Väntvõlli kepsulaagrite vahetus

Mootorrataste mehaanika, elektroonika, hooldus
oliveer
Tavakasutaja
Posts: 72
Joined: 05. Jan 2014 19:54

Väntvõlli kepsulaagrite vahetus

Unread post by oliveer » 12. Mar 2019 00:00

Tere!

Venna Planetal 1 oleks vaja vahetada väntvõlli kepsulaager. Interneedusest how-to videosid näinud, aga keelest aru ei saa ning täpset info otsimine google translate kaudu ei ole ka tulemusi andnud.
Kuskil leidub Planeta1 väntvõlli tehnilisi jooniseid? Nihikuga mõõtes olid põsed keskmiselt 25mm paksud ja põsked omavaheline kaugus 12mm. Need muidugi varieerusid siia sinnapoole (digitaalne würth nihik)
Lisaks oleks vaja teada mis täpsuseni peaks väntvõlli vähemalt paika ajama ehk kui täpseks oleks vaja asi rihtida, et nõuka aegsetele standarditele vähemalt vastaks.
Kuna töö nõuaks ka teatavaid masinaid ja otsustatakse siiski sisse osta see teenus, siis teaks vähemalt töö tegijat kontrollida.

Tänaud ette



Online
hmm
Tavakasutaja
Posts: 676
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere-Tartu

Unread post by hmm » 12. Mar 2019 00:38

Kus kandis paikned? Jõgeva - TLN?
Tartus on üks vana tegelane, Vello Täär nimeks, kes suudab ehk imetki teha vana väntvõlliga, kuid materjalid (uus keps+laager+tapp) pead ise hankima.

Kui rihtimist siis 0,00 peaks olema eesmärk, vanadega ehk 0,02. Minul pani ta voshodi uue hiina käiki 0,05 pikema võlli põse lähedal laagrile ja seda siis summaarselt e. äärtes viskus ka nõks aga summaarselt ühtlustavad. Pidin veel sinna ka sissetöötanud laagri panema... mitte uue.
0,05 on aeglaste pööretega e kuni 6000rpm masinatel enam vähem talutav piir.


Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493

Online
roosakummik
Tavakasutaja
Posts: 805
Joined: 09. Mar 2005 01:00
Location: Raplamaa
Contact:

Unread post by roosakummik » 12. Mar 2019 19:23

Minu väntvõllid on ära rihtinud kõik Heik Reitel. Vana motomees. Nullilähedaseks on raske mõlemat põske saada. Täiusele lähenev on üks pool 2 sajandikku teine 3
Üks vänt sai ka 4 ja 2, seetõttu, et lasin ära vahetada geneka poolse tapi. Kuna tapid rihitakse paikka iga väntvõlli põse jaoks eraldi.
Siiamaani vänt korras ja sõidetud ligikaudu 20 000 km
Kui väntvõlli põskede avad on kulunud, siis võib väntvõll paigast ära minna ka sõites, siis tuleb tapp kinni punktida keevitusega. Nii nagu mul juhtus. Sajandikke tuli siis 5 ja 10. Selline tunne on sõites, et käed tahavad lenksult minema libiseda.



Online
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 4565
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Unread post by Nobody » 13. Mar 2019 23:03

Rumal küsimus, aga mis pindadelt mõõdetakse ja toestatakse? Kas laagripindadelt?


Auto võib olla, tsikkel peab olema.

User avatar
teints
Tavakasutaja
Posts: 658
Joined: 02. Mar 2007 01:00
Location: Kesk-Eesti, maalt Sport Iz -ga.
Contact:

Unread post by teints » 14. Mar 2019 13:03

Ei ole rumal küsimus, kõike ei peagi teadma.
Väntvõll kahe tsentri vahele ja mõõdetakse raamlaagri istudelt viskumist, samuti põskede viskumist. Veel mõõdetakse põskede omavahelisi kaugusi seest ja väljast. Nendelt vene väntadelt ei tasu mingit 0 tulemust oodata. Kui mingi viskumise isegi nulli saad, siis teised on ikka paigast ära. 0,05 piiridesse jääb, siis on piisavalt hea. Eks erinevatel tegijatel ole erinevad arvamused asjast ja teostamise tehnoloogiast. Mina räägin oma kogemustest.


Oman mõnda roostes mootorratast.

Online
hmm
Tavakasutaja
Posts: 676
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere-Tartu

Unread post by hmm » 14. Mar 2019 17:39

Minu vos1 võllile aeti 0,05 põskede lähedal olevatele laagriistudele.
Kasutati võtteid, mida mul on praegu raske meenutada, sest tegija jutustas sellest isuga ja entusjastiga s.h. meenutas nõukogude aegseid tegusid motospordis... mahlasust lisati väntvõlli koostisest (materjal + koostamine), viskumiste summaarsest tasakaalustamisest ja lõpetas laagrite kasutamisega.
Lisaks öeldi, et minu võllil on viskumine erinevates kohtades ja erisuundadega... :| ehk teisisõnu vänvtõlli laadne toode -> käkk
Lõpuks ütles, et ma peaksin hea asja saamiseks soetama ikkagi tehase võlli, millel pinnad korrektsed ja vahetama seal kepsu koos tapi ja laagritega. Siis alles saab hea ja kestvama asja.
Seega oluline on saavutada väntvõlli pöörlemisel jõudude tasakaal nii, et mootor saaks töötada. Kus kohas tasakaal saavutada selleks on erinevad võtted ja võimalused.
Ideaalis peaksid asjad olema kõik väga õiges mõõdus, kuid mängima hakkab juba see, kuidas karterid kokku panna ja laagrid oma pessa paigutada.
Samas kui kõik asjad on ülitäpsed, siis igasugune eksimusruum puudub ja seega jama tekkimine väga tõenäoline.
Viimati mainiti ka seda, et mootorites peab olema teatud loks, et tagada ülekuumenemisest tekkiv liikumisvabadus... juhul kui... aga võidusõit on hoopis midagi muud, kui igapäeva kasutamine.
Võidusõidul loeb see, et mootor töötaks võidusõidu lõpuni... siis tehakse täis uuendus ning otsast peale.

