T200T vs T200M

[loomneinimene]

Tere

Minu Tuula 200 -l oli peal T200T mootor. Kas selle saab edukalt asendada ka T200M mootoriga?
Mis on nende mootorite peamised erinevused?

Otsingust vastust ei saanud

Tänud ette

Ervin

[Sapi-Vana]

Arvestades venelaste loogikat otsi võimalikke erinevusi karburaatorist. Sapikal näiteks 968 motoritel on ka A ja M variandid (MEMZ968A ja MEMZ968M), nende puhul väidavad allikad, et A on koostatud arvestades kütuseks pigem A-93, M aga ikka vana hea A-76 jaoks. M omab karburaatoriks reeglina K-27, A peal oli K-33. Ja mõlemad karbussid kõlbavad lääne analoogidega võrreldes suurepäraselt värvipange pistmiseks ning hästi kaugele viskamiseks.

Ma miskipärast arvan, et Tuula mootorite markeeringuerinevus on veel üks näide vene huiamisest ja see tekkis lihtsalt vajadusest arengut näidata, tegelikkuses aga lihtsalt tehti üks karterivorm teise markeeringuga ja oligi kogu suur progress. Nõukogude tööstuses oli sihuke praktika tavaline. Uueks viisaastakuks oli vaja näidata meeletut arengut, reaalselt aga kärakapanemise kõrvalt hui sul keegi viitsis midagi paremaks teha. Kui töötas, oli ju suurepärane. Seega arvan, et võid mootori ümber vahetada küll ja erinevusi töös sa ei märka.

[loomneinimene]

Aga Kas mootori kinnituste ja kabariitide poolest läheb Tuula 200 rollerile ka T200M mootor või "Muravei" oma?
Kas ka karbuss sama?

Äkki keegi teab.........

[nuffik]

Aga Kas mootori kinnituste ja kabariitide poolest läheb Tuula 200 rollerile ka T200M mootor või "Muravei" oma?
Kas ka karbuss sama?
Minu Tuula 200 -l oli peal T200T mootor. Kas selle saab edukalt asendada ka T200M mootoriga?
Mis on nende mootorite peamised erinevused?

Äkki keegi teab.........

Kinnitused T200/M/T mootoritel on kõik samad. Muravei on valmistatud Tula ja Turisti, Tulitsa osasi kasutades vastavalt sellele mis parasjagu tootmises oli ja laos vedeles. Nii et pead ei anna aga kinnitused peaks samad olema.

Tuula T200 rolleril oli peal T200 mootor mis oli ainult dynostarteriga, st ilma jalakäivituseta, ja esimestel mudelitel oli veel käigunäidik kah.
T200M mootorit kasutasid viimased Tuulad T200M ja esimesed Turistid T200M. Kuid see ei ole reegel sest komplekteerimisel kasutati seda mis laos parasjagu oli. Nii näiteks on minu 1974a Turist-M peal kah T200T mootor, mis on tegelikult Turisti järglase Tulitsa oma. Seega minu Turist sai Tulitsa mootori peale veel enne kui esimesed Tulitsad ametlikult tehasest hakkasid tulema mõned aastad hiljem Mootorit vahetatud ei ole kuna roller on tehaseliinilt tulles koguaeg meie peres olnud.
Need kõik mootorid on välimuselt sarnased v.a T200 mis ilma käimalöömis vändata. aga tegelikult nad täpselt samasugused ei ole, erinevus puudutab osasi sisemisi detaile, laagreid ja simmerlinge jne.. Igal järgmisel mootoril alates T200 on rohkem hobujõude ja rolleril suurem lõppkiirus. Kuigi siin olen täitsa nõus eelmise postitajaga, muudatused üldjuhul ei olnud väga suured, vahetati silindripead ja muudeti surveastet või tehti veel midagi mitteolulist ja siis raporteeriti suurest edasiminekust
Aga jah, kinnituste poolest istub su Tuulale ka T200M mootor, aga kui võimalik siis soovitaks sul taastada see originaali lähedasena sest igasuguseid Tulitsaid ja Muraveid liigub veel ringi ja interneti kuulutustes, aga vot kõige esimest T200 on juba keerulisem leida. Mis muidugi ei tähenda et se nüüd hullult kallis rariteet oleks aga lihtsalt põllurallikaks tasuks midagi muud ehitada..
Karbüraatoriks on T200M ja T200T originaalis K36G, aga neid asendatakse tavaliselt K65G, see täht seal lõpus on üsnagi tähtis. Kui vahetad karpat siis vaata et düüsid (zhiklöörid) seal sees oleks õiged, Muraveidel ja traktorite peal kasutatud mootoritel on need tavaliselt suuremaks puuritud ja originaal seadetes rolleril põhjustab palju peavalu. Üldse nendel mootoril peab kogu se süüte-kõtte süsteem korralikult ära reguleeritud ja sätitud olema, muidu ei tööta korralikult.

