Värvimine
-
- Posts: 4
- Joined: 23. Jul 2012 00:00
Värvimine
Tere.Palju läheks maksma Riga 13 värvimine,värvitavad osad lahti võetud.
Noh, tegelikult ei ole ju vahet. Pärast esimest kaabeltaud kruusateed või parsangi tänavat ei ole visuaalselt MITTE MINGIT vahet, kuidas sa seda ratast värvisid. Pärast paari-kolme pesu ei ole ka puhtastpeast erisused nähtavad.
Võta endale ligi hall karukeel, pika kiuga PEHMED pintslid, Läti Pentaprimi värv, kõvendi ja paar pudelit kesvamärga ning ühe loomingulise õhtuga on asi tehtud.
Võrri (ja üldse veneaegsete masinate) värviks on ju pentaftaalemail. Tavaline kõvendita pentaftaalvärv, mille püsivuse ainsaks garantiiks oli kuumkambrivärvimine. Sama efekti annab ka kõvendi lisamine tänapäevasele pentaftaalvärvile. Kuna tehase poolt on sul raamil juba värv peal, siis mille kuradi pärast on vaja seda maha nühkima hakata? Sellega sa ju kaotad ülihea kruntpinna. Pentaftaalvärv seostub kõige paremini teise pentaftaalvärviga, milleks hakata jurama mingite metallihaljastite ja kruntide ja muu sellise jamaga?
Kui pealeminev värv on umbes samat tooni, siis oleks töö käik järgmine:
1) karukeelega raami kattev vana värv karedaks,
2) värvile kõvendi sisse ja värv peale.
Kui toonid päriselt ei klapi, siis viimast punkti korrata koos eelneva kerge karestusega.
Kogu moos.
Pentaftaalvärvid on muuseas tänapäeval oluliselt parema katvusega, põhiliselt saadaksegi kehv tulemus sellepärast, et värvitakse mingite säästupintslitega. Parimaid pintsleid leiate kosmeetikatarvete osakonnast, seal võib pintsel maksta pea 20 euri, aga see investeering tasub ennast ära, sest meie tööstustarvete osakonnad ükskõik millistes poodides sellise pehmusastmega pintsleid lihtsalt ei paku. Ise olen kasutanud seni sihukesi, mille müügihind jääb nii umbes 3 euri kanti ja olen ka rahul. Aga kui tahaksin tegeleda näiteks värvigraafikaga, siis ei oleks enam võimalust, tuleks minna kalli rea pintslite kallale. Neid kosmeetikapintsleid tuleb siis pärast värvist puhastamist (White Spirit) kuuma veega üle puhastada ja korralikult kuivada lasta, siis kestavad nad väga kaua. Pehme pintsel tähendab parimat katvust ja ühtlust, sellepärast nende puhul koonerdada ei olegi mõtet.
Pentaftaalvärvi võib rahus üle lakkida pentaftaallaki või glüftaallakiga, sinna siis muidugi ka natuke kõvendit sisse. Mida ei tohi teha, see on pentaftaalvärvi ülelakkimine nitrovärviga. Nitrovärvide kolloksüliinkelmed ei sobi mitte ühegi teise värvitüübiga.
Hariduselt olen ise bioloog-keemik. Lisaks muudele tegevusvaldkondadele õpetan remondimeestele aegajalt ka erialast keemiat (ka värvide osa).
Võta endale ligi hall karukeel, pika kiuga PEHMED pintslid, Läti Pentaprimi värv, kõvendi ja paar pudelit kesvamärga ning ühe loomingulise õhtuga on asi tehtud.
Võrri (ja üldse veneaegsete masinate) värviks on ju pentaftaalemail. Tavaline kõvendita pentaftaalvärv, mille püsivuse ainsaks garantiiks oli kuumkambrivärvimine. Sama efekti annab ka kõvendi lisamine tänapäevasele pentaftaalvärvile. Kuna tehase poolt on sul raamil juba värv peal, siis mille kuradi pärast on vaja seda maha nühkima hakata? Sellega sa ju kaotad ülihea kruntpinna. Pentaftaalvärv seostub kõige paremini teise pentaftaalvärviga, milleks hakata jurama mingite metallihaljastite ja kruntide ja muu sellise jamaga?
Kui pealeminev värv on umbes samat tooni, siis oleks töö käik järgmine:
1) karukeelega raami kattev vana värv karedaks,
2) värvile kõvendi sisse ja värv peale.
Kui toonid päriselt ei klapi, siis viimast punkti korrata koos eelneva kerge karestusega.
Kogu moos.
Pentaftaalvärvid on muuseas tänapäeval oluliselt parema katvusega, põhiliselt saadaksegi kehv tulemus sellepärast, et värvitakse mingite säästupintslitega. Parimaid pintsleid leiate kosmeetikatarvete osakonnast, seal võib pintsel maksta pea 20 euri, aga see investeering tasub ennast ära, sest meie tööstustarvete osakonnad ükskõik millistes poodides sellise pehmusastmega pintsleid lihtsalt ei paku. Ise olen kasutanud seni sihukesi, mille müügihind jääb nii umbes 3 euri kanti ja olen ka rahul. Aga kui tahaksin tegeleda näiteks värvigraafikaga, siis ei oleks enam võimalust, tuleks minna kalli rea pintslite kallale. Neid kosmeetikapintsleid tuleb siis pärast värvist puhastamist (White Spirit) kuuma veega üle puhastada ja korralikult kuivada lasta, siis kestavad nad väga kaua. Pehme pintsel tähendab parimat katvust ja ühtlust, sellepärast nende puhul koonerdada ei olegi mõtet.
Pentaftaalvärvi võib rahus üle lakkida pentaftaallaki või glüftaallakiga, sinna siis muidugi ka natuke kõvendit sisse. Mida ei tohi teha, see on pentaftaalvärvi ülelakkimine nitrovärviga. Nitrovärvide kolloksüliinkelmed ei sobi mitte ühegi teise värvitüübiga.
Hariduselt olen ise bioloog-keemik. Lisaks muudele tegevusvaldkondadele õpetan remondimeestele aegajalt ka erialast keemiat (ka värvide osa).
Teine kiht teeb sel juhul pinna igal juhul siledaks. Pehme pintsliga värvides lohud ja marrastused täituvad kenasti. Muidugi - need kohad tuleks siis hoolikamalt puhastada ja enne värvimist need kohad roosteinhibiitoriga katta. Viimaseks kõlbab suurepäraselt Hammerite värv või Proteksol 50. See tähendab, et siis läheb värvimisega tiba enam aega, sest peab kõigepealt ootama vähemalt 3 tundi (Hammerite) või 6 tundi (Proteksol), enne kui uut värvi peale panema hakata.
-
- Posts: 4
- Joined: 23. Jul 2012 00:00
No siis on tööde rida selline:
1) primer 1
2) primer 2
3) kattevärv.
Esimene krunt peab olema siis happeline. Ja püstoliga pealekandmisel (või pudelist laskmisel) peab peale kandma vähemalt 2 kihti. Uskumatu küll, aga mikrofotod näitavad, et ühekordsel püstolvärvimisel võib isegi kuni 3% pinnast jääda värvist vabaks (kõik sõltub ju kasutatavast survest, käe liikumise kiirusest, värvimiskaugusest ja värvi vedelusest ning koostisest, isegi välistemperatuurist), 100% katvust ei tule kunagi.
Idee on selline, et happeline krunt peab keemiliselt rahuldama raua aktiivsuse ning asendama juba tekkinud hapnikuseosed värvi enda aatomitega. Tavaline krunt sellega väga hästi hakkama ei saa ja see on hilisemate värvialuste kahjustuste ilus algus.
Paraku happekrundiga otse ei taha ükski kattevärv väga hästi seostuda. Selleks ongi vaja korrigeerivat vahekrunti, mis siis ühelt poolt on hea nakkavusega aluskrundi suhtes ja teiselt poolt pakub oluliselt paremat alust kattevärvile. Seda siis ka järelikult 2 kihti.
Siis veel 2 kihti kattevärvi ja ongi valmis, kokkuvõtteks saad ratast katma umbes 3/10 mm paksu tugeva komplekskelme. Eks ta üks paras tegemine ole.
Pulbervärvimise puhul tuleb siis aluspind saada ideaalpuhtaks ja ... ega tegelikult sa kasutusse mitte läinud pulbrit 100% puhtalt ikkagi kätte ei saa ja kodustes tingimustes pulbri kinnituvus kannatab. lahustipõhised värvid on selles suhtes tiba lollikindlamad.
Ainult et kauaks seda silmailu kahjuks ei jää, sest tolm on piisavalt abrasiivne ja heitgaaside (jee, diisel...) tahmad suurepäraselt liimuvad - eriti värskele värvipinnale. See tähendab, et aktiivsel kasutamisel on väga ruttu käes olukord, kus sisuliselt pole vahet, kuidas värvi peale kandsid - välispind on silma jaoks suht samasugune kõigil juhtumitel.
