Motokuur.ee

Mitmed tootjad on tagasi hakanud tooma retrorataste stiilijooni, mida oli nende 70-80´te rataste juures näha.

ducati-scrambler-1970s ducati-scrambler-2015 Kawasaki-w650-1968 Kawasaki-w800-2015 Blogist saab täpsemalt lugeda: http://oilysmudges.com/blog/retro-motor ... ffPA9Ltmko

Igati mõistlik. Praegused lahendused on pehmelt öeldes ajuvabad. Selleks, et praegustel mootoratastel eemaldada karburaator tuleb alustada sellest,et maha keerate taga tuli. Kuna tegelen väikselt moto remondiga, siis tekkib üsna tihti küsimus millise otsaga need konstruktorid küll mõtlevad. Pealegi klassikaline motorattas on silmale kordades ilusam vaatata, kui need plast käkerdised.

Mina olen üks neist, kes plastiku asemel metalli hindab. Eriti veel siis, kui sellega retrohõng kaasas käib. Juurte juurde naasjaid on iga aastaga õnneks järjest rohkem tekkinud.
Ma olen neid mudeleid juba mõned head aastad jälginud. Ila venis selle aja jooksul maani, unenäod olid igal öösel ühesugused ja lõpuks ei pidanud vastu. Võtsin W800 Black Editioni ja ei kahetse.
http://www.kawasaki.ee/et/products/spor ... 1lbDFAMWV0

Mind tõmbavad vanad vertikaalsete kaksiktornidega inglased. Ülikorralikke õigest ajastust pärit masinaid mõistliku raha eest eriti võtta pole. Ja ehitamise isu kevadel polnud. Tegelikult lõin vist põnnama pigem selle pärast, et igatsesin muretuid kilomeetreid. Vanad inglased on stiilsed küll, aga õlilaigust päris lahti ei saagi.

Lõpuks tegin endaga rahu ja Kawa tundus mõistlik kompromiss olevat. Veidi suuremat summat välja pannes oleks ka puhtatõulise saanud, aga brittide stiili ja loojuva päikese poiste kvaliteedi kombinatsioon oli liiga ahvatlev. Väliselt "rikub" pilti vaid esimene ketaspidur (las ma veidi norin ka, noh). Suunatulede ning peeglitega mängimine on juba pisiasi. Ja kohvikuehitajatele on seal materjali küllaga.

Kes veidi viitsib kubatuuri, võimsust ja surveastet uurida, saab kohe aru, miks madalate pööretega juba lõbu laialt on. Väga ühtlane on alt põhjast alates kuni ülesse välja. Väike vibra käib muidugi asja juurde (kolvipaar liigub ju käsikäes) ning ilma selleta oleks maailm ikka nukker paik küll. Kes ikka Iž-iga on juba lapsepõlves harjunud pöördeid p...ega lugema, seda enam ümber ei õpeta. Ega pole vajagi.

Poleks vist eraldi vaja mainidagi, et Ninja jaoks kasutatav sõiduvarustus on W800 puhul selge rüvetamine. Varbaotsast pealaeni on võimalik stiilipuhas varustus muretseda (või tuleb vana tagi üles otsida ja pehmeks peksta). Ja seda mitte teistele näitamiseks, vaid selleks, et endal tuju hea oleks.

Ühesõnaga - kes kesklinnas tahab tagarattal laiata, siis selle jaoks on muidugi teised masinad olemas. Lisaks õndsale enesetundele on selle rattaga garanteeritud ka surin kehas ja sääsed hammaste vahel. Ja uni on öösel oooooooi, kui hea...

Ilus valik! W800 on oma kodarratastega rohkem "The Bonnie" kui praegune Bonneville ise :)

Igaks otstarbeks oma masin ja ma ei väida seejuures, et kõik peaks olema rauast või plastikust. Panga peale suitsu tegema minna sobib klassik kenasti, ringrajal aga tahan plastikut. Asja vaid ühekülgselt vaadates ei ole võimalik olla objektiivne.

Mul on hetkel masinapargis pigem noored klassikud (kaherattaline GSX-R aastast 93 ja neljarattaline BMW aastast 86), kuid näiteks "emmi" ei hinda ma üldse tema 0 sõiduomaduste poolest ja raudruunaks vaatan pigem õhkjahutusega pre-85 "välismaiseid" tsikleid.

extinction wrote: ... näiteks "emmi" ei hinda ma üldse tema 0 sõiduomaduste poolest ...

Selge see, et "Emmi-ga" linnavahel krudisevas nahkülikonnas esiratta-wheelie-t ei tee, kuid pakun naljapoolest väikese balansseeriva mõtteavalduse mootorratta sõiduomaduste hindamisel - tsiklid, millega jõuab nö päris hullule pangale suitsu tegema ja mis sõidaksid rinkal ka siis kui see oleks remondiks pooleks lõigatud , vedades samal ajal mitut meest ja varustust :
https://www.youtube.com/watch?v=yZfibDVmQOs .

Tere,
Eks sõna retro tähendus on igal oma...aga minu pilk saadab seni kodarate ja õhkjahutusega rattaid.
Samas pole täna tehasest tulevate rataste hulgast vingumata midagi valida.
Royal Enfield - Classic battle green...starter on üleliigne ja no see disain ei ole ikka päris õige asi.
Harley Davidson - 883 mootorit ümbritsev tuleb kohe ringi teha...kodaratega 18" veljed jne meenutamaks esimest sportsterit...igal aastal üritan demo rattaga 883N tiiru teha ja kogun vaikselt ka pappi:).
Kawasaki - W800 käisin ka ise piilumas, eelnevatega võrreldes asine aga jah...kickstarter võiks ju olla ja sinna ta jäi.
Jamaha SR400 - lähen uue hooaja algul proovima...tundub huvitav.

Lõpuks läheb iga ratas ikka rohkem omaniku nägu...mõnel on poe pill ning teisel veidi omanäolisem.

rainer wrote:

extinction wrote: ... näiteks "emmi" ei hinda ma üldse tema 0 sõiduomaduste poolest ...

Selge see, et "Emmi-ga" linnavahel krudisevas nahkülikonnas esiratta-wheelie-t ei tee, kuid pakun naljapoolest väikese balansseeriva mõtteavalduse mootorratta sõiduomaduste hindamisel - tsiklid, millega jõuab nö päris hullule pangale suitsu tegema ja mis sõidaksid rinkal ka siis kui see oleks remondiks pooleks lõigatud , vedades samal ajal mitut meest ja varustust :
https://www.youtube.com/watch?v=yZfibDVmQOs .

Ümbermaailmareisiks ei ole ka "gessut" vaja, R1 töötab sama hästi... Video tegelane on muidugi legend ise. https://www.youtube.com/watch?v=Q5iU7twPOio


Kuid eks toodetakse jah pigem retrohõngulisi, aga mitte retro rattaid. Tahad retrot, tuleb kuskilt välja kaevata. "Vanaaegse" mõte minu silmis ongi just see, et ei ole poeuus, aasta ega viis vana masin, vaid ongi reaalselt näiteks 1970-ndad.

Eks see retrohõnguline tootmine ole jah mingi nö kesktee, ja seda üsna laiaspektriliselt. See hõlmab endas teinekord ka pisikest pettust - nt matkitava ajastu stiilis väljanägemisega võltsõhufiltrikorpus ( tegelikult toimub õhu puhastamine kusagil hoopis mujal ) jne. Vahel aga on vastuoksa mõnus avastada, et nostalgiahõngulisel rattal on mõnusad kaasaegselt sooritavad pidurid , tasemel toimiv vedrustus... Küllap retro/nostalgia/klassik elemendid on sektorina turul suur tegija ka - need tõesti müüvad. On olemas ka mõnesid kroomi-inimesi, keda nt huvitab ainult kroom ise - see , et seal all on mõnel mudelil plastik, pole oluline. Mind isiklikult huvitab ( ja hirmuga näen, et süvenevalt! ) otseselt ajalugu. Saan üha suurema kaifi järjest vanemat tehnikat uudistades ja näppides Isegi Emminduse ( ka Iz-indus - DKW, Moskvandus - DKW jne jne) esimene ots ( M72, K750) on mõnes mõttes ju "ajamasina vili" - hiigelhiljani kopeeritud saksa 1930. aastad , nõukogude kvaliteedis. Ka Uralide ja Dneprite uuendustele olid tegelikult vastavad Bemmi mootorigeneratsioonid olemas.