Edu ehitamisel, ja ehk näitad ka pilte seisukorrast ja ehitusest ja mida teha plaanid sellega? (pilt aitaks selgitada välja mis loom sul üldse on)
Kui midagi veel huvitab siis küsi.

Edit:
Tuli meelde et just silindri-kolvi süsteeme ei tasu neil mootoritel omavahel vahetada kuigi kinnituste poolest istuvad.

[loomneinimene]

http://album.ee/user/570583

Siin mõned pildid setukast.
Imelik esivedrustus - pole teistel sellist näind.

[Sapi-Vana]

Sellise vedrustuse kogu point on tagada sõitjale maksimaalne mugavus ja sõiduohutus olukorras, kus kogu kupatus balansseerib kahe väikse ratta peal ning sõidutee kord on ja kord ei ole. Tegelikult on see lahendus väga hea, kruusateel väiksemaid auke ei pane tähelegi ja näiteks kevadisel "treppi" sõidetud metsateel jäävad kopsud-maksad täitsa oma koha peale.

[loomneinimene]

Seda küll, kuid miks kasutati 2 vedru ja ainult 1 amorti?
Teist amorti pole kunagi hargil olnudki.......

[Sapi-Vana]

No eks siin peitub vastus massis. Esiteks - esiharki tehes ei ole töösturid kalli rauaga koonerdanud ja esihargi enda massiivsus tagab tema stabiilsuse. Teiseks ei ole ratas ise ju ka teab mis kergeke, ma iseloomustaks teda nagu elevantkilpkonna ratastel. Lisame siia nüüd sajakilose viisaastakuid nelja aastaga läbiva kolhoosniku ja kasti viina ning me näeme, et kalli viinapudeli tervise nimel peab sihuke masin liikuma sujuvalt nagu nälkjas lehe peal. Sellise asjaga liikumisel kruusateedel peabki esiots olema valmis eelkõige õõtsumiseks, tagamaks maksimaalset liikumise pehmust ja sujuvust. Kuna masina enese mass seda õõtsumist pikalt jätkata nagunii ei lase, siis on ühest amordist enam kui küll.

[nuffik]

Nii see amort ja vedrustus peabki olema.
Siin on tegemist tootmisaja algusaastatel tehtud isendiga. Esimesed konveierilt maha veerenud Tuulad olid suht täpsed Saksa GOGGO rolleri koopiad, seega selline lahendus pärineb sealt. arvatavasti tänu teede puudumisele Venemaal selline lahendus ei sobinud või oli keeruline/kallis toota ja hiljem olid juba ühesugused amordid nii ees kui taga. (ainuke erinevus vedru jämedus)
Ma ei ole ajaloolane et seda räägin, küll aga olen ühe sarnase olendi taastanud, seega suure info otsingu ja lugemise juba ära teinud
Vaadates neid pilte siis oled päris korraliku isendi kätte saanud, pole eriti roostet ja mõned haruldased asjadki küljes. Kindlasti tasub seda tastada võimalikult originaali lähedasena. Seda küll vist ainult enda jaoks sest arvestades sinna kuluvat aega ja raha ja turunõudluse sisulist puudumist on seda keeruline hiljem müüa.
Aga enda jaoks (või kellegile kollektsiooni) on see super isend, eriline välimus, huvitavad tehnilised lahendused ja sõit ise sellisega on päris omapärane aga väga mõnus

Kas on teada täpselt mis aasta oma see on?

[om]

Ajaga ei muutunud mitte ainult amordid vaid ka kogu esihargi olemus - leading link versus trailing link.

Maakeeli lahti seletades käivad vanematüübi esihargid all nii, et kiige vaatab tagantpoolt ettepoole, uuematel aga estpoolt tahapoole.