Mitu seibi käib mopi sidurile originaalis?
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
Mitu seibi käib mopi sidurile originaalis?
Vahetasin sidurikettad ja plaadid ära mis seal vahel on, kokkupannes ei lahuta enam. Milles võib asi olla?
Täpsustaks mis mootoriga tegu?
¦-mootoril on kaks ,V-mootoril kolm tekstoliitketast.
On asi õieti kokku pandud siis töötab.
Surudes surveplaati peavad tekstoliitkettad vabaks jääma kui ei siis on midagi valesti kokku pandud.
Kas surveplaadile vajutav pronks puks on alles?(see kipub vahel välja jääma)
¦-mootoril on kaks ,V-mootoril kolm tekstoliitketast.
On asi õieti kokku pandud siis töötab.
Surudes surveplaati peavad tekstoliitkettad vabaks jääma kui ei siis on midagi valesti kokku pandud.
Kas surveplaadile vajutav pronks puks on alles?(see kipub vahel välja jääma)
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
Eemalda surveplaat koos vedruga ja siis käivitus vänta surud,peab sidurikorv ringi käima ,väntvõll peab paigale jääma.Kui ei siis poob miski kinni ja tuleb edasi uurida.
Varjant on et uued kettad on paksemad(tekstoliitketaste metall varjant on tiba paksem)või kõverad(mulle on sellised kätte sattunud).
Kahjuks pole ette antud palju peaks olema siduri surve plaadi liikumismaa.
Varjant on et uued kettad on paksemad(tekstoliitketaste metall varjant on tiba paksem)või kõverad(mulle on sellised kätte sattunud).
Kahjuks pole ette antud palju peaks olema siduri surve plaadi liikumismaa.
Ette on tulnud uusi kettaid mis on lausa kõverad, seljuhul ka korralikku lahutamist ei saavuta.
Ise olen uued kettad alati siledal alusel keskmisel liivapaberil üle lihvinud, et aru saada kas üldse kasutada kõlbavad.
Ja ka siis on siduri toimima hakkamine oma aja võtnud, st, et kohe pole normaalselt tööle hakanud, vaid pärast mõningast "piinamist".
Ise olen uued kettad alati siledal alusel keskmisel liivapaberil üle lihvinud, et aru saada kas üldse kasutada kõlbavad.
Ja ka siis on siduri toimima hakkamine oma aja võtnud, st, et kohe pole normaalselt tööle hakanud, vaid pärast mõningast "piinamist".
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
Kui nimetad vaskpuksiks seda mille peal korv pöörleb, siis see ei tohi küll vasest olla. Ikka terasest peaks see olema, vask ju nii pehme, et mutri kinnikeeramisel vasest puks deformeeruks ja kiilukski kogu krempli kinni.(Selle puksi sobiv pikkus ju tekitabki vajaliku "ruumi" vabalt pöörlevale sidurikorvile, kõik muu tõmmatakse otsamutriga jäigalt kinni.)
Selle seibiga olen käitunud niimoodi, et olen pannud sinna väntvõlli otsa (puksi taha) paksuselt sobiva.(Nii, et korvi kinni ei poo ja tuntavat loksu ka ei jää, nende mootorite väntade nuudipikkused on ju nagu jumal juhatab )
Katsu ikka asja tööpõhimöte endale selgeks teha, siis asi palju lihtsam "häälde seada".
Selle seibiga olen käitunud niimoodi, et olen pannud sinna väntvõlli otsa (puksi taha) paksuselt sobiva.(Nii, et korvi kinni ei poo ja tuntavat loksu ka ei jää, nende mootorite väntade nuudipikkused on ju nagu jumal juhatab )
Katsu ikka asja tööpõhimöte endale selgeks teha, siis asi palju lihtsam "häälde seada".
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 43
- Joined: 15. Jul 2010 00:00
- Location: Põltsamaa
- Contact:
Insener nägi ette kaks õhukest seibi üks ühel teine teisel pool puksi.Üsna tihti on ainult üks(väntvõlli poolne),kui kusagilt kinni ei poo ja vastu ei käi pole rohkem vajagi.Ilma seibita jookseks korv väntvõlli otsa peale ja hakkab vastu hammasratast käima tekitades töötavas mootoris ebameeldivat metallset kõlinat.
Esimestes ¦ mootorites kasutati pronksi karva pukse,mis hilisematel(¦-52 ja edasi) vahetati teraspukside vastu.
Nagu Mellpoiss kirjutas vaskpuks ei tohiks seal kindlasti olla.
Esimestes ¦ mootorites kasutati pronksi karva pukse,mis hilisematel(¦-52 ja edasi) vahetati teraspukside vastu.
Nagu Mellpoiss kirjutas vaskpuks ei tohiks seal kindlasti olla.
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 43
- Joined: 15. Jul 2010 00:00
- Location: Põltsamaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
-
- Tavakasutaja
- Posts: 43
- Joined: 15. Jul 2010 00:00
- Location: Põltsamaa
- Contact:
http://motovelosport.ru/catalogs/delta/DE_37_4.phpiz350super wrote:Oot, väntvõllilt? Äkki seletad, mootor ju töötab 100 protsenti.
Number 2.( )
Ma oletan aga võibolla selle puksi pärast sa ei saanud peale.
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact:
Võtsin selle mopi siis tõsiselt kätte. Proovisin kõik läbi. Supleriga mõõtsin ja värki, selgus et see puks oli hammakale, mis sinna sidurikorvi käib sisse söönud, ja sellepärast poos korvi mutri kinni keeramisel terve korvi kinni.
Panin teise hammaka, mis oli natuke halvemate hammastega, aga alt ei olnud puks vastu käind. Kunagi peab laskma pikema puksi treida siis saab seda vastukäind hammakat jälle kasutada.
Praegu töötab 1 seibiga.
Panin teise hammaka, mis oli natuke halvemate hammastega, aga alt ei olnud puks vastu käind. Kunagi peab laskma pikema puksi treida siis saab seda vastukäind hammakat jälle kasutada.
Praegu töötab 1 seibiga.
Last edited by iz350super on 29. Nov 2010 20:51, edited 1 time in total.
-
- Tavakasutaja
- Posts: 456
- Joined: 07. Oct 2010 00:00
- Location: Ida-Virumaa
- Contact: