Kuidas noored uljad mehed üksteisele "külma" tegid
Posted: 29. Jan 2011 21:44
Õndsa Bre¸nevi ajal oli meil Kambjas kaks karmi "motokeskust" - üks oli meie oma Terli talu ja teine siis veidi kaugemal metsas olev Söödi talu. Terli talus mauras pere noorim poeg Madis oma Minskiga, Söödi talus alustas "peretraditsiooni" vanem poeg Heino. Traditsiooni selles mõttes, et alguses murksis sealsamas sara all Heino, siis tuli kord Valduri kätte ning Kalev lõpetas siis viimaste juppidega.
Heino ehk Kaabu oli neist kõige hakkajam - temal oli riistapikendajaks Izevski tehase 350-kuubikune loom, mida mul - poiskesetatil - isegi puutuda ei lubatud. Madis pidi leppima 125 kuupsentimeetriga, aga see-eest parises Minsk oluliselt ägedamalt. See parin oli vist kuidagi eriliselt tuunitud, sest alates momendist, mil noormees Kambja laande sisse keeras (umbes 5 km talukohast) olid kõik käiguvahetused ja gaasiandmised selgelt kuulda.
Ükskord oli siis nii, et Kaabu pani kruusa lennates jälle kord poe poole leekima ning umbes samal ajal hakkas kuulda olema Minski metsikut parri. Mõnda aega oli seda kuulda, siis saabus aga vaikus. Läks hulk aega ning seejärel veeres taluõuele üks vähe isevärki ekipaa¸. Sõidukiks oli Heino Iz, sedapuhku siis kuidagi eriliselt käkras esiosaga ning nii viltuse juhtrauaga, et masina juhtimiseks tuli Kaabul ühest rauaotsast kahe käega peaaegu et munade vahelt kinni hoida. Tema taga istus Madis, kes hoidis õla peal balansis korralikult kortsus Minskit ning kahe mehe vahele mahtus veel ka Minski esiratas. Mõlematel tsiklimeestel olid riided lõhki (kõige enam kurvastati muidugi teksade pärast), kiivrid pragulised ning Kaabu omal visiirist umbes kolmandik töllerdamas ja kummagil lõuad korralikult lömmis. Pärast pikemat sekeldamist plaastrite ja joodiga selgus ka tõde.
Madis oli just parasjagu hoogu sisse saamas, et Pudrumäest üles sõita. Samas tuli sealtsamast mäest paraja lauluga alla Kaabu. Madis oli selle peale mõtelnud, et teeks õige naabripoisile külma ning võttis suuna otseks. Kust pidi tema teadma, et täpselt samal ajal Heino täpselt samu mõtteid haudus? No ja siis läkski nii, et mõlemad võtsid oma tsiklist viimase ning enne kui keegi ümber mõtelda jõudis, põrutasid Kambja laane kaks peamist motomeest "Kolosi" jaoks piisavalt laial kruusateel nokkapidi kokku. Et Iz oli raskem ja võimsam ning mäest alla tulev, siis loomulikult jäi "võitjaks" tema. Sel ajal kui rattad teineteist lömmisid, põrutasid sõitjadpoisid õhus ise teineteisega nägupidi rinnutsi kokku, õhus võetud nagu muuseas teineteisel ümbert kinni ja nii nad siis sekund hiljem end võsast leidsid. No siis muidugi läks omajagu aega kõigi kontide kokkukorjamisega, siis murtud miski lepatüvega Iz sõiduvalmiks, otsiti kõik väärtuslikumad Minski jupid kokku ja koju sõidetud.
Aga no õhtul oli ju sovhoosikeskuses tantsuõhtu! Kiirelt pandi vanemate hukkamõistvate pilkude all juppidest kõigepealt Minsk kokku, siis tehti Söödi talus seesama Iziga, rapsiti juustest liigne kruus ja liiv välja, ehiti näod risti ja põigiti plaastriribadega, lasti lõua alla törts "Leningradi" odekolonni, sõlmiti lipsud ette, pandi terve kivipesu selga ning mindi.
Öösel tõid kumbki neist jälle kord ühe uue tüdruku lakka ning anti takka.
Heino ehk Kaabu oli neist kõige hakkajam - temal oli riistapikendajaks Izevski tehase 350-kuubikune loom, mida mul - poiskesetatil - isegi puutuda ei lubatud. Madis pidi leppima 125 kuupsentimeetriga, aga see-eest parises Minsk oluliselt ägedamalt. See parin oli vist kuidagi eriliselt tuunitud, sest alates momendist, mil noormees Kambja laande sisse keeras (umbes 5 km talukohast) olid kõik käiguvahetused ja gaasiandmised selgelt kuulda.
Ükskord oli siis nii, et Kaabu pani kruusa lennates jälle kord poe poole leekima ning umbes samal ajal hakkas kuulda olema Minski metsikut parri. Mõnda aega oli seda kuulda, siis saabus aga vaikus. Läks hulk aega ning seejärel veeres taluõuele üks vähe isevärki ekipaa¸. Sõidukiks oli Heino Iz, sedapuhku siis kuidagi eriliselt käkras esiosaga ning nii viltuse juhtrauaga, et masina juhtimiseks tuli Kaabul ühest rauaotsast kahe käega peaaegu et munade vahelt kinni hoida. Tema taga istus Madis, kes hoidis õla peal balansis korralikult kortsus Minskit ning kahe mehe vahele mahtus veel ka Minski esiratas. Mõlematel tsiklimeestel olid riided lõhki (kõige enam kurvastati muidugi teksade pärast), kiivrid pragulised ning Kaabu omal visiirist umbes kolmandik töllerdamas ja kummagil lõuad korralikult lömmis. Pärast pikemat sekeldamist plaastrite ja joodiga selgus ka tõde.
Madis oli just parasjagu hoogu sisse saamas, et Pudrumäest üles sõita. Samas tuli sealtsamast mäest paraja lauluga alla Kaabu. Madis oli selle peale mõtelnud, et teeks õige naabripoisile külma ning võttis suuna otseks. Kust pidi tema teadma, et täpselt samal ajal Heino täpselt samu mõtteid haudus? No ja siis läkski nii, et mõlemad võtsid oma tsiklist viimase ning enne kui keegi ümber mõtelda jõudis, põrutasid Kambja laane kaks peamist motomeest "Kolosi" jaoks piisavalt laial kruusateel nokkapidi kokku. Et Iz oli raskem ja võimsam ning mäest alla tulev, siis loomulikult jäi "võitjaks" tema. Sel ajal kui rattad teineteist lömmisid, põrutasid sõitjadpoisid õhus ise teineteisega nägupidi rinnutsi kokku, õhus võetud nagu muuseas teineteisel ümbert kinni ja nii nad siis sekund hiljem end võsast leidsid. No siis muidugi läks omajagu aega kõigi kontide kokkukorjamisega, siis murtud miski lepatüvega Iz sõiduvalmiks, otsiti kõik väärtuslikumad Minski jupid kokku ja koju sõidetud.
Aga no õhtul oli ju sovhoosikeskuses tantsuõhtu! Kiirelt pandi vanemate hukkamõistvate pilkude all juppidest kõigepealt Minsk kokku, siis tehti Söödi talus seesama Iziga, rapsiti juustest liigne kruus ja liiv välja, ehiti näod risti ja põigiti plaastriribadega, lasti lõua alla törts "Leningradi" odekolonni, sõlmiti lipsud ette, pandi terve kivipesu selga ning mindi.
Öösel tõid kumbki neist jälle kord ühe uue tüdruku lakka ning anti takka.
