Motokuur.ee

Tere

Kas keegi ültse kasutab tänapäeval mõnda iz (või ültse 2t) ratast igapäevaselt? Või tegemist nii rohkem kogumisväärtust omavate asjadega. Loetud teemadest jääb üldiselt selline mulje, et otsitakse juppe oma hobi masinale ja kui keegi kasutabki mootoratast igapäevaselt siis tegemist üldiselt mõne jaapanlasega.
Lihtsalt endal paar iz´i (invaka)mootorit ja olen mõlgutanud mõtteid väiksest projektist aga selle asja töökindlus hetkel minu jaoks kaheldav. Ka kasutus mugavusele ei tule kasuks bensiini segamine.

Kui ise alustasin mootorratta ehutusega,siis oli IÞi ja muude Nõukogude masinatega sõitjaid küll. Pluss igas aias vedeles mingi Izhi raibe või jupp.
Aastal 2000 küll,mitte massiliselt enam aga siin seal ikka võis mõnda tsiklit näha. Nüüd on kõik need,kes kunagi olid suured mootorratta sõitjad kas:
a. Ostnud Jaapanlase või mõne muu palju kiirema ja vihasema pilli,kuna rahakott seda võimaldas.
b. Lihtsalt huvi kadunud,ratas maha müüdud ja masin ilmselt ise ka poolenisti kuusakoski materjaliks tehtud.
c. Masin võib alles olla aga pigem see kas seisab või tehakse seda hobi korras nii enda silma rõõmuks.
Igasugu moto kokkutulekutel on venemasinaid järjest vähem olnud ja ilmselt tuleb tõdeda,et aeg on oma töö ära teinud. Lappasin ükskord vanu motokuuri teemasid ja võrdlesin neid praegustega. Tundub,et vaid 5-6 aastaga on asjad ikka kapitaalselt muutunud. Teisalt ega hobi masina jaoks on toorikut ka keeruline leida odavalt,mis peaks algajale olema jõukohane. Enamasti liigub vaid kuusakoski või Chronimeti romusid,mis on kes teab millest kokku klopsitud käkikd.
Seega,et teha midagi ajastukohast,kas just ilmtingimata originaali, tuleb juba tõsiselt raha kulutada ja otsimisega ka vaeva näha.

See on rohkem hobirattas ja pühapäeva sõitmiseks või kokkutulekutel käimiseks. Oleks täitsa kohatu, võrrelda 2. Maailmasõja järgseid tehnika saavutusi, tänapäevastega.

RS07 Tähelepanek on samuti õige, hiilge- aegadel oli meil kahepeale kuuris 5 tsiklit kokku. Külapeal oli veel teisigi entusiaste, kes ringi käristasid.
Üha vähem on näha korralikke ja komplektseid isendeid.
Vaikselt olen veeretanud mõtet, "et võiks ju olla taas", kuid lõpptulemus peaks olema must number siis.

...Eks aeg näitab...

Minul oli iz veel mõned aastad tagasi "igapäeva ratas". See tähendas, et eluks vajalikke sõite ning küllaldaselt matku tegin selle rattaga. Loomulikult oli mul ka kiiks asja koguaeg tehniliselt parandada, huvi hooldada ning kirg ehitada. Kui poleks siit sealt mõni lõksuv mutter või üle piirväärtuse kulunud loks liialt pedantlikult häirinud, oleks ilmselt see ratas juba teatud sorti eelpool mainitud kokkuostus. Kuid on siiski variant C, ratas seisab kenasti garaazis, mõne kuu tagant viin õue ja käivitan... KÄIVITUB esimesest löögist. Aga vajadus igapäevaselt sõita puudub.

Elu on kiire, oman ökoautot (Fiesta) ning kui kool rahuneb ja töö jaoks aega tekib tuleb mu kuuri noorem ja säravam ja püssim ratas. Iz jääb selleks, et iga kevad peale lumesulakut joosta motopoodi, osta küünalt, siduritrossi, bensiinikraani ja õli ning siis tuhinal käivitada, pesta, hooldada ja panna jälle seisma.

Meie tänapäevases mõistes on ta tarbeesemena sobimatu, siidinäpud jäävad jänni. Kui on hobi, siis sõida.. mina lasin nii 20 k km jutti ning mootor käivitub endiselt väga hästi.

