Motokuur.ee

Tere

Küsin igaks juhuks, et kas suunatuled paigaldad seepärast, et endale meeldib? Tehasest minuteada Jupiter kahel neid ei olnud. Kaunis lahendus korvi jaoks oleks suunad kuidagi olemasolevate tulede sisse integreerida. Kui esimesse veel saaks, siis tagumine tuli oma punase klaasiga tekitab probleeme. Võimalus on panna Jupiter kolme suunatule kronsa porilaua peale, kuid see eeldab puurimist.

/Prii

Suunatuled oli plaanis paigaldada puhtalt ohutuse pärast, et suvises Pärnu linnas elusalt õhtul koju jõuda. Ehitasin kronsad valmis, tuled olid juba ka küljes, aga võtsin ikka maha. Näevad nii jubedalt võõrkehad välja, et kole lausa. Ehk leian kunagi sobivamad tuled või parema lahenduse, aga praegu jääb ilma. Ühtegi auku juurde puurida kuhugi ei taha.

Rattaga asjad seal maal, et plaanis kolmapäeval ülevaatusele minna. Eks paistab, kas ja kuidas õnnestub. Pidurid ju sellisel masinal päris kehvad. Esimene lihtsalt kehva ja tagumine ainult loha. Korviga muidugi mass, mida pidurdada on suurem. Pidurid seega veel kehvemad. Aga pidama ikka saab.

Muljetavaldav töö.

Piduritega on lugu keeruline, klotsid ja trummlid peavad olema väga puhtad ning klotsid seibidega trumlile max lähedale regullitud. Pidurdama peab vene rattaga mõlema pirudiga korraga ja kindlasti aitab pidamisele saamisele kaasa ka normaalne rehv.

Kui klotsid kuuma saavad, siis klaasistunud pind kaotab ka kohe pidurdusomadused, need saab õnneks maha lihvida. Pisut paremaks teeb ka kaasaegsemate katete lisamine pidurimeistris.

Maru ilus on seda tööd vaadata :)

Vene ajal kasutati ühte väga pehmet materjali piduri klotside peale panemiseks. Pidurdas hästi, kuid kulus kiiresti.

Piduri klotsid käisin kergelt viiliga üle. Eks pidama ikka saab, aga teades, kuidas veidi kaasaegsemate ratastega pidurdada saab, siis ei anna ju võrrelda :) .

Aga teisipäeva õhtul valmistusin ülevaatusele minekuks. Sai veel korvi reguleeritud, et sõites ei kisuks. Tegin väikse ringi ja tunne ei ole õige. Mootor läks kuidagi naljakalt tuliseks. laseriga mõõtes 160 kraadi. Mul see odav hiina laser, mis ilmselt väga täpselt ei näita. Aga jahtus maha ja teisel proovi ringil oli kõik ok. Omik käes, hakkasin liikuma. Kilomeeter sõidetud, sain tervituseks paduvihma. Ülepeakaela märg. Mingi 15 km sõidetud ja mootoril jõud hakkab kaduma. Vaikselt raugeb. Päike tuli juba välja. Jäin siis tee äärde seisma. Mootor kuum kui pliidaraud. Ja ringi ei käi. Nuh, selge siis. Koju tagasi . Lükates. Kedagi telefoniga kätte ei saanud. Lükkasin oma 2 tundi enne kui üks tuttav paelaga sleppi võttis. Pool päeva raisus. Päevased toimingud tehtud sai õhtul uurima hakatud, mis siis juhtus.
Veidi aja pärast oli kõik selge.
Ilmselt enda viga. Mingil põhjusel oli vasak väntvõlli kuidagi vastu karterit käima hakanud. Hooratas oli ilusti kinni, kiilusooned korras. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Igaks juhuks panin uued simmerid ja laagrid. Mootor uuesti kokku klopsitud ,kell näitas väga hiliseid või samas varaseid hommikutunde.
Hommikul käivitamine. Kõik korras. Tegin proovi ringi. Tundus hea. Kiiver pähe ja minek. Ülevaatusele (40 km eemal) jõudsin ilma ühegi probleemita. Ülevaataja käis ja imetles. Kontrollis tuled-viled üle, võttis mu tel numbri, kuna tal paari juppi oma rattale vaja ja nii see ülevaatus tehtud saigi. Nägu naerul tee koju tagasi.Poolel teel tagasi suri välja. Kraan umbes. Liiva täis. Ilmselt liivapritsist paaki jäänud liiv. Settepott puhtaks ja sõit jätkus.