1) primer 1
2) primer 2
3) kattevärv.
Esimene krunt peab olema siis happeline. Ja püstoliga pealekandmisel (või pudelist laskmisel) peab peale kandma vähemalt 2 kihti. Uskumatu küll, aga mikrofotod näitavad, et ühekordsel püstolvärvimisel võib isegi kuni 3% pinnast jääda värvist vabaks (kõik sõltub ju kasutatavast survest, käe liikumise kiirusest, värvimiskaugusest ja värvi vedelusest ning koostisest, isegi välistemperatuurist), 100% katvust ei tule kunagi.
Idee on selline, et happeline krunt peab keemiliselt rahuldama raua aktiivsuse ning asendama juba tekkinud hapnikuseosed värvi enda aatomitega. Tavaline krunt sellega väga hästi hakkama ei saa ja see on hilisemate värvialuste kahjustuste ilus algus.
Paraku happekrundiga otse ei taha ükski kattevärv väga hästi seostuda. Selleks ongi vaja korrigeerivat vahekrunti, mis siis ühelt poolt on hea nakkavusega aluskrundi suhtes ja teiselt poolt pakub oluliselt paremat alust kattevärvile. Seda siis ka järelikult 2 kihti.
Siis veel 2 kihti kattevärvi ja ongi valmis, kokkuvõtteks saad ratast katma umbes 3/10 mm paksu tugeva komplekskelme. Eks ta üks paras tegemine ole.
Pulbervärvimise puhul tuleb siis aluspind saada ideaalpuhtaks ja ... ega tegelikult sa kasutusse mitte läinud pulbrit 100% puhtalt ikkagi kätte ei saa ja kodustes tingimustes pulbri kinnituvus kannatab. lahustipõhised värvid on selles suhtes tiba lollikindlamad.
Ainult et kauaks seda silmailu kahjuks ei jää, sest tolm on piisavalt abrasiivne ja heitgaaside (jee, diisel...) tahmad suurepäraselt liimuvad - eriti värskele värvipinnale. See tähendab, et aktiivsel kasutamisel on väga ruttu käes olukord, kus sisuliselt pole vahet, kuidas värvi peale kandsid - välispind on silma jaoks suht samasugune kõigil juhtumitel.
kindlasti jääb püstoliga värvides tulemus käige parem, lihvid ketaslihvijaga roostekohad ära, siis lihvid kuskil 180 jämeduse liivapaberiga ääred sujuvaks, rohkem pole vaja, sest pind niigi kumer, näha ei jää midagi, siis paned õjukese kihi happekrunti, mitte kaks kihti, nagu sapi-vana kirjutas, siis läheb täitekrunt, kui see on kuivand, tuleb see siledaks lihvida, kui lihvisid kuskilt läbi, pole hullu, 1k sprei krunt päästab, lased seda välja lihvitud kohtadele, lased kuivada ja tõmbad karukeelega üle, muidu pärast jääb pind kare. soovitaks värvida lakialuse värviga, metallikuga eriti, sest siis jääb tulemus üleootuste ilus, siis lakk peale ja ongi kõik.
-
- Posts: 4
- Joined: 23. Jul 2012 00:00
Kusiks ka nou,nimelt kaimas izh 56e taastamine ja mingiaeg varvin ratta ka ara..Soov oleks kasutada varvimiseks Hammeriti varve ,loomulikult eemaldaksin vana varvi,rooste ja hiljem tootleks haljad,roostevabad pinnad hammerite kurostiga ja peale seda pohivarvimine..Hammeriti pooldaks just pikaajalise roostekaitse ja ka varvi toonide valik usna lai.Varvi tooniks valiks laikiva musta. Izh 56 te teen vaid puhapaeva soiduks ja pohiaeg naeks masin vaid lappi kui soitu..Olen varem kuulnud et hammerite ei pidavat takkeid taluma see selleks aga hetkel oleks pohikusimus kas hammerite bensiini ka talub(motlen mis toimuks kui bensiin varvile satuks)ja millega toda varvi lahustada voib ?Ja tapsustuseks veel,et varvitoo teostaksin kompressori ja varvipustoliga ..
Ette tanud erwin!
Ette tanud erwin!