Üldiselt pole siiani kahetsenud ja olen mõne ratta sõltumata sisse pandavast tööst koju toonud. Siianigi alles 5 izi, 2 jalgratast, paar võrri, mõned mopeedid.

hetkel heietan mõtteid ja kaalun kuidas ja mida. Lihtsalt tegemise pärast ma midagi tegema nagu ei tahaks hakata. See invaka mootor selline huvitav ja omanäoline asi millest võiks midagi teha. Teemadega tutvudes jäi mulje, et kes on tahtnud see saab ka vene mootori töökindlamaks. skf laagrid ja mingi lääne simmerid jne. Ja ma usun et neid ise õli lisavaid karbusse saaks ka tahtmise korral aretada. jäävad agad. kas see kompot ka kannataks rahulikult kulgemist nt. euroopale saaks tiiru peale teha. Kui palju on inimesi kes julgeks minna euroopat avastama masinaga mida veab see iz´i mootor. mõtlemis ainet küllaga

No tsikli saab ju jagada kaheks toimivaks komponendiks - mootoriks ja ratastega raamiks. Mulle isiklikult meeldivad tohutult just vene raamid/rattad, kuna tänapäevane enduurotamine, plastikkorpustamine ja "sigalahe tehase poolt tehtud vidindamine" ajavad lihtsalt öökima. Vene mootoritega on aga lood teisemad... peale D-seeria võrrimootorite ja seitsmekümnendate lõpuosa Minskite mootorite ei julge ise küll ühegagi ennast pikemalt siduda.

Aga vene raamil Honda mootor ajaks ilmselt suu kõrvuni ja näpud saaksid õlituuningust pikemalt puhata ka.

Mootoreid tapavad pisivead, mis jäävad kiirelt kõrvaldamata. Pisivigadeta Izevski mootor... ei kõla loogiliselt.

Sapi-Vana wrote: Aga vene raamil Honda mootor ajaks ilmselt suu kõrvuni ja näpud saaksid õlituuningust pikemalt puhata ka.

No ikka ei aja küll, neid proovijaid on olnud küll ja küll. Oled vene raamil mootorrattaga sõitnud 120 km/h? Mina olen! Jah, olid uued laagrid, puksid, amordi simmerid, kõik oligi hea. Mis sa arvad, kas need amordid, vene kiigepuksid olid samade normloksudega ka järgmine hooaeg? Ei! Töö sama, mis uutel ratastel vahetades, tulemuse kestvus kordi vähem.

Sama asja tegi Lauri aka Wake izi raamil 400 Honda mootoriga. Kõik oli ilus ja tegemine pikk, kui ratast valmis sai, läks rellakas üsna kiirelt sisse ja metall kokkuostu. Ei olnud teel püsivust, juhitavust, pidurdamist, amorditööd, mis õigustanuks seda vaeva, raam muutub ka suuremal kiirusel vedelaks.... 400 Honda mootor jäägu ikka Hondale, siis on ka asjast asja.

Pisivigadeta Izevski mootor... ei kõla loogiliselt

Millised need pisivead siis on?

deathdog wrote:Kui palju on inimesi kes julgeks minna euroopat avastama masinaga mida veab see iz´i mootor. mõtlemis ainet küllaga

Kunagi oli nali, et hullud sõidavad Hondaga väga üksikud väga hullud julgevad sõita iziga. Aga seltskond noori kümme aastat tagasi tegid izidega Euroopas ringi peale. Kusjuures mõni neist oli ostetud nädal tagasi mõnest puukuurist 20 aastat seisnuna. Uus õli ja aku ning sõitu need läksidki. Ehk keegi leiab lingi, põnev lugemine oli.

No mina olen sõitnud oma Iz planeta 5- ga 4 hooaega. Igapäeva sõiduks kuskil 10- 20 km otsi kannatab temaga teha. 50- 100 jaa- vibratsioon tapab käed ära ja kui nii 10 aastat jätkata soolo masinana on randmed tuksis.
Vastupidavuse kohta võiks niipalju öelda, kui asi korras ja kuluosad uute vastu vahetatud ja õieti kokku pandud reguleeritud võib isegi euroopasse minna, kuid mitte ühepütase iz- ga.
Esimesed kaks hooaega olid näpud natuke õlised, kuna kloostrimetsas minu väntvõlli ära ei tasakaalustatud ja 2500 km pealt logistas laagrid läbi, teine hooaeg oli oma lollus, kui panin simmeri käigukasti poole peal valesti siisse ja iga 40 km pealt pidin käigukasti õli valama, sest imes lihtsalt õi põlemiskambrisse.

Selle aasta september üritan, siis hakata sõitma Jawaga.

Ühepütaste 350 ccm on ainult hea kulgeda külgkorviga ja 70 km/h.
Solona kõlbab ainult 10- 20 km otsad ja kuskil 85- 90 ga üle selle läheb vibratsioon tugevaks ja pikalt sõites väljakannatamatuks.

Mulle tundub,et suurem osa nõukogude mootorrattaid olid mõeldud lühikeste otsade sõitmiseks. Vähemalt toetudes oma kogemustele.

RS07 wrote:Mulle tundub,et suurem osa nõukogude mootorrattaid olid mõeldud lühikeste otsade sõitmiseks. Vähemalt toetudes oma kogemustele.

Aga ikkagi sõideti nendega 10- 20 aastat, sest siis oli auto luks asi ja mootorrattad tunduvalt ülekaalus.