Äratan vana teema ellu. Nimelt jäid silma need uued Royal Enfieldid. Hind on neil hea. Keegi nende vastupidavuse, juhitavuse ja sõiduomaduste kohta oskab midagi rääkida?

ei tea , kus nad silma jäid , kuid toodetakse neid indias , kui ei eksi liigapalju .

ei tea , kus nad silma jäid , kuid toodetakse neid indias , kui ei eksi liigapalju .

Ka vana hea JAWA on oma retromudeliga Replika 350/640 juba mitu head aastat tagasi maha saanud. Meil vist õnnetuseks sellist uuena arvele ei saa, kuna kahetaktilised ei vasta heitgaasidega euronrmidele. Ilmselt kuidagi skeemitada annab.

Ma ei saa sellest "uuest retrost" aru, tundub, et see on lihtsalt üks nipp müügi tekitamiseks. Autotööstuses on samad trendid, BMW müüb "retro" mini, mis tegelikult on X3, Fiat tegi gigantsete mõõtmetega 500. Mulle üldiselt ei meeldi, kui miski üritab teeselda midagi, mis see ei ole. Ja eriti ei meeldi mulle läbimüügi nimel ikooniliste disainide äralörtsimine. Vanad autod ja rattad võiks jääda selleks, mis nad olid ja sellisena võime neid taastatud kujul nautida.

Mulle meeldib - saab tänapäevasemate sõiduomadustega liigelda tänapäevasest suht üheülbalieset massist erinevate sõiduvahenditega. Enda kogemus - külka on küll tore aparaat, aga üle paari tunni temaga liigeldes on tunne, nagu oleks päev otsa füüsilist tööd teinud - suht väsitav on.

Aga kas too Jawa pole mitte väikeettevõtte üksiktoodang, kus taastatakse vanu ja kasutatakse ka uusi osi?

Mida arvata sellistest isenditest nagu Mash five hundred 400 cm3 ja Shineray xr 400 cm3, oma lemuselt on nad identsed ja Hiinamaa toodang. Välimus on 70`ndate Honda. Hinnad jäävad 4500 euro kanti uuena. Lähim koht kus müüakse on Riia. http://mashmotors.lv/ Oma mõõtmetelt on sarnased Jawale.

lemmutabelin wrote:Mida arvata sellistest isenditest nagu Mash five hundred 400 cm3 ja Shineray xr 400 cm3, oma lemuselt on nad identsed ja Hiinamaa toodang. Välimus on 70`ndate Honda.

IMHO: esimene mulje et päris "püss", eriti poolkondliga nö cafe racer. Aga lähemalt uurides, 400 ccm, napp 28 HP... Ei hakanud süvitsi minema, aga ilmselt mingi 30+ aasta tagune jaapanlaste mootor, kas siis litsenti alusel, või lihtsalt maha viksitud. Pakub kindlasti stabiilset aga kahjuks ka emotsioonitut minekut. Vajaka jääb roll model'i 100-250 kuubikut ja 10-20 HP.
Olles ühe silmaga jälginud hiinlaste toodangut, tundub et neil on kas mingi riiklik- või eneseregulatsioon peal, 250-400 ccm on maksimum. Aga selliste "võrride" järgi puudub selles maailmas, kus mootorratas on meelelahutus, mitte transport, nõudlus. Samas, ainult keredoonoriks osta tundub kallivõitu...
Toonitan veelkord, IMHO