Nonii
Viimasest postitusest möödunud praktiliselt pool kuud
Selle aja jooksul olen otsinud rattale, nagu vormelimehed ütlevad, "õigeid seadistusi"
Kahjuks või õnneks ei jõudnud ma valmis
http://ehkk.ee/voistlused/kalender/rakvere-17-09-2011/
etappiks
Seevastu
http://ehkk.ee/voistlused/kalender/maardu-08-10-2011/
plaanin olla joone taga.
Seadistustest siis järgmisellt:
Karburaatori kiskusin uuesti algosadeks, sest vabakäik puudus. Lisaks sellele tegin endale selgeks, kus ja mismoodi kanalid töötavad (käevitamine, vabakäik, peadüüs). Etteruttavalt võib öelda, et vabakäigu ja käevitamise sain tööle, peadüüsiga selline jama, et see on (minujaoks) va liiga suur (185). Ütleme nii, et Krestinovi ja Siku tasemega võrdluses olen mina nagu Picasso, Dali ja Seaküla Simson.
Muidu ei ole viga, kuid alguses blödiseb ja siis haukab, nii, et ole mees ja hoia kinni. Täis ei jookse, kuna antud ratas omab juba silindri ees klappe. Plaanin natukene nõela allapoole lasta. Eks siis paistab. Sõita saab, väga hullu auku ei ole, kuid kõrgema käigu ja madalama pöördega on kõrvalvaatajale paras piimajärele sõiduga tegu.
Sidur
Nagu juba öeldud, samal ajal libiseb ja ei lahuta.
Probleemi lahendamiseks katkusin siis siduri samuti algosadeks.
Selle tegemise käigus murdsin kaks
sidurikorvi silindrit (kus peal vedrud käivad) puruks
Sidur lihtsalt oli nii kõvasti kinni et lahti keeramisel hoidsin kruvikeerajaga korvi kinni ja korvisisesed silindrid murdusid.
Tegemist niiöelda fataalse õnnetusega.
Ei jäänud muud üle, kui keevitamisele mõelda. Kuna korv ise on mingi alumiiniumi ja magneesiumi segu, siis soovitati (ja olin sellele juba ka ise mõelnud) panna silindrikesed tagasi poltigega.
Selleks ostsin 90 kraadise otsaga tsentripuuri ja M6 iso 7991 poldid.
Keerasin siis silindritele vindid ja puudisin koonused. Sissekeeratud poldid kontreerisin kärni ja keermeliimiga.
Igatahes, tegemist on antud ratta kõige kahtlasema kohaga. Kui need poldid liikuma hakkavad, siis lendab kogu karteri sisu pilbasteks
Lõpuks sain siduri tööle selle nipiga, et pikendasin siduri lahutamise käiku, lühendades siduri hooba (kinnitasin trossi lähemalt- väiksema õlana). Õnneks karteri kaas ei ole liiga lähedal siduri kaanele. Kuna siduri kettad on nii kulunud siis vahepeal katsetasin ka vedrude surve suurendamist lisades vedrudele täpses mõõdus vedruseibid. Hetkel olen sellest loobunud, kuna sidur enam ei libise. Vahetasin ka karteriõli tüüpi (et ei oleks liiga hea- paneb siduri libisema)
Süüde.
Säde oli nii nõrk, et mootor väiksematel pööretel (kick-start) käima ei läinud. Ajasin siis viga taga, vahetasin motoplati, paigaldasin massi otsejuhtme. Lõpuks tuli välja, et viga oli süütepoolis. Peale viimase vahetust oli säde niivõrd-kuivõrd, et vähemalt kick-stardist saab ratta tööle nii külmalt, kui soojalt.
Kogu selle aja jooksul, kus ma erinevaid "seadeid" katsetasin, kärutasin ma mööda heinamaad edasi-tagasi. Pöörded on kahetaktilisele kohaselt kõrged, millest tulenevalt kõrge vibratsioon. Selle tagajärjel kadusid mõned poldid-mutrid esimestel proovisõitudel. Sai siis antud detailid asendatud ja ekstra tugevlt kontreeritud.
Jõudis kätte päev, kus tundus, et nüüd on aeg
Vaja on testida ratast karmis reaalmaailmas.
Enne Maardu krossirajale suundumist sai tehtud viimsed paraadfotod:
http://i1239.photobucket.com/albums/ff5 ... _8603a.jpg
http://i1239.photobucket.com/albums/ff5 ... _8609a.jpg
Maardusse jõudes sain ratta kohe tööle ja läbisin kolm korda 2 kuni 3 ringi. Alguses vaiksemalt, hiljem karmimalt ratast koormates. Pidas vastu
Trenni jooksul sai kord ka külg maha pandud (esimene ratas vajus alt ära), niiet ratas näeb välja juba nagu päris
. Mitte muuseumi eksponaat.
Nüüd ongi tähtis, et just amordid peaksid, sest heinamaal ju hüppeid ei saanud testida. Esimene emotsioon on positiivne, kusagilt õli ei nirise.
NB! tagumine amort oli põhjus, miks ratas seisma jäi.
Hetkel on EHKKi Maardu etappi plaanid jõus. Sinnamaani plaanin siis veel mõned trennid teha ja ratast veidi vuntsida