Motokuur.ee

Tahaks selleteemaga teada saada kuidas sai sinus tsiklimees,mopimees,võrrimees,bikemees või mis iganes.Ja mis masinaga alustasid.


ISe alustasin 8aastaselt,võrriga.Alguse sai see nii: 1 päev tuli sõbra onu deltaga meile,ning sõidutas mind sellega.Ütlesin talle ,et meil seisab ka sarnane kuuriall.Sai siis isale räägitud et teeksime selle koos korda ja ,et ta näitaks mis ja kuidas teha tuleb.Võrril oli esiratas kinni roostetanud ja kontaktid vaja vahetada.Masin sai korda paari päevaga,ja sealt see masinahuvi kasvas,ning lõpuks juba otsin klassivennal mini jne.
Rääkige nüüd enda lugu:P

MODE: Muutsin veidi pealkirja siis täpsemaks, kuna sõna tsiklimehe tähendus on mitmeti mõistetav ja väärarvamusi tekitav.

ma nägin sõbral keldris cz-i ja siis nata hiljem kuidas ta ka sõitis, sellest sai seeme, siis hakkasin käima mööda foorumeid ja börse, lisaks veel isa närve rikutud sikli jutuga kui lõpuks tal üle viskas ja hakkasime vaikselt vaatamas käima jawasid, kuid siis ta hakkas mõtlema et pea mingisugust kogemust pole ollagi ostis võrri mulle algseks tunnetuseks, oli tunnetus käes ja närve veel söödud sikli jutuga müüsime selle maha ja käisimegi jawal järel ära .
nüüd olengi jawa omanik :)

ma olin 10aastane kui esimest korda tuli huvi kaa sõitmist nati proovida ning see aeg oli just talv kui üks sõber tuli võrriga maja ette tiirutama ja siis küsisingi korra sõita peale seda kevadel sain kóhe mini-võrri aga see jõi ruttu jamaks ning siis käisin isale peale,et ostku mingi 125-ene jne

Olen olnud tehnika- ja eriti tsiklihuviline sünnist saati.