Ligikaudu 300 km läbitud erinevaid teid ja tänavaid. Kõik pole sujunud just kõige paremini. Küünlad on tulnud ära vahetada, üks süütepool ja kondekas. Lisaks umbes 200 km pealt tuli süüdet korrigeerida.
Viimati sai 50 km käru peal koju sõidetud. Sõidu ajal hakkas parem silinder puterdama ja kohe peale seda lakkas tööst ka vasak silinder. Tee ääres suurt midagi teha ei saanud. Parema silindri sain tööle, küll kannatas poole gaasiga käimist, edasi hakkas puterdamine.
Nüüd nädalavahetusel oli aega piiluda, mis seekord siis juhtus. Täpselt nii nagu tee ääres arvasin, et vasak kolb kas sulanud või puruks. Leegitoru eemaldades kokkusid põrandale kolvirõnga tükid. Õnneks väntvõll ja karter jäid seekord terveks, vähemalt ei suutnud tuvastada ühtegi deffekti. Kolviga läks huvitavalt. Silinder sai ühe väikese kriimu, aga praegu jääb kasutusele. Panin uue kolvi ja rõngad ning puhastasin hülsi alumiiniumi jääkidest. Kõik kokku ja vasak silinder ärkas taas ellu. Parempoolne töötab ainult tühikäigul, edasi turtsub. Kahtlustan praegu kontakte. Uurida ei jõudnud.


Mis aga oli selle kolvi surma põhjus?
Arvan et tean täpselt, mis juhtus, aga praegu veel ei targuta. Ehk targemad jagavad kogemusi. Mul siiani vene tehnikaga tegeledes pole õnnestunud ühtegi kolbi selliseks sõita. 20 aasta jooksul siis. Selliseid kolbe olen soetatud mootorite seest välja võtnud aga kümneid.

Kolb tagurpidi ja jooksis rõngastega akendesse?

Kuskilt on meeles tarkusetera, et Planetal näitab nool kolvil sõidusuunda, Jupiteril vastupidi.

Sõbra Jup kolmel sarnane asi tutikate kolbidega. Rõngaste stopperid jooksid akendesse hoolimata sellest, et kolb oli õiget pidi. Kaasfoorumlane madeinussr teadis väita, et Jup 5 kolvid, mis hetkel kaubandusvõrgus liiguvad, ei sobigi just seepärast vanemate Jupiteride silindritega kokku.

Need jupiter 5 kolvid ei sobi isegi vist jupiter 5 silindritega kokku, minu 650km sõitnud jupiteril oli parema silindri üks kolvirõngas puruks. Ma igatahes võtan mootori lahti, ei riski jätta.
sisse lähevad suure tõenäosusega kawasaki kolvid. Tunduvad töökindlamad.

Kolvid ikka õigetpidi sees. Väga ei süvenenud, kui täpselt rõngaste stopperid akende suhtes jooksevad, aga suurusjärk silmaga tundus ok. Igaks juhuks katsun ikka üle vaadata. Kolvid ei ole mul uued, vanad kasutatud, aga korralikud. Ei raatsi enne midagi korralikku sisse panna, kui kõik ilusti töötab.
Kahtlustan ise hoopis lahjat küttesegu. Hülsil ülemises servas oli päris palju sulanud alumiiniumi, ülemine rõngapilu ka kitsam - rõngas kinni pressitud. Hiljuti soetasin endale sellise huvitava abivahendi, millega peaks saama lahjat-rikast küttesegu kiiresti reguleerida. Testida jõudsin korra, reguleerimiseni ei jõudnud. Katsun väikse videojupi siia riputada.

Myrka wrote: Hülsil ülemises servas oli päris palju sulanud alumiiniumi, ülemine rõngapilu ka kitsam - rõngas kinni pressitud.

Selle jutu järgi kahtlustaks hoopis ebapiisavat squish clearance'it. Jupiteridel kipub kolb üle silindri ülemise ääre tulema ning loksude korral võib vabalt pähe hakata käima. Äkki on väärt kontrollimist..

Enne ongi raske midagi korralikult tööle saada kui korralikud jupid sees.

Samas kui mul oleks kolb selline sees siis vist kaaluksin mootori lahti võtmist.

Kui hästi läks, lendasid kõik jupid summuti kaudu välja, kui ei läind hästi - on tükid karteris ja lõhuvad laagrid ja simemerid.

Ise olen aru saanud, et Izhi mootori ehitamiseks on vaja võtta lihtsalt aega ja rahulikult teha, kõik ülejala tehtud asjad maksavad hiljem valusalt kätte.

Kolvi Pähe käimise variandi puhul peaks vast ka silindripeal olema jäljed toimunust. Pähekäimise jälgi polnud ka kolvil. Pähekäimisega oli probleeme parempoolse silindriga, sellele sai natuke paksem tihend pandud ja sellega mure lahenes. Mootori poolitamist praegu hädavajalikuks ei pea, kuigi ei välista. Kõik murdunud kolvirõnga tükid on mul kokku korjatud ja katsun need puzlena kokku panna, et näha kui palju puudu on. Ei taha tõesti,et mõni väike tükk laagri vahel on, veelvähem summutis ringi kolisemas. Kuigi summutis vast jääb seina külge kinni.
See et mul ei ole tuttuued kolvid sees ei tähenda ju seda, et mootor korralikult töötada ei võiks. Kolvid pole kulunud,sõrmepesad ilma loksuta. Ka 100 km sõitnud kolb ei ole uus kolb, aga mootor peaks ju ikka töötama. Uus varuosa , eriti vene tehnika puhul, ei pruugi olla jälle kvaliteetne. Seetõttu ei kiirusta ma natuke töötanud kolbi kohe põõsasse viskama.

Aga kõik tähelepanekud on alati teretulnud

Siinkohal ei või unustada ka lisaõhku....

Tänase suurema uurimise tulemusel see lisaõhk ilmselt ongi kõige põhjustaja. vasakpoolsel silindril sisselaske kollektoril parempoolse poldi keere üli kehva miskipärast. Põhjus selgus kui panin joonlaua jooksma üle sisselaske kinnituspoltide avade. Tulemus pehmelt öeldes jube. lausa aste jääb sisse vasaku silindri sisemise poldi kohale, see sama kus keere kehva. Keere sai keermeparandus vedruga parandatud. Selle ebatasasusega peab tulevikus tegelema.
Praegu arvan kolvi surma põhjuse olevat selle poldi keerme tasapidise järele andmise. Ilmselt sai natuke palju pingutatud, kuna seal suur ebatasasus. Keere andis järgi, sealt tuli lisaõhku, segu läks lahjemaks, leek tulisemaks ja oligi kõik.

Ise olen asendanud kollektori poldid tikkpoltidega.
Kollektorit on lihtsam eemaldada ja pole karta, et keermed pehmes alumiiniumis häviksid.
Samuti olen kollektori enamvähem kinni keeranud, enne kui silindrite poldid täielikult kinni keeran, Kui alguses silindrid keerata ja pärast kollektor siis jäävad silindrite sisselaske pinnad omavahel suuretõenäosusega nihkesse. Seda enam kollektoriga sirgeks ei tõmba.

