Motokuur.ee

Küsimus tekkis selles et kas rehvirõhumõõtjast oleks võimalik ehitada kompresooni mõõtjat.Ei saanud nagu aru mida täpselt näitab rehvirõhumõõtja ja mida kompresioonimõõtja.

Rõhku näitavad mõlemad, üks rehvirõhku, teine silindris tekkivat rõhku.

Et siis põhimõtteliselt on võimalik ehitada rehvirõhumõõtjast kompresioonimõõtja?

Sa pead siis rehvirõhumõõtjale (sul on see vene kõver variant, kus seier lõpprõhunäidul seisma jääb?) lihtsalt toru ümber panema piisavalt paksu kummimuhvi ja ongi valmis. Kummimuhviks on vist ideaalne see kummipuks, mis ´igulil ja vist ka Moskvit¨il kapotti plõmmimast takistab. Puurid augu võimalikult täpselt sisse ja siis silikoonid manomeetri torule ümber. Kui silikooni ei pane, siis võib osa rõhust ikkagi "kaotsi" minna. Kusjuures ega siis rehvirõhu mõõtmiseks see aparaat käib ikka veel.

Iseenesest hea idee.

Tegin asja valmis ,selleks lõikasin küünla raudosa keskosast katki,võtsin pikavarrega rehvirõhumõõtja lõikasin otsa ära ,et toru jääks võimalikult pikk,panin toru küünlakülge epo liimiga kinni ja valmis ta oligi aga kahjuks mõõtsin sellega oma minskil ainult 5 bari kuigi on uued kolvirõngad ja silinder ilma kriimuteda ,vist lihtsalt kulunud.Praegu pilte teha ei saa sest pole millega teha aga mõne päevajooksul loodan pildid saada.Alguses kahtlesin selle efektiivsuses aga mõõtsin mootorsael 10 siis sain aru et ikka minsk hõre.

Hmm, aga milliseid rõhkusid erinevatel silindritel saab siis normaalseks pidada? Arvestades veneaegseid bensiine peaksid võrride ideaalrõhud kuskile sinna 6 atmosfääri kanti jääma? Ehk siis tänapäevaste bensiinidega peaks see tõusma kuskil 9 atmosfäärini, kuna 95 on ju plahvatusjõu poolest solk 76 kõrval, 52-st (mille jaoks projekteeriti näiteks D-5) rääkimata.

Kui see su Minsk pärineb kusagil seitsmekümnendatest, siis on tal mootor kindlasti projekteeritud 76 jaoks. Järelikult tal silinder põhimõtteliselt niiväga hõre ei olegi, lihtsalt bensiin on vale.

Sedasama A-76-t Husqwarna saele sisse valades teeb mootor ilmselt ühe korra rämedalt kärrdi ja siis on seal midagi juba kokku sulanud.

Eelkõneleja võiks endale selgeks teha mõisted "kompressioon" ja "surveaste" ning uurida välja ka nende erinevuse. Seejärel võiks seda bensiinijuttu veits korrigeerida.

Tegin pildid ära,postitasin selle (teeme ise omale vajaliku töörista)alla
http://www.motokuur.ee/modules.php?name ... 7031#82480

Ma ei tea päris kindlalt, kas kompersiooni mõõtjal oli ka "Bar" ühik. Igatahes sinu kompersiooni mõõtjal on hetkel max 7 bari. aga enamus käivatel ja mitte hõredatel tsiklitel on kompersioon kuskil 9-10. aga lahendus on hea.


Parandage, kui kuskil viga.

Jah viska pilk peale eelmisele postitusele kus on link ja ole sealt viimane postitus läbi.

Ja kui tähele ei pannud siis seal on kirjutatud et on ka võimalik panna külge millel on max 14 bari.Endal olemas aga tollel hetkel kui pilti tegin siis on lihtsalt to teine.

selge;)