Esimene ja ainukene võrri sõit sai tehtud kuskil 7-10 eluaasta vahel....sõit kestis kuskil 10 meetrit kuni aed ette tuli ja ümber ei suutnud võrri pöörata kuna jalad ei ulatunud eriti maha ja kitsas oli ka.
Siis veel täieliku huvi polnud.
Kuskil 12-14aastaselt ma arvan sai õe klassivenda(netis liigub Ikaldus nime all) nähtud "Manowar" tüüpi Dnepriga sõitmas ja ka mu maja ees paar korda parkimas...tekkis pisikene huvi. Kuskil seal vanuse juures sai ükskord peale tööõpetuse tundi jutu teema viidud mootorratastele ja mopeedidel ja mu vana hea tööõpetuse õpetaja pidas päris huvitava loengu selle kohta. Peale seda tundi hakkas mingi tehniline küsimus mootorrataste kohta kummitama ja kohe peale tundi läksin raamatukokku uurima kas neil mingit mootorrataste teemalist raamatut on. Läks õnneks ja sain esimese kokku puute "Piibliga".Sai huviga läbi sirvitud mitu korda ja isegi peaaegu tervest raamatust koopia tehtud ja ilusti kausta vahele pandud koos enda loodud sisukorra ja värkidega. Kuna mitu lehekülge oli sealt Piiblist kadunud mõtlesin,et peab endalegi muretsema sellise raamatu. Sammud antikvariaadi poole....esimene antikvariaat lõi pahviks ausalt öeldes....Palu "Piibel" 350 krooni!!! Sai tuulatud natukene vanaisa raamatu riiulites ja sealt omastatud ka suures koguses auto mehaanika ja lukksepa ja muid selliseid huvitavaid raamatuid. Sai suurem huvi tehnika ja mehaanika vastu....enamus raamatud läbi loetud ja palju meelde jäänud. Autode ehituse tundmine kasvas sõprade teadmistest kõvasti...sai (ja saab praegugi) "hiilatud" oma teadmistega. Õppida on muidugi veel kõvasti. Nende omastatud raamatute hulgas oli ka mõni selline raamat mis oli venekeeles ja tundus minujaoks mitte just kõige huvitavam. Sai need paar raamatut kaasa võetud ja ühte teise antikvariaati jälle mindud. Oli ka seal Piibel olemas ja hinnaks 250.-.Pisikese kauplemise peale jõudsime kokkuleppele et üks minu poolt pakutav raamat + 35 krooni peale ja Piibel on minu. Saigi omandatud püha Piibel endale.
Oli paus paar aastat kus toimus raamatute lugemine ja autode kohapealt ka väike praktika naabri sapaka ja ziguli remontimisel.Koju interneti saades sai hakatud foorumeid külastama ja teisi tehnika teemalisi lehti. Kuskil 17aastaselt sai onupoja Mini mopeed garaazist välja lükatud kevadel ja minu õhutamsiel hakkasime seda remontima. Mitu päeva või isegi nädal üritasime käima saada.....mitu kilomeetrit sai maha joostud,et mopp käima lükata.Aga mis ei lähe käima oli mopp. Ma ei tea kas siis mopil viskas kopa ette või nägi jumal,et kaks lolli üritavad ja hakkas tal meist kahju ja läks tööle (mis tagant järgi meenutades on suht ime!). Sai sõidetud tänavatel mõningad kilomeetrid kui suri jälle ära. LÕPUKS hakkasime kahtlustama elektron plokki.....ja me kahtlused olid tõesed. Ise siiani imestan kuidas pees elektron plokiga mopp üldse käima sai minna?!?!
Mopp töös ja see tunne mis mopiga sõites oli nii "kaif" ja aina kasvas käisin üha tihedamini garaazi taga vaatamas/mõtlemas ja imetlemas seal aastaid seisnud IZ Jupiteri. Kui nüüd ei eksi siis 18 või 19 aastaselt sai ostetud karbuss selle IZi jaoks ja üks päev hakatud aretama asju,et saaks korraks IZi tööle. Kuna akut polnud sai toiteks kasutatud arvuti toiteplokki! Õhtu poolikul sai elementaarne süüte skeem paika pandud ja natukene ka süüde enam vähem paika keeratud ja siis vänta antud. Kuskil 10nda korraga läks jube plärin lahti ja tohutu suitsupilv oli üleval. Kohale jooksid naabrid ja onu/tädi Mis imestada...üks leegikas oli summuti oli puudu ja karbussi siiber oli poolenisti avatud ja silinditesse ennem kallatud kõvasti õli.
Kui see hääl sai ära kuuldud oli otsus kindel.....selle IZi teen korda!
Ja nii ta saigi suvega korda tehtud. Vahepeal aastakes sõjaväes ja isa ükspäev saatis sõnumi,et ta tuttav pakub MT11 dokumentidega ja hind kõigest 1000.-. Sai seeditud mõned kuud ja korra vaatama mindud. Siis selgus,et dokumente ikkagi pole ja mudel on ka tegelt MT10-36 aga siiski ei heidutanud see. Suht suur soov oli juba ammu endale vene nelja taktilist omandada....olgugi,et algne vaatepilt tundus suht nutune mõtlesin IZile ja küll ma sellegagi hakkama saan. Sõjaväes vabanetud sai hunnik Dnepri juppe koju toodud ja täiesti juppideks võetud. 2005 suvi mööduski siis Dnepri juppide otsinguil ja teda vaikselt putitatud. Sügise alguseks koos külkaga enam vähem valmis.Talveks jäid mõned asjad veel teha,muidu sõidukorras. Sügisel sai ka dokumendid muretsetud.
Kevad-suvi 2006 tahaks load ära teha saaks Dnepriga legaalselt liigelda siis aga see siis tulevik.

Tuli suht elulugu välja aga noh igav ja rsk ei viitsi homseks mata eksamiks õppida kah hetkel
Edit: Irw 3 inimest jõudis minu kirjutamise ajal lisada enda huvi alguse

mina kui 8 aastaseks sain siis sain endale sünnipäevaks mini mopi..
ja sai sõidedud päris kõvasti ja tekkiski huvi mootoratastest.