Tegijat isegi huvitab, kui hästi selline käkk tööle hakkab... ja soovib tagasisidet.


Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493

Online
roosakummik
Tavakasutaja
Posts: 805
Joined: 09. Mar 2005 01:00
Location: Raplamaa
Contact:

Unread post by roosakummik » 17. Mar 2019 12:12

Tänavasõidus kus pöörded suured pole kannatab käkiga ka ringi sõita.
Selleks käivadki väntvõlli laagrid eraldi markeeringuga. C3 (neile jäetud väike paisumisvaru) olen kasutanud ka tavalisi laagreid. Vene laagri võid julgelt ka ilma selle markeeringutta sisse asetada. Kuna tehases selle laagril juba sünnist saati loksud sees. Probleem hakkab pihta kui kasutada lääne laagreid. Kuna karteripooled pole täpselt valatud jne.



OneWheel
Posts: 9
Joined: 04. Aug 2018 22:27

Unread post by OneWheel » 17. Mar 2019 23:45

roosakummik wrote:
17. Mar 2019 12:12
Tänavasõidus kus pöörded suured pole kannatab käkiga ka ringi sõita.
Selleks käivadki väntvõlli laagrid eraldi markeeringuga. C3 (neile jäetud väike paisumisvaru) olen kasutanud ka tavalisi laagreid. Vene laagri võid julgelt ka ilma selle markeeringutta sisse asetada. Kuna tehases selle laagril juba sünnist saati loksud sees. Probleem hakkab pihta kui kasutada lääne laagreid. Kuna karteripooled pole täpselt valatud jne.
C3 tähistab laagril ennekõike kiireid pöördeid(ei tähista ainult väntvõllile mõeldud laagrit), ehk siis selle tähistusega laager on mõeldud kiiretele/suurtele pööretele. Selleks, et see kõik oleks võimalik on laagril teatud lõtk, vihjeks soojuspaisumine ja määrimine. Hetkel võib sinu jutust välja lugeda, et C3 laager on mõeldud väntvõllile mis on suure lõtkuga laager... lihtsalt täpsustamiseks ja asja õigesti mõistmiseks.

Sooviks saada täpsemat lahtiseletust sellele lausele :Probleem hakkab pihta kui kasutada lääne laagreid... mis siis juhtub ja miks just lääne laagritega mille kvaliteet on kordades parem, kui vene või on siin mõeldud väntvõlli tasakaalust välja olemist ja mingit ühildumist lääne laagriga, ei mõista hetkel, tehke selgeks 8 )



Online
roosakummik
Tavakasutaja
Posts: 805
Joined: 09. Mar 2005 01:00
Location: Raplamaa
Contact:

Unread post by roosakummik » 18. Mar 2019 08:49

Ehe näide võrri puhul, kus skg laager pidas vastu vaid ühe suve. Suve lõpus hakkas võrr kehvalt tööle, mõtlesin, et süüde, kuod kui süüdet paikka asetama hakates kontrollisin väntvõlli lõtku ja üllatuseks oligi lõtk laagrites.
Pigem asi selles, et lääne laagrid on täpselt valmistatud, kuid vene tehnika ebatäpselt, kui nüüd mootorit koostama hakata, siis tekivad laagrile suured pinged, mis lihtsalt laagrile hästiei mõju.
Lääne laagrite kvaliteedis muidugi ei saaks kahelda, kui asi muidugi hiinas valmistatud pole.



Online
User avatar
Nobody
Admin
Posts: 4565
Joined: 04. Oct 2003 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Unread post by Nobody » 19. Mar 2019 14:49

Tegelikult on laagrid täpsusklassidega c0, c1, c2 jne märgistatud. Lääne laagrite puhul julgeks neid usaldada, vene puhul pigem loto. :)


Auto võib olla, tsikkel peab olema.

User avatar
madeinussr
Moderaator
Posts: 1820
Joined: 13. Jan 2006 01:00
Location: Kesk-Eestist pooliku Planeta Spordiga

Unread post by madeinussr » 19. Mar 2019 17:29

Ega see lääne laager ka mingi imelaager pole. Kui ikka kooste on tehtud kehvasti ja "haamri meetodil", siis annab see lääne laager samamoodi saba. Mootori koostamisel on vaja järgida mõningaid õigeid töövõtteid.
Pingistuga laagripesad ette kuumutada, laager pakendist eemaldada viimasel hetkel enne mootorisse asetamist, puhtad tööpinnad, ülearuse arutu jõu kasutamata jätmine jne.

OP-le vastuseks, et osta teenus sisse, tuleb odavam ja kestab vast kauem. Vanemad olijad mäletavad veel kasutaja Raivoku pajatusi kuidas ta linttraktori sahaga Jawa väntvõlli kokku pressis. Sellised meetodid peaksid peaksid tulema kasutusele alles siis kui kõik muud õlekõrred on kasutatud.


Mina sõidan oma vanade motikatega. Kas sina ka?

Post Reply