Seda enne kollektor-siis silindri poldid trikkist olen teadlik. Sellegi poolest ei tulnud mina selle peale, et üle kontrollida kuidas avad jäävad. Õnneks mul üks hea pikk lapik viil. Sellega tuli pea tunnike viilida, enne kui avad said ühtlased. See tund ei olnud muidugi intensiivne viilimine, tasa ja targu on siinkohal märksõnadeks. Aga tasaseks lõpuks ikka sai. Ladusin kollektori ja karpa külge ja testima. Tühikäigul töötab ilusti kuni keskmiste pööreteni. Sealt edasi parempoolne silinder hakkab paukuma. Panin läbipaistva küünla peale. Arvasin ise et äkki sädemes asi, aga säde ei kao kuhugi, läbi küünla näha ilusti. Küll aga läheb segu väga lahjaks. Tõmmates tore peale, käib ilusti. Proovisin karpat keerata vasakule-paremale, ei muutunud suurt midagi. Jauramist oli oma jagu, aga lõpuks panin süüdlase tiitli kollektorile endale. See lahknemise koht valuveaga. Panin teise kolle ja asi parem. Veel parem sai kui panin jupiter 3 kolle koos jup 3 karpaga. Sellise kompotiga käivitub paremini, nii soojalt kui külmalt, töötab ühtlasemalt, jõudu veidi rohkem . Ilmselgelt ei istu teise silindri avad ja kolmanda kolle avad omavahel. Kolmanda kolle avad tunduvalt suuremad. Tuleval nädalavahetusel vaja sõita mõnikümmend kilomeetrit, praegu jääb nii.

Selle aasta esimesed kilomeetrid tehtud. Olude sunnil seisis terve talve väljas, lumehanges. Siiski käivitus ilusti.

Sain lõpuks kokku komplekti - uued silindrid,kolvid,rõngad,sõrmed. Kõik peaks olema vanast aja uued asjad. Poest ühtegi asja ei ostnud, päris mitu aastat mööda laatasid otsitud tükid. Nüüd kõik jupid küljes. Esimesed 30 km sõidetud. Maru rahulikult.
Tuledega sõites hakkab vasakpoolne silinder puterdama. Ilmselt laadimisega mingi teema. Kuna ilma tuledeta sõitis ilusti, siis nii ta jäi praegu.

Esimene käivitus see kevad ebaõnnestus. Toas seisnud aku on talvega otsad andnud ja ka peale laadimist elu märke ei ilmutanud. Tellisin koos laadimisreleega uue. Nüüd ootan pakki

See 6V originaalis on nagu ehe nutiajastu pill - juhe seina päeva lõpus. Suunatuled, lähituli ja linnas töristamine... Samas laadimispinge ise ilus.

Nobody wrote: ↑17. Apr 2018 22:20 See 6V originaalis on nagu ehe nutiajastu pill - juhe seina päeva lõpus. Suunatuled, lähituli ja linnas töristamine... Samas laadimispinge ise ilus.

Omal ajal ei pidanud tuledega sõitma. Ja 6 V pinget on eriti raske hoida, sest siin on 12 V pooleks jagatud. Kuskil on isegi kirjutatud 6 V pinge teemat, et miks ta nii kapriissne on. Töökaaslane uhab vana jawaga ja lühikeste otste puhul alati peab aegajalt lisa pistikust andma.
Pole 12 voldise Iz i puhul 10 aasta jooksul seda lisalaadimist pidanud läbi viima, isegi kevadel, kui talvekorterist välja ajades. Süüde sisse ja väntta. Ühe korra vahetanud akut, kuna vana aku kooles lihtsalt ära.

