Ižihuvilistele

Kõrvalised, kuid HUVITAVAD ja olulised teemad
mk
Tavakasutaja
Posts: 70
Joined: 22. May 2006 00:00
Location: Tallinn
Contact:

Ižihuvilistele

Unread post by mk »

Meil siin surutakse igasse õppekavasse alates lasteaiast kuni doktorini välja järjest rohkem ettevõtlusaineid. Et nagu moeasi või nii. Ju me oleme siis ajast tõesti niivõrd maha jäänud, sest Venemaal küll sellist muret pole - "biznezplane" (nagu Gena ja Potsataja juba aastaid tagasi Kreisiraadios selgitasid) tuleb nagu oavarrest:

http://vk.com/video2364598_164700245
Sapi-Vana
Tavakasutaja
Posts: 368
Joined: 07. Jul 2010 00:00
Location: Tõrva, Helme
Contact:

Re: Ižihuvilistele

Unread post by Sapi-Vana »

Noh, Venemaa oli, on ja jääb imedemaaks omade eripäradega. Usun, et antud juhtum läheb sinna lahtrisse, kus on sees kõik need "kooperatiivid", mis tootsid tehaste kõrval tehasetoodetele lisasid ja muud nänni, seda kusjuures mõnikord tehase enese tehnikadirektori eestvedamisel. Valdavalt oli see kõik täielik pask, enamasti pidi kauba soetanud isik täiendavalt veel "toodet" muutma, et see kasvõi natukenegi toimima hakkaks. Näiteks need pleksist ja plastikust "logarid", mida kuumast peast oli võimalik Žigulitele koobastesse peksta ja mille all rooste erilise rõõmuga autot lõhkus. Või see mossele mõeldud katuseraam, mis suurema tuuletakistusega asjade puhul kõige täiega eralduma tükkis... aga kinnitusi veidi modifitseerides sai väga vinge asja; ja mis peamine - tehas seda ju ei tootnud.

Samas aga näiteks mõne asjaga olid lood hoopis teised. Mingi kooperatiiv tegi ju autodele roostevabast summutisüsteeme, esialgu olid need algelised, pärastpoole aga tõeliselt head. Tehase omad olid omadega suht ruttu õhtul, need aga püsisid... ja isegi summutasid. Zaporozje tehas läks aga selles liinis täiesti oma teed ja demonstreeris veel kord, kui sundimatult vene aju töötada suudab. ZAZile nimelt hakkas tehas paigaldama mingi kooperatiivi tehtud summuteid, neid, kus oli siis ühe toru asemel kaks. Ilmselgelt selle pärast, et need olid odavamad. Kooperatiivi mehed olid muidugi täiega või sees. Esialgu nendes summutites olid isegi sõelad sees, siis asendati sõelad treilaastuga ja siis ei hakatud sedagi vahele toppima. Seetõttu viimaste viisaastakute sapikad olid ka tõelised lärisejad.

Ise oman tundmatu kooperatiivi toodetud fiiberritva. Venemaal polnud ÜHTEGI tehast, mis oleks suutnud kalameestele sihukest luksust tekitada, omaaegsed spinningud tulid muuseas ka kusagilt Omskist mingist vangilaagrist, rullikud kaasa arvatud. Selle latiga oli nii, et Tartus "Jahindus, kalandus, foto" poes kesklinnas "21. Juuni" tänavas anti püsikundedele vaikselt teada, et vaat kahe kuu pärast sel kindlal kuupäeval hommikul paneme ridvad müüki, hinnaks 5 rubla. No ja siis lubatud kuupäeval (see oli 30.aprill) oli juba kell seitse hommikul sihuke järjekord ukse taga, et seda võmmid kontrollima saadeti. Poole üheksaks olid kõik need sajad ridvad maha müüdud ja melu otsas. Maipühadel sai siis juba uue ridvaga särge välja sikutatud. Kusjuures - see latt töötab siiani, ta on küll raskem tänapäevastest, aga ta on oluliselt mugavamas formaadis, väga palju tugevam ja just selle jäikusega, mis latika jaoks ideaalne. Kui nüüd mõelda, siis see ridvatootja ju läks riigi kassast puhtalt mööda, toodet aga müüdi riiklikes poodides, siis see on ikka absurd küll. Venemaal vanasti oli nii, et kui asi toodeti riiklikus firmas, siis oli tal "gost" küljes, kooperatiivide kaupadel aga mitte. Ja seda "gostita" kraami liikus ikka hämmastavalt palju, kui nüüd järele mõelda.
Post Reply