Igasugused masinad, eriti kaherattalised on mind juba ammu huvitanud, aga ma ei teadnud nendest eriti palju. Umbes aasta tagasi lugesin "Motomaania"-st võrride töökindlusest ja võrride võidusõidust. Siis tekkis tõeline huvi asja vastu.Umbes siis leidsin ma ka "Automoto" foorumi, kust sain ka palju kasuliku infot. Alguses sai pandud üles kuulutused, et on tahtmine võrr osta. Siis hakkasin ma koguma ja uurima igasuguseid jooniseid ja lugema jutte võrride ja nende tööpõhimõtte kohta. Kogusin üpriski palju infot ja umbes kuu või kahe pärast vastati kuulutusele. Sain endale hunniku võrri juppe, mida pidin puhastama, siis kokku panema, raamil ja veel mõnedel osadel värvi maha võtma. See oli suur töö, mis pole siiani valmis. Oli juba ammu tahtmine sõita, aga tuli ikka masina osasid korrastada ja kokku panna. Mõne kuu pärast pakuti müüa korras võrri mootorit. Mõtlesin, et paneks selle oma masinale peale, siis on vähem tööd ja saab rutem sõitma hakata. Kui mootor oli käes, hakkasin seda uurima ja osaliselt lahti võtma (silinder maha, kaaned maha jne., et seda puhastada ja seisukorda hinnata. Selgus, et see mootor ei olnudki eriti töökorras. Kompressioon puudus (oleks pidanud seda enne ostmis kontrollima, aga ei tulnud pähe see), väntvõll oli julmalt metallhaamriga paika pekstud, üks väntvõlli otsalaager käis pesas ringi, kepsul oli jube loks sees, karteripooltel olid mõned liigsed augud tekkinud, olid mootoril veel mõned vead, aga ei tule praegu meelde. Sellest mootorist sain ma ainult tagumise võlli, osa sidurit ja silindri (silindrikaas mitte, sest ribid olid arvatavasti mutrivõtmega, küünalt maha/peale keerates puruks keeratud). Ehitasin siis oma masinat edasi. Siis hakkas paus sisse tulema, kuna kooltöödega oli vaja tegelda ja siis ei olnud enam viitsimist teha. Järsku saabus mu postkasti kiri, et üks inimene tahab üpris heas korras võrri moskvit¨i osade vastu vahetada. Sai see võrr ära toodud. Nägi päris korralik välja. Eelmine omanik ütles, et masin ei tahtnud üks hetk enam käima minna. Uurisin siis seda ja avastasin, et nukkmuhv oli valesti peale pandud. Tegin veel mõned parandused, läksin siis üks päev sellega õue, et käima panna. Alguses ei tahtnud ta käima minna ja selgus, et bensiinifilter oli umbe läinud. Sai siis see naelaga läbi torgitud, et bensiin läbi saaks. Lükkasin siis masinat, lasin siduri lahti ja masin käivitus. Endal oli väge hea meel. Ei uskunud, et nii hästi läheb. Siis ma parandasin veel mõned pisivead lähipäevil (vahetasin vana bensiinifiltri uue diislifiltri vastu ja veel mõned asjad). Selle masinaga olen tükk aega saanud sõita, aga nüüd otsustasin ta soojematesse siseruumidesse tuua ja täitsa korda teha (uus värv, mootori puhastus, uued juhtmed, uus sadul jne.)

Nüüdsest ma olengi võrrimees.

Uurisin siis seda ja avastasin, et nukkvõll oli valesti peale pandud.

Üks küsumus mis ajast võrr (D4- on 4taktiline?Võrril ja nukkvõll

Omal ajal oli pea igas koolis oma võrriklubi või tehnikaring kus sai käidud ja muidugi ka klassikaaslased ajasid oma moppide ja võrridega tuhina peale ning siis sai ostetud tuttuus riga 11.Maksis omal ajal 2 ema kuupalka siis sai sõidetud kuni sain omale moskva varemed sai üles kõpitsetud ja suure hooga sõitma minna pea kuu aega sain (lubadeta)sõita kuni miilits sõitis randa järgi,lükati kapotile ja hakati käperdama,miilits sõitis tsikkliga parklasse mind viidi ära isa pidi veneajal töökohast ilma jääma.Isa on sõiduõpetaja ja poiss paneb lubadeta ringi.Koolis käitumine halb,aulas direktor rahava ees sõimas ja mõnitas.Siis tuli teha tsiklitest väike paus.Moskva müüsin klassivannale maha ja ostsin IZ56 sellega sai sõita kuni ostsin ¸iguli ja tsikkel jäi garaazi.Siis tulid kõrvalt narkariklubist pätid ja võtsid mootori pealt maha siis sai ära restaureerida ja nüüd ootab õiget timmimist ja orig. juppe.

Väikepoiss vist kirjutab oma loo pärastpoole.