Lugesin Autmoto aastaraamatust, kui Izi baasil krossirattad 50...60date paiku kuskil võistlemas käisid, et nõrgaks jäi laadimise koht neil. Kohe kohe pidid toimuma suured muutused. Njah, need muutused toimusid ca 20 aastat hiljem, kui tuli 12V neil kasutusele

Uus aku peal. Läks käima ka. Ja siis nagu tellimise peale hakkas vihma sadama. Sõitmas ei käinud.

Uus laadimisrelee peal, see uuem ja pisem. Töötab ilusti, kannatab tuledega natuke sõita ka. Eile sai ülevaatusel käidud, oma 100 km sõitu kokku vast. Mingi koterman ikka sees. Tee peal kulus 4 küünalt. lihtsalt lõpetasid töö. Lisaks oli ka ilm vist liiga soe, kippus kuumaks minema mootor. Kiiresti ei sõitnud ka-50-60 oli piiriks. Õhtul hakkas üks silinder aevastama madalama pöördega ja lõpuks kadus täitsa ära.

Kas jagad saladust, millist releed kasutasid?

ei tee saladust.
https://easthighway.com/est/tooted.p/el ... 6.exemplar

Kas selline komplekt on asjalik?
https://www.osta.ee/index.php?fuseactio ... =116022786

Ise kasutanud ei ole, kuid kas see mitte 12V pealt töötav variant ei ole?

Puudub endal ka kogemus sellega, aga iseenesest pakendil kirjas 6-12B.

Ma veidi kahtlen selles 6V võimekuses. Nendega pidi mingit zigulli süütepooli ka kasutama. Ishi enda oma ei sobivat. Äkki Vihmamees teab täpsemalt?

Edit: vaatasin hoolikalt linki ja see mingi Fancym variant. Kahe väljundiga süütepool juba kaasas.

Panin täna selle süüte peale. Korralik vene värk ikka. Natuke tuli viili anda, et külge sobiks ja paljud juhtme värvid ei vastanud kaasas olnud juhendile :) . Aga sellega olin arvestanud. Säde täitsa olemas. Mõlemas silindris korraga siis. Paika keerata ei jõudnud. Juhend ka vene keeles, google translate abiga tõlkisin ära. Tuleb välja et see seadeldis peaks ka vastavalt pööretele süütenurka varasemaks keerama. Saab valida ka mitme erineva reziimi vahel ,kui järsult ja kui palju keerab. Kui ma jutust õieti aru sain. Käivitama hakkan siis, kui jälle aega saan .

Mul on ka SOVEK süüde kahe mootorratta küljes, mõlemad on Jupiterid, sõitnud väga ei ole selle süsteemiga aga mõned väiksed teadmised sellest on, kuna olen Audi 80 b3 omanik pikalt olnud siis jäi kommutaator kohe silma pistiku kuju poolest, proovisin sinna ka Audi kommutaatorit ja täiesti töötab (midagi ringi tegema ei pea pistik 1:1) mõlemale komplektile ostsin juurde el. süütepoolid ,ja töötab kenasti, ainus mis on alt vedanud on kommutaatori pistik, ühel komplektil olen neid mitu korda pingutanud kuna ei andnud head ühendust.Palja käega ei soovita töötaval mootoril küünla juhtmeid eemaldama minna päris hea siraka saab,proovitud värk,mul on olemas ka kolmas komplekt ja ootab Planeta külge asetamist õigepea.

Süütesüsteem paigas ja esimesed kilomeetrid sõidetud. Toimib täitsa hästi. Jama ainult selles, et ei mahu süütemängu kaan peale. Peab seibid alla panema, siis vast mahub. Praegu jääb ilusamaid ilmasid ootama.

See kevad ilusaid ilmasid sõitmiseks piisavalt olnud. Siiani pole töötamisega mingeid jamasid olnud, ses mõttes et mõlemad silindrid töötavad ilusti. Karpa tahab natuke seadistamist, sooja mootoriga tühikäigul saab vist lahjat segu. Vahest tahab pööret tõsta, tühikäigul siis. Muus osas ainult kalla ja talla. Ilma muredeta siiski ei saa . Kraan on hakanud läbi immitsema. Tuleb ära vahetada.

