Motokuur.ee

Tere mis võib olla siis viga kui auto ujub tee pleal taha sai panntud uued kummid aga ette mitte

Uued rehvid lähevad siiski ette, mitte taha!

Pöörad sa ju esiratastega, ees on pidurdusjõud ka suurem kui taga.

Ilmselt võib põhjuseks olla ka kulunud sillapuksid, vale kokkujooks, vales mõõdus rehvid, vale rehvirõhk... jne

Kuidas keegi, olen ka kuulnud, et taha tasub paremad rehvid panna. Hoiab kurvis paremini, aga no kurat teab...

Nobody wrote:Uued rehvid lähevad siiski ette, mitte taha!

Pöörad sa ju esiratastega, ees on pidurdusjõud ka suurem kui taga.

Ilmselt võib põhjuseks olla ka kulunud sillapuksid, vale kokkujooks, vales mõõdus rehvid, vale rehvirõhk... jne

Kui känd mäda on siis hakkab ka ujuma....

madeinussr wrote:Kuidas keegi, olen ka kuulnud, et taha tasub paremad rehvid panna. Hoiab kurvis paremini, aga no kurat teab...

Nobody wrote:Uued rehvid lähevad siiski ette, mitte taha!

Pöörad sa ju esiratastega, ees on pidurdusjõud ka suurem kui taga.

Ilmselt võib põhjuseks olla ka kulunud sillapuksid, vale kokkujooks, vales mõõdus rehvid, vale rehvirõhk... jne

Mis ta sul ikka paremini hoiab. Pasteldega esiosa libiseb läbi ja lähed otsejoones kraavi. Jääraja rallis on ikka ütlus, et auto läheb sinna, kuhu suunas rattad pööratud on, kasvõi külglibisemise korral. Aga kui esirattad ei pea, siis pole kuhugi minna..

Muidugi esiveolisel on veel üks "aga", kui kurvis gaasi maha lased ja ees korralikud, taga pastlad, siis laseb ka külje ette. Sellise kombinatsiooniga ei ole mõistlik libedas kurvis gaasi plaksuga järgi anda..

juss13 wrote:Tere mis võib olla siis viga kui auto ujub tee pleal taha sai panntud uued kummid aga ette mitte

olen ladaga sõitnud ajal mil ta oli kõige autom auto, mida oli võimalik mõistliku ragaeest saada, pakuks kahte asja. känd mis hoiab reaktiivvarrast ,mis hoiab ära silla ristisuunas liikumise,on kere küljest irdumas.
teine varjant oli omalajal esisillal radiaal ja taga kõrge diagonaal kumm, siis kippus uitama vägevalt.
kindlasti veel varjante, need lihtsalt juhtumid oma praktikas.

Korralikumad rehvid tuleb panna ikka tagasillale.

Kui ei usu, siis googelda.

Siin pead siis vaatama ka nende rehvide pidavusindekseid. On kummaline, aga meie tingimustesse ökorehv ei sobi kohe kindlasti mitte. Pead valima rehvi, mille veeretakistus vastab tähtedele E või F.

Kui kasutad Soome prügilast pärit rehve, siis nendel on nagunii pidav kiht läbi kulutatud ja sisuliselt kärutad plastikul.

Ning siis on muidugi teemaks ka rehvirõhk. Katseta eri sildadel rehvirõhke nii 0,2 baari siia-sinna. ´iguli on ju kaalujaotuselt üsna kole auto. Mäletan, et mul onu viskas oma "kopikale" talveks ikka koti liiva pagasnikusse, ju siis pidamise mõttes. Põhimõtteliselt peaks siin toimima lahendus, kus tagarehvis on näiteks 2,3 , esirehvis aga 2,5 baari rõhku. Talveks siis. Suvel - kui ise olin ¸igulimees - sai tagarehvi pumbatud 2,8 ja ette 2,7 baari survet ja polnud küll mingitki pidamisemuret.

fomoco wrote:Korralikumad rehvid tuleb panna ikka tagasillale.

Kui ei usu, siis googelda.

Ei oska ega viitsi. Kui oled leidnud selle põhjenduse, kuulan hoolega. Senini ei ole minujaoks postimehe ja delfi kommentaarid tõsiselt võetavad.

Esiratastega juhid autot, esiratastega auto pidurdab (kaalujaotuse tõttu). Pealegi esirattad kuluvad kiiremini, kui tagarattad. Kui ette pastlad paned on viimase otsa juustudel traadid väljas. Nii ka ratastel kulumisvaru ja ühtlasem kulumine.

Aga miks siis tagasillale, kas kardetakse, et külg läheb ette? Ning kui suures kiiruses kurvis auto ei pööra ja otse läheb poleks ohtlik?

mis mõõtu rehvid all on?äkki laia rehviga kipub ujuma.
nii nagu asi on-parema mustriga rehvid lähevad vedavale sillale,et rehvid ühtlaselt kuluksid.4x4 autol paremad rehvid ette.
Kui kurvi lendad suure kiirusega siis lendad kurvist ka välja kiiresti
õige sõidu kiiruse ja võtetega saab talvel edukalt sõita kulunud rehvidega.
Ja üx asi veel KUMM KÄIB OTSA,autol on rehvid.