Googelda veidi, enne kui hammeriti lähed ostma:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=30746
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=11732
Lahustub ka bensiiniga:
http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=34&t=19702
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=10449
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=30746
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=11732
Lahustub ka bensiiniga:
http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=34&t=19702
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=10449
Kuid siiski üks lahendus on...
olen ise värvinud jalgratta raami ja üks kaasfoorumlane on tervelt 4-5 mootorratast värvinud Combi Coloriga. Mina vähemalt sain selle Espakist, samamoodi rooste vastaseid pesitsiide sisaldav, ISETASANDUV ja võib ka otse roostele kanda. Isetasanduv tähendab, et pintsliga tehes jääb tulemus ülihea, võrreldes teiste värvidega. Värv ise on paks, kuid ööpäevaga tõmbab siledaks. Kui sa näituse jaoks seda masinat ei ehita, siis anna aga minna.
Mina värvisin otse haljale pinnale ja pintsliga kaks kihti, mõlemad kihid peavad olema vähemalt ööpäeva kuivanud, muidu rikub ära!
Püstoliga jääb tulemus veelgi kenam, lahjendamine käib White Spiritiga.
olen ise värvinud jalgratta raami ja üks kaasfoorumlane on tervelt 4-5 mootorratast värvinud Combi Coloriga. Mina vähemalt sain selle Espakist, samamoodi rooste vastaseid pesitsiide sisaldav, ISETASANDUV ja võib ka otse roostele kanda. Isetasanduv tähendab, et pintsliga tehes jääb tulemus ülihea, võrreldes teiste värvidega. Värv ise on paks, kuid ööpäevaga tõmbab siledaks. Kui sa näituse jaoks seda masinat ei ehita, siis anna aga minna.
Mina värvisin otse haljale pinnale ja pintsliga kaks kihti, mõlemad kihid peavad olema vähemalt ööpäeva kuivanud, muidu rikub ära!
Püstoliga jääb tulemus veelgi kenam, lahjendamine käib White Spiritiga.
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
Hetkel ei rihi ''uleperse tegemist'' lihtsalt oleks soov izhi varvida uhe korra ja sedasi ,et nii paar aastat muretult soita(ei viitsi iga aasta varvimisele aega,raha kulutada)
Hetkel ootaks pakkumisi, infot kuidas ja millega oleks koige moistlikum ja rahakoti sobralikum varvitood teha. :)Ei ole ise vaga padev varvide kohapealt ehk keegi viitsiks,oskaks soovitada
Hetkel ootaks pakkumisi, infot kuidas ja millega oleks koige moistlikum ja rahakoti sobralikum varvitood teha. :)Ei ole ise vaga padev varvide kohapealt ehk keegi viitsiks,oskaks soovitada
Last edited by erw1nike on 25. Jul 2012 23:47, edited 2 times in total.
Ei usu, et see oleks üle***se tegemine võrreldes aerosoolide, vana siksivärvi või lätlaste Pentaprimiga.erw1nike wrote:Hetkel ei rihi ''uleperse tegemist'' lihtsalt oleks soov izhi varvida uhe korra ja sedasi ,et nii paar aastat muretult soita(ei viitsi iga aasta varvimisele aega,raha kulutada)
Kui nuud aus olla siis ootaks pakkumisi, infot kuidas ja millega oleks koige moistlikum ja rahakoti sobralikum varvitood teha. :)
Korralik jääb:
Liivaprits, epokrunt, täitekrunt, kahekomponentne autovärv. Viimast saad osta 100 grammi kaupa ning pool liitrit värvi BMW jaoks maksis ca 35€...
Kaasfoorumlasel Tarvo P. on vist külgkorviga iz värvitud juba mitu aastat tagasi, osalenud ka mitmetel väliüritustel ja matkadel. Ei taha hakata nüüd tema pilte levitama, kuid kindlasti parem valik. kui eelpool nimetatud muud odavad äärmused.
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
miks siis mitte mõelda pulbervärvi üle, muidugi eeltöö peab väga hea olema.erw1nike wrote:Hetkel ei rihi ''uleperse tegemist'' lihtsalt oleks soov izhi varvida uhe korra ja sedasi ,et nii paar aastat muretult soita(ei viitsi iga aasta varvimisele aega,raha kulutada)
Hetkel ootaks pakkumisi, infot kuidas ja millega oleks koige moistlikum ja rahakoti sobralikum varvitood teha. :)Ei ole ise vaga padev varvide kohapealt ehk keegi viitsiks,oskaks soovitada
Millist eeltööd sa silmas pead? Liivapritsi?minimo wrote: miks siis mitte mõelda pulbervärvi üle, muidugi eeltöö peab väga hea olema.
Tegin ühel mootorrattal raamiosad liivapritsi ja pulbervärviga. Töö oli valmis teise päeva hommikuks ja tulemus kena. Kokku läks jämedalt 35-45€
Pahtli peale ei jää pulbervärv püsima (kuna pind peab elekrit juhtima) ning aluspind peab olema ideaalselt sile...