Alguse sai sellest, et leidsin vana Jawa veljed.... Siis lihtsalt tuli loomulikult kog see asi. Huvi oli. Alustasin ikka võrriga. Siis Voshod ja nüüd on Jawa mida vaikselt putitan!

huvi tekis 8 aastaselt..vanematel vendadel olid kah siis juba ammu sõidukid olemas..siis ei olnud aga minul veel midagi..koguaeg vaatasin netis börsi ja infolaine kuulutusi kus on delta müüa või midagi muud..see oli kõik sügisel..aga kui tuli üheksas sünnipäev oli kuu aja pärast toodud delta..ei tea kas tasuta oli vist..algul oli ront..mootor poolenisti maas.küljekarpidest polnud seal haisugi:(..aga kui avastasin et autol oli pagasnik igasugust nodi täis oli seal kasti täis delta juppe ja + veel üks mootor mis nüüd kasutusel on..
siis sai seal seda mopi koos vennaga tehtud..tal oli siis juba iz.
lõpuks sai kuidagi masin sõidukorda.juhtus lõpuks äpardus ja sõitsin masina trepi otsa..siis ei sõitnud kuu aega..
2005 sai soetatud veel üks raam ja mootori pooled..raam sai vahetatud..ja nüüd ootab masin värvimist

hannes72 wrote:

Uurisin siis seda ja avastasin, et nukkvõll oli valesti peale pandud.

Üks küsumus mis ajast võrr (D4- on 4taktiline?Võrril ja nukkvõll

Vabandust, ajasin segamini. Mõtlesin nukkmuhvi.

Isal oli päris mittu mopeedi mis olid risuks sõidetud. Siis ostis ta mulle Stella ja nüüd see juba mingi 4 aastat olnud. endal oli ka kogu aeg huvi moototehnika vastu:)

Minust sai tsiklimees pärast A-kategooria lubade tegemist.

oeh jah kuna eelmine post kustutati...tubli, siis kordan et ma polegi veel tsiklimees. Stellaga töristamist ei loe ma küll mingiks tsiklimeheks olemiseks.

Tehnika huvitas mind juba väga noorena. Väiksena sai sõbra 50ccm kardiga sõidetud. Siis tõi vanem vend vanaisa juurest Jupiter 3 ära ja hakkas sellega sõitma. Nüüd olen loomulikult mina sellele juba näpud taha ajanud.

Unlegal wrote:Stellaga töristamist ei loe ma küll mingiks tsiklimeheks olemiseks.

Mis sa siis siia teemasse postitasid? Tee omale uus teema "Kuidas sai sinust võrri-/stellamees?" ja postita sinna. Norimine jah, aga ise sa hakkad siin asja nii peensusteni võtma.

Sõitsin venna pannoniaga, Tunturiga (mopp). Plaanisin osta Planeta 3-e, ostsin hoopis Jawa 638 > Jawa 638 > Jawa 638

Minu isikliku arvamuse järgi on inimeste ennast tsiklimehena defineerimine tüüpiline lastehaigus, mis tuleb enamusel 2-3 rattaliste mootoriga liiklusvahendite kasutajatel läbi põdeda. Seda, et tegu on tsiklimehega, tuleb mainida igal vähegi võimalikul juhul, soovitav on kanda ka nahkvesti, kuhu on midagi (pahatihti emmi ja iziga sõitjatel millegipärast HD) seljale kirjutatud ja juua palju õlut. Arvatakse, et see nagu liigitab inimese paremasse klassi ja siklimees olemine aitab ka tibisid saada. Eriti raskeks ja krooniliseks arenenud haigusjuhtumite korral hakatakse juba üksteist liigitama ka sõiduvahendi margi ja kubatuuri järgi. Haiguse normaalse arengu korral tekivad ajus ikkagi lõpuks antikehad, mis haiguse välja tõrjuvad ja inimene jõuab staadiumisse, et põhiliselt tegeleb sellega, et sõidab või ehitab rattaid, mitte ei mölise, kui kõva mees ta ikka on.

ressu wrote:Tahaks selleteemaga teada saada kuidas sai sinus tsikklimees,mopimees,võrrimees,bikemees või mis iganes.Ja mis masinaga alustasid.

Mina andsin igaühele valida kelleks ta ennast peab kui teema algust lugeda.

Selge on see, et tsiklimehi on erinevaid. Mõned tõesti, püha müristus- joovad.
Ja selge on ka see, et dressides, tossudega pühapäevasõitja ei ole tsiklimees (pean silmas kaitseriietust. Nahktagi ei ole pelgalt joodikute soe kasukas).
Olen siiani enda jaoks seda "tsiklimehe" mõistet nii tõlgendanud.