Minu teada kuluvad siiski kiiremini vedava silla rehvid. Ehk siis esiveolisel esimesed ja tagaveolisel tagumised.

Õigekeelsussõnaraamat lubab kasutada mõlemat - nii rehv kui kumm on grammatiliselt õige kasutada :)

... wrote: Kas kulunumad rehvid ette või taha?

See on teema, mille üle on vaieldud ajast aega ning üldlevinud arvamus on, et paremad rehvid tuleb panna vedavale sillale. Ühest küljest on siin oma tõetera sees, kuid arvestada tuleb veel üht tõsiasja: enamikel autodest on tagumine ots kergem kui esimene, mistõttu on esisillal rataste haardumine parem kui tagaratastel.

Kui vedav sild on esimene ja tagaratastele pannakse kulunumad rehvid, muutub niigi kehvema haardumisega tagarataste haardumine veelgi kehvemaks. Eriti ohtlikuks võib olukord muutuda kurvides ja pidurdamisel, mil auto tagaosa võib üpris lihtsalt „käest ära minna“. Seega on soovitav esimootoriga autodel panna paremad rehvid taha sõltumata sellest, kas veavad esi- või tagarattad.

http://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/ ... taha-panna


..................
Otse minnes on veel võimalust autot juhtida.
Külgees või saba ees minnes ei ole üldse mingit kontrolli ega juhtimist.


Või näiteks külglibisemine:
Kui taga on paremad rehvid, siis kisub otseks tagasi.
Kui taga on kehvemad rehvid, siis kisub tagaotsa ette.

fomoco wrote:
http://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/ ... taha-panna

..................
Otse minnes on veel võimalust autot juhtida.
Külgees või saba ees minnes ei ole üldse mingit kontrolli ega juhtimist.

Ehk siis sirgel teel pidurdusteekond pikemaks ja kurvis auto juhitamatumaks..

Sest auto esiosa on raskem, seega ka suurem pidurdusjõud. Kui ees kehvemad kasutusele võtta, siis suureneb pidurdusteekond.

Esiveoline auto viskab kurvis külje ette, kui gaas järsku maha lasta, seega on ohutum hoida kurvis ühtlast pööret ja aegsasti enne pidurdada. Tagaveoline viskab külje ette nii, nagu me teame. Ka siis liigub auto siiski edasi selles suunas, kuhu rooli keerad (kui rattaid risti ei keera ja libisemisse ei lase)

Varsti tulevad külmad ja jääraja sõidu võimalused tasub proovida...

Pikem, kontrollitud pidurdusteekond vs. vibava sabaga lühem pidurdusteekond.

Ning kurvis muutub auto pigem alajuhitavaks, selle kompenseerib mootori raskus.

fomoco wrote:Pikem, kontrollitud pidurdusteekond vs. vibava sabaga lühem pidurdusteekond.

Ning kurvis muutub auto pigem alajuhitavaks, selle kompenseerib mootori raskus.

Kui rattad blokeeritud, siis ei ole ju teekond enam kontrollitud. Parema sidestusega esiosa aga hakkab hiljem libisema, tagaosal on vahel kas pidurdusregulaatorid või nõrgem pidurdusjõud.

Väidan Ford Fiesta 89´, Audi 80 86´ Opel Kadett 91´ ja näiteks VW Passat 93´ näol, et pidurdades märjal või libedal eelkõige blokeerub esiratas ja siis tuleb tagaratas järgi.

Seega seni kuni tagaratas veereb, pole ju sidestus kadunud ja samas esiosaga on võimalus lühema teekonnaga pidurdada ja auto on juhitav. Mis mõnel libedal hommikul on liikluses fooritaha jäädes asendamatu omadus.

Eesmärk on ikkagi ära hoida rataste blokeerumist, kuan siis kaotame pidavuse.

Tagaots on kergem, pidurdamisel tõuseb veelgi kergemaks.
blokeerumise vältimiseks on just sinna vaja paremaid rehve.

Esiots on raskem, pidurdamisel surutakse esiotsa veel inerts vms. jõuga vastu maad, haarduvus paraneb, see ongi koht kust kokku saab hoida.


Kõige mõttakm olekski lume saabumisel üks paar suvekumme kaasa võtaa ja platsil ise järgi proovida.

ABS tuleks lahti ühendada.

fomoco wrote:Eesmärk on ikkagi ära hoida rataste blokeerumist, kuan siis kaotame pidavuse.

Tagaots on kergem, pidurdamisel tõuseb veelgi kergemaks.
blokeerumise vältimiseks on just sinna vaja paremaid rehve.

Esiots on raskem, pidurdamisel surutakse esiotsa veel inerts vms. jõuga vastu maad, haarduvus paraneb, see ongi koht kust kokku saab hoida.


Kõige mõttakm olekski lume saabumisel üks paar suvekumme kaasa võtaa ja platsil ise järgi proovida.

ABS tuleks lahti ühendada.

Olen nõus, oled oodatud! Proovime :)

fomoco wrote:Eesmärk on ikkagi ära hoida rataste blokeerumist, kuan siis kaotame pidavuse.

