 7,8mm laial 428 ketil.
edit: parandasin natukene oma kiiruga peast pandud numbreid täpsemaks ja konkreetsemale kujule
410 keti siselaius on 3,3mm, rulli läbimõõt 7,75mm
415 keti siselaius on 4,9mm, rulli läbimõõt 7,75mm
410 keti siselaius on 6,3mm, rulli läbimõõt 7,75mm
Samas on samuti 1/2 sammuga kett 110044, mille siselaius on 5,2mm, aga olenamata sellest, et sammu ja laiuse poolest see 410 ja 415 ketile mõeldud ketirattale sobiks, ei saa neid omavahel nendega vahetada, sest selle keti rulli läbimõõt on suurem - 8,51mm, nagu on 7,8mm laial 428 ketil.
edit: parandasin natukene oma kiiruga peast pandud numbreid täpsemaks ja konkreetsemale kujule
Last edited by om on 16. Jan 2013 22:32, edited 2 times in total.
No mul on seal rippumas kuus-seitse varianti uusi kette ja teist samapalju vanasid. Lätis maksab uus kett põhimõtteliselt vaid veidi enam kui mitte midagi ja no sealt ma olen teisi ikka toonud. Näen juba silmaga, et ON teistsugune ja no kuna 3 euri keti kohta ei ole summa, siis pole ostus kahelnud. Vanad on kõik Tolmetsi metalliplatsilt ning nende tiheduse ja metalli seisundi kaudu võiks neidki suht uuekesteks nimetada. Ja - uskumatu! - nad on erinevad. Paned neid hammakate peale, ja üks hakkab juba kuueteistkümnendast lülist pooma, teine alles kahekümne teisest jne. Väikese hammaka peal on ka pinged näha kord siin, kord seal. Ideaalset seisu, kus asi tõeliselt sobib, ei ole olnudki. Jah, pärast paarikümne kilomeetri hambad ristis läbirammimist on siis mõni kett asja ette läinud ja mõni kohe üldse mitte. Kusjuures uutel kettidel olen supleriga mõõtnud ka sammu ja see on "keskmiselt" paigas. See tähenab, et lülid ise veidi varieeruvad. See kõik on seletatav ainult sellega, et nõukaaja lõpupoole ei huvitanud stantsi juures enam mitte kedagi, mida konkreetselt kokku tambiti. Ning et mopeedinduse juures kvaliteedikontroll oli olematu.