vahelduvvoolu genekad G401, G411, G427, 43.3734

Mootorrataste mehaanika, elektroonika, hooldus
hmm
Tavakasutaja
Posts: 1505
Joined: 23. May 2016 15:24
Location: Rakvere

vahelduvvoolu genekad G401, G411, G427, 43.3734

Unread post by hmm »

Lappasin vahelduvvoolu genekaid natuke - just neid, mida saab 123,7 ja 173,7cc minski,voshodi, konvrovetsi mootorile kruvida.
Mõte oli kaaluda kui rasked nende magnetid siis on ja kas kontaktidega genekal on suuremad eelised kerguse, seega väikema mõjuga väntvõlli lõhkumise osas, kui kontatkivaba omal, mis peaks oluliselt raskem olema.

Igatahes on need magnetid ikka korralikuks raskuseks väntvõllile, mida võib arvestada juba korraliku hoorattana.
Suuresti oli see ajendatud 173,7 e. voshodi mootori ~ 4000km läbimisel laagri purunemisega. Seda tõenäoliselt põhjustas väntvõlli vibra (0,05mm keskmise laagripesal) + natuke ehk ka mõned pudemed tolmu/liiva jne teri, mis õhupuhasti/või küünlaavast silindrisse pääses. Üks asi võib veel olla, nimelt laagri paigaldamine, kui seda teha pressides koos karteri kokkusurumisega jääb laager pingealla. Seega tuleb laager väntvõllile paigaldada kuuma karterisse ja väntvõlli otsast pressides nii, et laagri välimine ja sisemine pind oleks võrdselt toetatud.
Vibra oli küll kompenseeritud vanema või kulunuma laagriga, kuid eks geneka magnet + väntvõlli pehmus nihutas vibra asukohta ja FAG ei pidanud sellisele asjale enam vastu.
Loomulikult tuleb kõik paigaldatavad võllid rihtida ja tasakaalustada, kuid kasutuse käigus + oskamatusest võib nõks minna nihu. Seega üheks võimalikuks vastupidavuse suurendamise võimalus on paigaldada suurema koormustaluvusega laagreid...

Väntvõllid ise koos kepsuga kaaluvad 123,7: 3569g ja 173,7; 3930g.
Vahe on selles, et väiksemal on 203 laagrid 173,7 laagriteks 204.
20190929_cranks.jpg
Laagrid paiknevad siis nii, et geneka pool üks ja siduri veohammaka pool kaks laagrit, millede vahel simmer.
laagrite koormustaluvused:
SKF 6203 vs NJ 203
Basic dynamic load rating C 9.95 kN vs 20 kN

SKF 6204 vs NJ 204
Basic dynamic load rating C 13.5 kN vs 28.5 kN

Seega rulllaagrid oma koormustaluvuses peaks olema eelistatud, kuid rulllaagrid ei talu pikivõlli liikumiskoormust... mida kuullaager talub.
Vänvvõllil ei tohiks pikivõlli liikumist väga palju olla, kui just soojustpaisumise osa - selle peaks saama kompenseeritud "talutava" lõtkuga e. teatud 0,xxx mm on neil liikumis/paigalduses arvestatud.
Nüüd koormus on üks oluline osa laagrite vastupidavuses, kuid oleneb, mis tingimuses laager töötab
A: Suur koormus või väikese/kehva hooldus. (määrimise parandamine on marginaale mõju vastupidavasele... koormuse vähendamine on kõige olulisem)
B: Koormus OK, puhtus+määrimine (väike mõju elueapikenemisele on määrimine, pigem koormuse vähenemine või paigaldus
C: Alakoormatud jne.. kõige rohkem võib siin elueale mõjuda määrimine, puhtus, temperatuur.

Väntvõlli geneka alune laager peaks B piirkonnas olema, kuid nüüd tõesti oleneb, milline mõju võib olla 0,05mm väntvõlli vibral... või geneka magneti viskumisest...
Seega tuleks mõõta ja arvutada, mis koormused seal tekivad ning kui piiripeal need laagrid seal siis on:
https://www.skf.com/group/products/bear ... index.html

Nüüd väike pilt ka mõõtmistest:
20190929_genekad.jpg
Seega 125stele tuleb väntvõlli pöörlev mass G401 genekaga: 4596g; 411 lisab 160g. Need mahuvad siis M1M kaane alla. K58-l saab panna kõiki genekaid, mida pildil näha, seega max pöörlev kaal: 4988g ja seda kõiki ohjavad 3x 203 kuullaagrit. Lisaks kontaktivaba magnet ei lisa ainult kaalu vaid ka raskuskese on ~220g võrra (anduri magnet, kontakti eksentriku asemel) laagrist eemal....
Seega see mass on juba neile kuullaagritele suht piiripeal, eriti kui asi veel peaks vibreerima.

175sel on max massiks 3930+1293 + 100 (hammakas...)= 5320 ja seda ohjab 204 laager...

Nüüd arvutustest ehk mõni hetk hiljem, need võtavad aega.... :roll:

tõenäoliselt on geneka juures sobilikumad rulllaagrid nt NJ204 ja NJ203 C3 kui kuullaagrid...

Aga see on lihtsalt infoks.
Võrr Riga7 u900: viewtopic.php?f=18&t=23493
Post Reply