No ma ei tea nüüd... surveaste jätab ausalt öeldes külmaks kui teemaks on bensiin ise. Bensiini juures on olulised asjad põhiliselt detonatsiooni näitav oktaanarv ning leegilondi levikiirus plahvatuse hetkel. Kui võtad ette 95, siis selle küttesegu paisumismaht (leegilondi levikiirus) peab jääma 30 m/s sisse. Ta võib olla seal meeter-paar siia-sinna. Vana A-76 puhul leegilondi levikiirus oli umbes 50 m/s. Märgatav vahe, eksju. See tähendab, et 76 plahvatab märksa kiiremini, surve tekib oluliselt äkilisemalt ning süsteem võibki olla tsipa lobedam, sest ega vahet ei ole, kolb lüüakse alumisse postsiooni igal juhul. Kuna nõukogudeaegne koostekvaliteet oli nagu ta oli, siis olukorrad päästis bensiinimarkeeringusse "I" tähe lisamine ehk siis bensiinide etüülimine pliiorgaanikaga. See tähendab, et bensiini toodi sisse täiendav hulk hapnikku, mis garanteeris plahvatuse äkilisuse ning plii hakkas süsteemi määrima, tihendades silindri täpselt nii tihedaks, nagu seda plahvatuse surve võimaldas.

Oktaanarv näitab põhimõtteliselt seda, mis tingimustel kütus ise plahvatab. Siin on markeriteks kaks väga erinevat molekuli, mida lihtsuse huvides nimetan Püstikuradiks ja Unimütsiks. 95 tähendab, et selle kütuse loomisel kasutati võrdlusmootoris segu, milles oli 95% Unimütsi ja 5% Püstikuradit ning litsentsi saanud segu vastas võrdlusmootoris toimivale võrdlussegule. 76 on siis seega segu, mille matriitssegus oli 76% Unimütsi ja 24% Püstikuradit. See segu läheb suitsuotsast mõnusalt kõmakasse, erinevalt 95, mis niisama lihtsalt juba ise ei sütti.

Tulles nüüd mootorite juurde on üsna loogiline, et mootorid projekteeritakse kütusest lähtuvalt või valmismootorile hakatakse looma uut tüüpi kütust kui selgub, et vanaga ei saa. Seega ongi nii, et originaalis peab mootorisse sisse minema see kütus, millele ta oli mõeldud.

Näiteks mul sapikamootor teeb ikka igasugu tsirkust, kui temas töötab 95, plöterdad, tatistab, turtsub ja gaasipedaaliga mängides tuleb samal ajal iga kord ka õhuklappi reguleerida. Töökojast saadud vana 93-ga juba enam probleeme ei olnud, mootor oli erk, allus vastuvaidlematult "korraldustele", oli väga mõnus sõita.

Kui nüüd seda loogikat edasi ajada, siis kuna mootor on projekteeritud kütust silmas pidades, siis peab ta paratamatult lagunema kui ta tehakse "sobivaks" võõrale kütusele. Kusagil hakkab mingisugust jõudu üle jääma ja sealt süsteem sodistuma ka hakkab.

Seega on märksa mõistlikum muuta kütus mootorile omaseks. Selleks tuleks temasse lisada midagi, mis tõstab leegilondi levikiirust. Ehk siis lisama peab kütusesse molekuli, mille plahvatuse paisumise maht ületab bensiini enda oma. Näiteks eetrit, aga kindlasti mitte DME-d, sest see hävitab elastomeere ehk siis ütle hüvasti kõigele, mis on kummist, silikoonist jne. Ka kerge petrooleum on suurepärane leegilondi järeleaitaja.

Et siis kõigepealt võiks järele uurida, millised olid sinu vana mootori kunagised tehaseandmed ja siis järele mõelda, mida edasi teha.

Kuna teema läks juba algest kõrvale siis küsiks kus ja kui pajlu maksab silindri puurimine?

Sa mõtled hoonimist? Vanasti oli sihuke rahulik taks 350 eeku silinder ja sellega tegeles näiteks Tallinnas Kloostrimetsa pood.

Kaval on muidugi minna aga hoopis mõnesse suuremasse tööriistapoodi ja osta omale "pidurisilindri hoon". Neid on ka selliseid, mis sobivad võrrile ja väiksematele tsiklitelegi.

Käigukast wrote:Ma ei tea päris kindlalt, kas kompersiooni mõõtjal oli ka "Bar" ühik. Igatahes sinu kompersiooni mõõtjal on hetkel max 7 bari. aga enamus käivatel ja mitte hõredatel tsiklitel on kompersioon kuskil 9-10. aga lahendus on hea.


Parandage, kui kuskil viga.

Mina parandaks, ma kardan, et see 9-10 on surveaste. Ajasid arvtavasti segi need kaks asja.

Handymani-s oli müügil.
Ma ostin 150 krooni... otsikud ka kõik olemas.