Huvi tsikklite vastu on päritud vist isalt, täpset momenti millal minust tsikklimees sai ei mäleta . Mototehnika teed sa alustatud 175ccm kardiga, mille soetasin endale 12-13 aastaselt. Seda asjandust tuli rohkem putitada, kui sellega sõita sai (isa parandas, mina õppisin tema pealt). Müüsin selle risu maha ja ostsin endale korraliku võrri, mille alles eelmine aasta maha müüsin. Kui võrrist isu täis sai ostsin endale voshod-3M raamibaasile ehitatud 3-rattalise "aiatraktori", see oli aga selline kolakas, et ruumi puuduse tõttu otsustasin ta osadeks võtta, sain selle masina pealt Vjatka Elektron mootori ja veel palju, palju teisi juppe mis masina küljes olid ja veel varuosadeks kaasa anti. Hiljem ostsin ühe tuttava käest kokkujooksnud mootoriga Vjatka Elektroni, millele installeerisin "ajatraktorilt" eraldatud mootori. Sain rolleriga ka sõidetud, kuid siis hakkas karbuss, sidur ja käimalöömis vänt streikima ja otsustasin tolle riga mopeedi vastu vahetada. Riga mootori müüsin 700.- maha ja raami andsin sõbrale, rattaid kasutasin Druzba projektiks...mis siiani funktsioneerib laitmatult. Vahepeal sai ostetud ka Dnepri chopperi poolik projekt, mida praegugi arendan. Hiljuti sai ostetud ka Voshod-3 mis ootab kevadet, sest ise eriti talvist sõitu ei poolda. Siis sai veel ühe sõbraga vahetatud mootorsaag Urali süütemänguta mootor Planeta-1 mootori vastu, mis omakorda sai vahetatud Jupiter-3 mootori vastu vahetatud... niisiis tsiklimees põline põlvini .

ressu wrote:

ressu wrote:Tahaks selleteemaga teada saada kuidas sai sinus tsikklimees,mopimees,võrrimees,bikemees või mis iganes.Ja mis masinaga alustasid.

Mina andsin igaühele valida kelleks ta ennast peab kui teema algust lugeda.

APPI! Haigus kisub krooniliseks - liigitamine sõiduriistade ja kubatuuri (isegi nende hulgas juba kergeid alamkategooriaid tunda) alusel.

Aga ma tõesti ei liigita ennast vaatamata omatud/omatavatele kümnetele mootorratastele ja mitmekümnetele mopeedidele, võrridele ja rolleritele mitteühtegi neist kategooriatest, mis sellest, et mootoriga kaherattalise sõidustaazi on 29aastat ja legaalset tänavaliiklust 19 aastat.

Minu motohuvi tekkis kusagil 8 aastselt kui ma nägin vanaisa garaazis moppi. Paari aasta pärast hakkasin seda siis lähemalt uurima ja 17 aprill 2003 sain teha esimes ringi. Masinaks oli Riga 4.

minu motohuvi tekkis siis kui sain oma esimese võrri (riga 13 millel olid mootor d6 raamil ees paak ja paagiall magneeto)siis tuli teine võrr (ise ehitatud mootoriks d8)siis druzbamootoriga võrr ) võrridega sai sõidetud kui olin 11-13 siis mõnede sõprade mopid . siis sai ühe ise kokkulapitud võrri vastu vahetatud minikas125 millele sai peale pandud 175mootor nii siis sai jawa 350/634 kõik masinad on hetkel kõik minu kuuris tänu nendele masinatele tärkaski minus motohuvi

Suur motohuvi oli juba 5 aastaselt Noh isa oli vene ajal krossi sõitja (K - 750 mootoriga külgkorivga masin) millega tema kui külgkorvi mees ja kaaslane ( juht) võitsid päris palju nii Eesti kui kah Nõukogude liidu medaleid. Tahtsin traditsiooni järgida,aga isa ei lasknud,ennem kui olin 12seks saanud ja ta ostis sugulase käest mulle mopeedi riga,mis sai hiljem ümber ehitatud delta raamile ja tänapäevaks on masin ära varastatud.Nüüd olen uue masina otsinguil(tahtmine siis saada 85-92 aasta yamaha või hoopiski tsehhi masin nimega cz 125 ) eks aeg näitab mis edasi saab.