Nende uusvene kraanide pidavus on müstika omaette. Kui viimati üks uueväärne kraan hakkas samuti tilkuma läbi, hakkasin kasutama garaazis pikemalt hoiustades voolikuklambreid. Ilmselt väike kütusetilk tsikli all on vist ok... hoiab mootori puhtana

Kui paagis enam liiva ei ole, siis ma vahetaks Jikovi vastu välja. Tõsiselt probleemivabam elu võrreldes vene kraanidega. Eriti meeldib mulle L-kujuline Jikov, millele panen tavaliselt kohe L-kujulise filtri sappa ning tänu sellele saab probleemivabalt originaalseid karpakatteid kasutada.

Jah see vene kraan on nagu vene värk ikka. Vene kraanile talveks pime ette lüüa, siis probleemi pole.

Vahetasin kraani ära. Võtsin ühelt teiselt rattalt, kus mitu aastat vana kütus sees oli. Kuna kütus sees, siis järeldasin, et see kraan ei leki. 4o kilomeetrisel ringil töötas kõik hästi. Odomeeter vahepeal ei kerinud kilomeetreid miski pärast. Siduriga peab miskit tegema hakkama, kohapeal ei saa käiku välja. Sisse saab ja muidu nagu lahutab ilusti. Gps tuvastas, et üle 70 kiirust väga ei saavuta. Ega ei taha ka. 60 on paras mu arust korviga sõites.

Kas kiirust mõõtsid tühja korviga või kaasreisija oli samuti peal? Mitmese hammasrattaga Sul Jupiter edasi liigub?

Kiirust sai mõõta täislastiga, ligi 200 kilo elusmassi. Hammakat peast ei mäleta, aga sai kõige väiksem, mis mul võtta oli ja ega väga väiksem ei mahuks ka.

Kui saunaehitusel oled unustanud 2 90 kraadist ventilatsioonitoru põlve ostmata, siis on paras aeg motikaga tegeleda. Suvel kutsuti paari klipi filmimisele ja sealt saati jälle üks silinder kummitavalt töötab ja siis mitte. Palju mõelnud selle peale. Kahtlustasin , et hooratta kiil loksuma hakanud ehk. Täna võtsin mootori pooleks. Hooratas korras. Küll aga leidsin kurja juure ilmselt üles. Nimelt kui parempoolne kolb on alumises surnud seisus, siis vasakpoolne kolb ei ole ülemises surnud seisus, umbes 3-4 mm jäi veel liikumismaad. Ehk siis vasak kolb liikus veel 3 mm, enne kui oli surnud seisus. Väntvõlle uurides oli silmaga näha ka, et kui kolvid on all, siis kiilusoon vasakul väntvõllil paar kraadi teise koha peal. Arvan, et vasaku väntvõlli tapp loksub,vahel õigesse kohta. Siis ilmselt silinder töötab korralikult. Vahel liigub paigast, siis süüde nii mööda, et ei tööta või käib väga kehvasti. 2008 sai Kloostrimetsast mõlemad uued väntvõllid ostetud. Sõidetud kõigest 950 km. Tuleb vist uued osta, või vähemalt vasakpoolne.

Siiani oli mõte hoida ratas võimalikult originaali lähedane. Enam nii väga mitte. Siiski ei raatsi ma originaalmootorit ümber tegema ega parendama. Õige mootori tõstan praegu riiulise ja kunagi hiljem teen korda. Praegu aga võtan riiulist ühe teise jupi2 mootori, jup 4 silindrid. Silinder ja karter tahavad veits viili saada, et ilusti omavahel kokku sobiks. Selle tööga olen vaikselt juba alustanud. Valujääke, mida eemaldada, on ka omajagu.