väike küsimus võrri kohta
-
dabossike22
- Posts: 9
- Joined: 08. Jul 2013 12:27
- Location: Pärnumaa
väike küsimus võrri kohta
küsimus siis selline kes on juba võrridega tegelenud või kes teab , et milline mootor on kõige parem ja kiirem , kas d4 , d5,d6 , d8e , vms.?
Re: väike küsimus võrri kohta
Kiirusel erilist vahet ei ole. D8 on halva väntvõlliga, millel on väljalõiked ja see teeb karterimahu suureks. Vanematel mootoritel on koostekvaliteet ja juppide kvaliteet parem.dabossike22 wrote:küsimus siis selline kes on juba võrridega tegelenud või kes teab , et milline mootor on kõige parem ja kiirem , kas d4 , d5,d6 , d8e , vms.?
Re: väike küsimus võrri kohta
Mootori kiirus ja kestvus on võrdelises seoses omaniku mehhaaniku oskustega.
Re: väike küsimus võrri kohta
Mul on ühel masinal peal 50 aastat vana D-4. Jõu koha pealt väga elajas ei ole, aga töökindlus on küll täielik tipp. Teistel on peal D-8 ja nende puhul on kõigiga suht kindlad reeglid - kui tahad, et asi toimiks, peab süüde olema ümber tehtud süütepooli peale, hingamist tuleb veidi järele aidata, kütusel peab väike tuuninguelement lisaks olema ja Valvoline rohelisest kahetaktlilise õlist peab suure kaarega mööda minema.
Ise võrdlen D-seeria mootoreid AK-47-ga. AK-47 võlu seisneb selles, et süsteem on lihtsaimast lihtsam, detailidel on ruumi liikuda ja asja haldab padruni plahvatusjõud. D-seeria mootorid on ka ülimalt lihtsad, ka siin on detailide jaoks jäetud mõnus liikumisvabadus ja ka siin haldab kogu asja plahvatus. Paraku meil müüdavad kütused ei sobi toorest peast selle mootoriga, sellest tingitult ka probleemid ja kurtmised. D-seeria mootorite puhul oli kütuse ekvivalendiks A-76. Plahvatuse leegilondi levikiirus kaasaegsetel kütustel on umbes 30 m/s, mida uuem kütus, seda aeglasem, sest mootorid ei pea muidu nätakale vastu. A-76 plahvatusel levib leek kiirusel umbes 70 m/s. See tähendab, et rõhk lüüakse üles umbes 2X kiiremini ja kütus teeb ajaühikus oluliselt rohkem tööd ning tööd tegev kuumus ei jõua veel silindrit kütma hakata, kui juba on survetakt läbi ja väljalaske aken avatud. See tähendab, et ilma kütuse "vanaaegseks" tegemiseta jääbki mootor tuimaks ja suhteliselt jõuetumaks.
Aga tulles tagasi esialgse küsimuse juurde, siis... tegelikult ei vea sind ju edasi mitte mootor, vaid tagumine ratas. Järelikult pead mõtlema ka sellele, milline on tagarattale tulev esialgse jõu jõuülekanne ja kui palju on kõikvõimalikke takistusi, mis hakkavad seda veojõudu vähendama. Valemina võiks seda asja kirjutada nii, et
võrri edasimineku efektiivsus = mootori jõu lõppülekanne / veotakistus Umbes nagu Ohmi seadus, mis?
Vene võrridel originaalrehvid ja -veljed loovad ikka väga korraliku veeretakistuse, sellele annab oma suure boonuse ka püstine sadul, mis loob sõitja kaudu suure õhutakistuse ja kui sõitja mass on ka suur, siis murrujoone alla jääv suurus kisub võrdusmärgist vasakule poole jääva osa vägisi väikseks. Suure erandi siin moodustavad R-5 ja R-7, mis on veeremi osas väga head, paraku neil originaalsed sumpalahendused ei kõlvanud küll kuhugi.
Mis tähendab, et kõigepealt teed omal mootori tipp-topp korda ja siis hakkad mõtlema sellele, mis sa selle mootoriga teha tahad ning selle mõtte tulemuse kaudu valid tagaratta diameetri ja sellele mineva hammasratta hambaarvu.
Ise võrdlen D-seeria mootoreid AK-47-ga. AK-47 võlu seisneb selles, et süsteem on lihtsaimast lihtsam, detailidel on ruumi liikuda ja asja haldab padruni plahvatusjõud. D-seeria mootorid on ka ülimalt lihtsad, ka siin on detailide jaoks jäetud mõnus liikumisvabadus ja ka siin haldab kogu asja plahvatus. Paraku meil müüdavad kütused ei sobi toorest peast selle mootoriga, sellest tingitult ka probleemid ja kurtmised. D-seeria mootorite puhul oli kütuse ekvivalendiks A-76. Plahvatuse leegilondi levikiirus kaasaegsetel kütustel on umbes 30 m/s, mida uuem kütus, seda aeglasem, sest mootorid ei pea muidu nätakale vastu. A-76 plahvatusel levib leek kiirusel umbes 70 m/s. See tähendab, et rõhk lüüakse üles umbes 2X kiiremini ja kütus teeb ajaühikus oluliselt rohkem tööd ning tööd tegev kuumus ei jõua veel silindrit kütma hakata, kui juba on survetakt läbi ja väljalaske aken avatud. See tähendab, et ilma kütuse "vanaaegseks" tegemiseta jääbki mootor tuimaks ja suhteliselt jõuetumaks.
Aga tulles tagasi esialgse küsimuse juurde, siis... tegelikult ei vea sind ju edasi mitte mootor, vaid tagumine ratas. Järelikult pead mõtlema ka sellele, milline on tagarattale tulev esialgse jõu jõuülekanne ja kui palju on kõikvõimalikke takistusi, mis hakkavad seda veojõudu vähendama. Valemina võiks seda asja kirjutada nii, et
võrri edasimineku efektiivsus = mootori jõu lõppülekanne / veotakistus Umbes nagu Ohmi seadus, mis?
Vene võrridel originaalrehvid ja -veljed loovad ikka väga korraliku veeretakistuse, sellele annab oma suure boonuse ka püstine sadul, mis loob sõitja kaudu suure õhutakistuse ja kui sõitja mass on ka suur, siis murrujoone alla jääv suurus kisub võrdusmärgist vasakule poole jääva osa vägisi väikseks. Suure erandi siin moodustavad R-5 ja R-7, mis on veeremi osas väga head, paraku neil originaalsed sumpalahendused ei kõlvanud küll kuhugi.
Mis tähendab, et kõigepealt teed omal mootori tipp-topp korda ja siis hakkad mõtlema sellele, mis sa selle mootoriga teha tahad ning selle mõtte tulemuse kaudu valid tagaratta diameetri ja sellele mineva hammasratta hambaarvu.