Auto võib olla, tsikkel peab olema.
Üle***se tegemine ei ole kohe kindlasti ,olles ise selle I¸-i külgkorvis maha sõitnud sadu kilomeetreid näeb asi aastaid tagasi värvituna ikka päris hea välja, mis siis, et teine on näinud kõiki ilmastikuolusi, muda, lepikut ja mida iganes. Combicolor on vähemalt hea läikega mis kestab väga pikalt, võrreldes mingite pentaprimidega mis suht kiirelt oma sära kaotavad.Nobody wrote:Ei usu, et see oleks üle***se tegemine võrreldes aerosoolide, vana siksivärvi või lätlaste Pentaprimiga.erw1nike wrote:Hetkel ei rihi ''uleperse tegemist'' lihtsalt oleks soov izhi varvida uhe korra ja sedasi ,et nii paar aastat muretult soita(ei viitsi iga aasta varvimisele aega,raha kulutada)
Kui nuud aus olla siis ootaks pakkumisi, infot kuidas ja millega oleks koige moistlikum ja rahakoti sobralikum varvitood teha. :)
Korralik jääb:
Liivaprits, epokrunt, täitekrunt, kahekomponentne autovärv. Viimast saad osta 100 grammi kaupa ning pool liitrit värvi BMW jaoks maksis ca 35€...
Kaasfoorumlasel Tarvo P. on vist külgkorviga iz värvitud juba mitu aastat tagasi, osalenud ka mitmetel väliüritustel ja matkadel. Ei taha hakata nüüd tema pilte levitama, kuid kindlasti parem valik. kui eelpool nimetatud muud odavad äärmused.
Tegin veidike uurimistood combicolori kohta internetist,maaletoojalt..Samuti ka uurisin guugeldades combicoloriga tehtuid naituse autosi,mootorrattaid ausaltoeldes paris vapustatud(poleks uskunud)Uurisin ka tuttavalt varvi tagamaid,nimelt varvis paar aastat tagasi combicoloriga jawat ja praeguseni varv laikiv,roostet pole tekkinud ja pidi takkeid ka kannatama..Jutu kokkuvottes ei nae combicolori kohta halbu sonu kull oelda,samuti ei peaks motlema idaalsele eeltoole(loe ideaal rooste vabad metallpinnad)Kuna varvitoo teostaksin kompressori ja varvipustoliga peaks tulemus eriti hea tulema.
Kas see on ikka hea mõte... nimelt nitrolahusti ja white spirit on keemiliselt pehmelt öeldes erinevad. Lihtsamalt öeldes - üks peab lahustama midagi niisugust, mida keemilises evolutsioonis ei ole looduses kunagi olemas olnud (kolloksüliin), teine aga lahustab kompleksmolekule, millest tubli 60% on kindlasti looduses leiduvaid molekule. White spirit ise on ju ka loodusliku toorme keedus.irukas wrote:Täpselt nii Purgile on küll peale kirjutatud, et vedeldada white spiritiga, aga ise olen vedeldanud koguaeg nitrolahustiga, kuna nitroga lahustub värv poole paremini kui spiritiga.Kuna varvitoo teostaksin kompressori ja varvipustoliga peaks tulemus eriti hea tulema.
Ma arvan, et kui tootja on ette näinud lahustiks lakibensiini (white spirit), siis seda peaks ka kasutama.
Mis puudutab aga pentaftaalvärvidesse, mida siin karjakaupa maha tehakse, siis ma ei olegi kirjutanud selle otseset kasutamisest, vaid kasutamisest KOOS kõvendiga. Õppige lugema. Kõvendita on ta jah tavatingimustel peale kandmisel lahjakene. Aga kui tehasest on juba kaasa antud tehasevärv ja kui raam on suht normaalse värvikatte all, siis rahakotile kõige valutum oleks kasutada seda krundina ja peale kanda sellele kõige sobivam värv, millele siis lihtsalt kõvendit sisse panna.
Pentaftaalbaasile sobivad veel glüftaalvärvid, samuti aga ka akrüül- ja alküüdvärvid. Aga neile kõigile tuleks siis kõvendit sisse panna.
Combicolor on siis muuseas alküüdvärv, millele on lisatud juurde fosforhapet (annab roosteinhibitsiooni) ja uretaanlisandit, mis siis töötab kõvendina. Ehk kui see fosforhape kõrvale jätta, siis põhimõtteliselt sama, mis pentaftaalvärv koos kõvendiga.