Kaherattalised leidsid minu keldris koha loogilise järjena puht tehnikahuvipärast. Midagi tehnilist kodus vedeles, sai näpud taha aetud. Olgu ta katkine või maha kantud. Samuti jäi siis ükspäev ette venna nurka jäetud mopeed lahti võetud mootoriga jne. Sealt isa iz, mistõttu kasvas ka huvi varude suurendamise vastu. Lisan juurde, et mulle meeldib vabal ajal ikka käia ringi teksade t-särgi või isegi dresside ja tossudega. Ärge võtke tõsiselt, aga keda kotib mida sa kannad või kuulad. Tähtis on mida ise mõtled.

Nobody wrote: . Ärge võtke tõsiselt, aga keda kotib mida sa kannad või kuulad. Tähtis on mida ise mõtled.

See on minuarust väga õige,sest ise tegelen ka tsikklite ja mopeedidega,aga nahktagi ja nahkpükse ei kanna.Ja metalit ja rocki kh ei kuula.Sest mulle lihtsalt ei meeldi need ning igaüheomaasi mida ta kuulab ja kannab:P

Nobody wrote:Kaherattalised leidsid minu keldris koha loogilise järjena puht tehnikahuvipärast.

Unimüts pidi ka garaazi puuduse tõttu keldrisse kolima - kahjuks.
Kevadeks kindel plaan ikkagi masin uuesti kokku panna ja sõitma saada nu kurat - sikutan või trossiga raipe käima.


Minu tsiklihuvi algas sellest, kuna olen pea noorim omavanustest suguvõsas ja maal sai ikka käia. Seal siis oligi onupojal (9aastat vanem) vana jawa, ning siis ole viil roller vjatka mis ei tahtnud töötada. Esimesed sõidud saigi jawaga tehtud tagaistmel ca 10 aastaselt.

Siis sai ka endale delta soeotatud, mida oma 4 aastat kokkulaoti ja siis ca 100km sõita sain remonditöökohast 4 korda kodu üldkokkuvõttes.

Mingi 1998 aastal sai onupoeg võimaluse osta jawa 640 ilus ja kena, kuid jamade pärast tuli minul ta enda arvele võtta. Uhh selle masinaga pidi sõitma ka korralikult.

Mingi aja möödudes olin ise ka niikaugel, et sai mopeed maha müüdud ja pea kohe jawa ostetud. Esimene mu masin oli küll kohvimasin, kuid ta liikus.

Aastal 2003-2005 tegin ma jawadega äri. Nimelt teadagi ei leidunud korralike masinaid Tartus, siis tuli neid tuua Haapsalu kandist. - ma ei tea kuid kõik masinad mis mina ostnud olen on sealt "august"
Mingi hetk sai piisavalt raha kõrvale pandud ja tahtsin ka nokitseda otsustasin endale 2 masinat tuua.
Hetkel on üks korda tehtud ja teine käsil.
Tsiklimeheks ei saa mind ka täiel määral pidada, kuna eriti ei liigu masinaga avalikult, kuna siiani ei ole kokku võtnud ja a kat ära teha.
Järgmine aasta see plaanis ja siis saab lõbusamalt 2 korraliku masinaga liigelda.

Hetkel peab Raivo kaasassõitjana tüdrukuga liiklema.
Kas keegi on olnud olukorra ees kus tüdrukul on load ja poisil ei ole - täielikult koomiline. Kuid mis teha alati kaine roolijuht (lenksujuhut) võtta.

RK... koomiline küll jah. Aga mis teha... vähemalt oled heades kätes siis!

raivoku wrote:[
Kuid mis teha alati kaine roolijuht (lenksujuhut) võtta.

Kaine lenksujuht
Valus valus

tsiklivend wrote:

raivoku wrote:[
Kuid mis teha alati kaine roolijuht (lenksujuhut) võtta.

Kaine lenksujuht
Valus valus

Mis sa konn köhid, sa ei saa tüdrkut ratta selga isegi. Või on sul juba arenguid? Tüdrukule(savi millisele 20st) kiivri pähe saanud toas.

raivoku wrote:

tsiklivend wrote:

raivoku wrote:[
Kuid mis teha alati kaine roolijuht (lenksujuhut) võtta.

Kaine lenksujuht
Valus valus

Mis sa konn köhid, sa ei saa tüdrkut ratta selga isegi. Või on sul juba arenguid? Tüdrukule(savi millisele 20st) kiivri pähe saanud toas.