Esiots on raskem, pidurdamisel surutakse esiotsa veel inerts vms. jõuga vastu maad, haarduvus paraneb, see ongi koht kust kokku saab hoida.

See sama esiosa vastu maad vajumine annab ju lisa pidavuse. Esiveoliste jääraja kiiremad mehed lükkavad kurvis sama asjatõttu nii piduri kui ka gaasi alla.

Kui esiosas kehvemad rehvid ja libiseb läbi, siis kindlasti ei toimu kaalu ümberjaotumist... ega ka pidurdamist. Kui aga toimub, siis on ju juhil võimalus pidurdamist, tagaosa viskumist või juhitamatust dikteerida.

Kui auto kaotab juhitavuse või satub külglibisemisse, siis esirattaid saame rooli keerates kontrollida, tagarattaid aga mitte.

fomoco wrote:Kui auto kaotab juhitavuse või satub külglibisemisse, siis esirattaid saame rooli keerates kontrollida, tagarattaid aga mitte.

Täpselt, sa vastasid just ise ära!
Siis ei ole enam ka parimatest rehvidest taga abi. Sest külgsuunas libisev rehv ju ei ole juhitav. Ratas peab veerema.

Nii nagu libedasõidus räägitakse külglibisemise korral sõiduki tagasi korrigeerimisest, on ju tähtis esirataste vastu keeramine. Kui rehvide näol on võimalus sidestust vähegi parandada, saab ju ilmselt oluliselt lihtsamini ka otseks. St parema haardumisega rehv hakkab esisillal tõenäolisemat uuesti veerema, kui on sõidusuunda keeratud ja saavutatakse tagasi kontroll.

Julgeksin väita, et jäärajale minnes ette suverehve pannes sa külglibisemise korral nii naljalt autot otseks ei saa, kui teistpidi kombinatsiooniga.

http://www.e24.ee/596042/kvaliteetsemad ... aratastele

veel veidi "valejuttu"

Ning viimaks ka juutuubis olevad videod, kus on katsetatud nii ees olevaid, kui ka taga olevaid korralikke rehve.

http://www.youtube.com/watch?v=__0DL8dE ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=Dk3QNPWFRaU

http://www.youtube.com/watch?feature=en ... himdA&NR=1

Samas siin videos tuleb välja, et ees ilma rehvideta vajus auto kurvist välja, kuigi rattad olid pööratud, mis kinnitab mu väidet juhitamatuse kohta.

Sinu videodes tuleb välja teel püsivus, mis mängib samuti rolli külgtuulega või kurvis näiteks pidurdades, gaasi maha lastes.

Ja esimesest videost võib väita, et hea on vaid neli uut rehvi....

Ilmselt on sul õigus siis, kui sa ei ole jäärajal rallist sõitmas.. ehk tõesti on siis ohutum tavaliikluses

Igatahes huvitav hüpotees on püstitatud ja me läheme talvel seda esi ja tagaveolisega rajale proovima.

Kaasa üks paar suverehve eraldi velgedel.

Jahh, eks ta ole. Ma - vana mees - proovisin ka uusi kumme. Panin ette - oli hea. Panin taha - kah oli hea. Ainult et päris võhmale võttis lõpuks, kaua sa ikka nende kummidega keppida jõuad.

Sapi-Vana wrote:Jahh, eks ta ole. Ma - vana mees - proovisin ka uusi kumme. Panin ette - oli hea. Panin taha - kah oli hea. Ainult et päris võhmale võttis lõpuks, kaua sa ikka nende kummidega keppida jõuad.

10 punni Vanale

Aga teemasse: Olen aastaid sõitnud VAZ tüüpi autodega ja igasugustes tingimustes ning igasuguste rehvidega nii, et panen siia isiklikud kogemused.
Auto ujumine teel on ENAMASTI tingitud ikkagi tagasilla puksidest - ladal(01-07) on neid seal 10tk (5 varrast). Nii, kui mõni nendest pehme on hakkab trall peale - omal just nende vahetus käsil, mis on äraütlemata "lõbus" tegevus, eriti, kui tegu on uueaja toodanguga. Uued poest toodud olid nii rabedad, et neljast puksist õnnestus vaid üks tervelt sisse saada - õnneks sain tuttavalt nõukaaegseid ning need ikka kummist tehtud.
Nn. kännu viga peaks ju kohe silma hakkama, kui see läbi paindub - no anna olla ikka, siis on see juba ikka kerest irdunud ning see on tõsisem viga. Vaata see kriitiliselt ikka üle.
Regvidest tingitud ujumist olen kogenud vaid siis, kui eri sildadel olid ühel diagonaal ja teisel radiaalrehvid. Muidu unustage see rehvidest tingtud ujumine ära! See erineva kulumisega rehvid ees või taga on teema pidamise kohta mitte ujumisega seotud.

Tagasilla pukside pehmusest annab kohe märku järsem gaasivajutus ning jala gaasilt mahavõtmine - auto tagaots tahab kohe ennast kuhugile poole pöörata.

Jõudu.
(tagasillaveolisega sõit on ikka puhas rõõm)