Muidugi on arenguid, kiiver peas tal ja asendgi selge
Muidu see eelmine post oli rohkem huumoriga tehtud

Kui olin alles väike kuskil 5-6 oli vennal jawa ja ta sõpradel olid ka iz-id mille tagaistmetel sõita ka esmalt sain ,olin kuskil kümme kui sain esimest korda võrriga sõita,esimese võrri ehitasin ise ja peale seda on olnud tagumise paagiga võrr.suurte ratastega ja 3 tavalist võrri,siis ostsin katkise delta 300 eeguga ,peale seda voshod2, 700 eeguga ja nüüd viimaks iz planeta 500 eeguga.

Minu esimene oli mini mopeed, see oli umbes 8 või 9 aastaselt. Järgmine oli veel üks mopeed, siis tuli minsk siis roller siis tulitsa.Nüüd olen 16 ja garaasis on Jawa 360 ja Jawa 634 ning sinna vahepeale mahtus ära ka kart millel oli 175 krossika mootor. :)

paga2 wrote:3 tavalist võrri

Selgita, mida tähendab tavaline võrr ja kuidas suurte ratastega ja/või tagapaagiga võrr on mittetavaline.

Minu meelest on igal võrril mingi erinevus ja selle pärast on kõik võrrid mittetavalised.

rnkx wrote: Minu meelest on igal võrril mingi erinevus ja selle pärast on kõik võrrid mittetavalised.

Ise saad ka aru?

tavalist võrrri ei tea? Tavaline võrr on see riga võrr millel on suured rattad (vist 21 tolli) ja ise kaa kõrge ja originaalis punane

Nobody wrote:Lisan juurde, et mulle meeldib vabal ajal ikka käia ringi teksade t-särgi või isegi dresside ja tossudega. Ärge võtke tõsiselt, aga keda kotib mida sa kannad või kuulad. Tähtis on mida ise mõtled.

Igaks juhuks täpsustan, kuna arvan, et Askole läks see minu jutt kuidagi kuskile pihta..
Rõhutan ikka seda, et kui tsikli selga ronid (vähegi pikemat sõitu tegema), siis loll inimene istub sadulasse dressides, tossudega.. sellisel juhul võib vanaduspõlve mõnusas radikuliidis või krt teab milles veeta.

<<< saladuskatte all ütlen, et priito käib ise kah, siis kui enamus inimesi ei näe, dressides ja SUVETI tossudes ringi.

Tekkis üks küsimus om-ile. Et kes on Tema arvates tsiklimees? Ei lugenud seda eriti teistest postitutest välja...või olen tõesti pime?!
Lihtsalt tekkis huvi,et kes siis tegelikult on õige tsiklimees?

Iga tsiklimees tõlgendab ennast oma moodi kes arvab ,et tsikklimees on see kes on oma nahktagi,pükstega rotikaseljas või kes lakub laupäeval,pühapäeval teeb külavahel lõbupärast tiirud või hoopis inimene kellele on see ei ülbamisvahend ega lakkumisvahend vaid liikumisvahend ja sõidab taga kodust tööle,töölt koju.Muidugi võivad lisanduda ka lisad nagu õlu,karm muusika.

Riietus on tavaliselt oma mugavuse järgi.Nahk on hea ei lase tuult läbi

Tsiklimees on see kes hoolib oma rattast ja oskab sellega sõita! Välimus võib vahel petlik olla!

Tafka wrote:Tekkis üks küsimus om-ile. Et kes on Tema arvates tsiklimees? Ei lugenud seda eriti teistest postitutest välja...või olen tõesti pime?!
Lihtsalt tekkis huvi,et kes siis tegelikult on õige tsiklimees?

Eks ma siis selgitan, mida mina asjast arvan:
Sellist kategooriat, kui tsiklimees, ei olegi minu arvates olemas. See, et inimene sõidab mootorrattaga, ei loe midagi. Sest edasi sealt hakkaksid juba vaidlused, et kes on ikka õigem tsiklimees, kas see, kes rajal esikolmikus sõidab või see, kes aastas 50000km ringi matkab; kas tsiklimeheks saab ennast lugeda ka 50cc omanik või peab masinal olema vähemalt 1L töömahtu jne jne jne.
Igasugune ennast kuhugi kategooriasse liigitamine näitab lihtsalt liigitaja kerget alaväärsuskompleksi ja arvamist, et enda kuidagi defineerimine (näiteks tsiklimehena) tõstab ta väärtust teiste silmis. võrdlusena tuues - kui paljud liigitavad ennast kategooriasse "jalakäiad", "autojuhid", "lapsevankrilükkajad", "rulluisutajad" jne. jne. ja siis afisheerivad siis seda?

MINA EI OLE TSIKLIMEES, ega ka mitte võrrimees, mopeedimees, rollerimes, autojuht, jalakäia ega rulluisutaja... kuigi ma kõiki neid liikumisvahendeid oman ja regulaarselt ka kasutan.

Hmm...olgu tänan vastus ammendav.

Lõpetan nüüd OT ja vastan ka algselt teemas esitatud küsimusele:

Vanemate motomatkadel kaasasõitjana osalesin alates teisest eluaastast üheksanda eluaastani. Oma esimese mootoriga kaherattalise ehitasin 6 aastaselt - sain naabrimehe käest d4 abimootorikomplekti ja paigaldasin selle om ereljukas jalgrattale. Päris ise ehitusega valmis ei saanud - keti pikkuse lasin isal lühemaks teha kuna endal ei õnnestunud kuidagi lüli lahti pressida ja samuti ka pedaalile jõnksu sissesurumine, et mootorist mööda mahuks, tuli teha lasta. Selle masinaga sõitsin siis uhkelt koguaeg mööda Haapsalu linna paar aastat ringi ja mis imelik - isegi miilitsad ei torkinud kordagi. Suure mootorrattaga (korviga 56 ja mingi "krossi" minsk) hakkasin sõitma umbes 10 -11 aastaselt. Load sain 16 aastaselt. Kerge paariaastne vahe sõidus oli '90date aastate alguses. Pidanud nii korviga rattaid, klassikuid, choppereid, krossirattaid kui ka enduurosid. Ainus minust siiani puutumata masinakategooria on superbike. Momendil olen jõudnud arusaamisele, et suurus pole oluline ja viimased 7 aastat olen põhiliselt rõhku pannud vanade mopeedide kollektsiooni loomisele (ja ka nendega sõitmisele) - vanadest nõukogudemaal toodetud laiatarbemudelitest on veel paar eksemplari puudu, lisaks ka peotäis euroopa ja jaapani mopeede...aga alati on garaazis ka paar ajaloolist ja mõni värske suuremakubatruuriline olnud.
Olen omanud või oman Riia, Lvovi, Izevski, Penza, Dnepri, Urali, Minski, Honda, Helkama, Motobecane, Tula, MotoGuzzi, Suzuki, Jawa, CZ, Pannonia, CPI ja KTM'i tehaste erinevaid rattaid.

om wrote:MINA EI OLE TSIKLIMEES, ega ka mitte võrrimees, mopeedimees, rollerimes, autojuht, jalakäia ega rulluisutaja... kuigi ma kõiki neid liikumisvahendeid oman ja regulaarselt ka kasutan.

Hmm
Mina näiteks arvan asjast teistmoodi,elu keerleb ju erinevate rollide ümber.Kui sa teenib leiba auto sõitmisega, oled sa autojuht.Õhtul kodus oled sa ka veel pereisa.
Sellepärast kui ma ise parasjagu tegelen mootorrattaga ,sh sõidan,ehitan või mida iganes sellega teen,pean ma ennast ikkagi tsiklimeheks.Tsiklimehe stereotüüpidest ma rääkima ei viitsi hakata jne.
Kes on rohkem või vähem tsiklimees.

Kui tänaval käin ringi kiiver näpus öeldakse ikka näe tsiklimees,mitte näe mingi tegelane käib kiiver näpus ringi.Enamus inimesi seostab kõiki mootorrattureid ikkagi nimega tsiklimees.

peace!

13 aastaselt ostsin suure koduste kisa ja kära peale 50.- eeguga Riga-7 võrri, mille hind oli isa arust ikka suur, umbes aasta pärast sain selle võrri käima ka. Praeguseks on ta maksumus juba üle 1500.- eeki ,et see võrr originaali saada olen ostnud veel 4 tükki, vahepeal sai võrr jälle kokku ja tööle, kuid siis tahtsin ika paremaks teha.
Üldse on minu vanatehnika tee, koduste vastuseisu tõttu väga konarlik olnud, et võrri saada kulus umbes aasta pindakäimist, sapika jaoks 4 ning siiamaani ähvardatakse neid, mul prügimäele viia kui ma hea poiss ei ole