Auto polnud niivõrd luks asi 10-20.a tagasi,see väide on veidi mööda.
Pigem oli 20.a või enam tagasi küsimus selles,et juppe oli lademetes, paremat polnud võtta. Ning ratta enda hind oli jõukohane igale ühele.
Kuid kaua sa jaksad lagunevat "juustu" lappida,mida peab teatud aja järel uuesti lahti võtma. Jupiteri puhul on aru saadav,et mootori probleemide ilmnedes jäeti nad aianurka mädanema. Kuna neid ka oli asutustes palju,siis neid jagus igasse eestimaa külasse.
Päris täpseid asjaolusid,miks 90datel hakkas järsku neid tsiklimehi vähemaks jääma,seda ei tea ilmselt päris täpselt keegi.

Päris põnev teema.
Igapäevase rattana ette ei kujuta, kuid planeta 5ga teha nädalavahetusel 50-60 kilti kalale, pähklile või seenele on täitsa ok. Jah arvestades, et küljes on korv ja korvis keegi kaasreisija, siis eks ta ikka selline spordipäeva eest ole, kui tagasi jõuad Minu isiklik rekord korviga ühe päeva jooksul on 150km teha motoorienteerumist mööda metsateid, põlde ja krossiradasid....no see kõik oli seiklust väärt, aga õhtul tuli suht kähku uni
Mis puutub töökindlusse, siis keegi tark on öelnud vene mootorrataste kohta...neid ei ole mõtet kodus remontida, sest tee peal peab neid nagunii remontima....kuldsed sõnad ja peavad paika. Siiski on need nii remonditavad vead, et teele ei ole venelased mind veel kunagi jätnud. Ära iial ütle iial muidugi siinkohal Töökindluse poole pealt olen siiski tänaseni ühe pütaste usku. kahesilindrilised on justkui topelt rõõm ja topelt mure ruudus.
Aga see lihtsalt minu tagasihoidlik arvamus.
Toorikuid, millest teha originaalina silma rõõmustavaid iludusi...hakkab tõesti kuuride all väheks jääma. Üht teist siiski veel leidub ja pärlid liiguvad käest kätte pigem tuttavate kaudu. Avalikes portaalides pakutakse tihti isendeid mille hinna ja kvaliteedi suhe ei ole paigas(pehmelt öeldes)

Kõigile foorumlastele siiski jõudu, tahtmist, rõõmsat meelt ja õliseid näppe päästmaks raudvarasid ajalooprügikastidest!

RS07 wrote:Auto polnud niivõrd luks asi 10-20.a tagasi,see väide on veidi mööda.
.

Loe, mida kirjutati

Ei kannata ka enam mitte vaikki olla, isegi sõitsin Jupiter 3-ga kaks hooaega. Eelnevalt remontisin mootori ja veermiku ning erilisi probleeme küll ei esinenud. Lõpuks olid kolvisõrme avad ovaalsed ja kepsupea puksid kulunud (sellest ka jube kolin silindrites) aga mõlemad vead olid tingitud minu vähesest remondi kogemusest. Täpset kilometraazi enam ei mäleta aga eks ta sinna 5000-6000 km kanti jäi kahe aasta peale.
Sõita kannatas kenasti autodega ühes tempos 100-110mk/h Tallinn- Tartu peal. Ainuke asi mis mind natukene häiris oli, 6-10L sajale kütusekulu. Samas gaasiga ma väga ei hellitanud kah
Ratas siiani alles ja kolvigrupp uuesti osava sõbra poolt remonditud ja kui oleks Tallinnas teda kusagil mugav hoida siis kasutaksin siiani.
Aga kes teab, äkki tuleval suvel..

Ütleme,et enamusele satubki kätte tihti,see viimane ront,millega sõita kannatab vaid mõned kilomeetrid ja siis on asi kutu ka.
Jupiteri puhul on peamine põhjus selles,et keegi ei oska seda mootorit remontida ja sellepärast nad nurka visati või hullemal juhul prügihunnikusse.

Probleem on selles,et head(väga korralikud) masinad liigivad vist mingis teises seltskonnas, minul on juhtunud igasuguseid kätte. Ja kahjuks ikka selliseid,mis on mingi targa leiutaja poolt suudetud ära leiutada.
Muidugi palju asju on kinni ka selles,mida eelmine omanik on teinud või tegemata jätnud. Tänapäeva osade kvaliteet on ka väga kõikuv, seega
poest ostetud asjaga võib ka nii alt minna,et vähe pole.

Kui IÞile paigaldada kaasaegaset mootorit tuleks arvestada et IÞ võimusus oli alla 30hj ja kiirus kuni 120km/h(raam on selliste andmetega projekteeritud).Seega sobivaks mootoriks osutub 125cc või siis 200cc 4t lääne(hiina)mootor.

Täna on mu majast möödunud juba mitmendat korda Planeta-5 ,iga kord jooksen aknale nagu poisike

I´-i koha pealt ei tea sõna võtta aga Jawasid doonoriks küll Eestist osta pole - see mida 200 - 500 euri eest pakutakse, sobib ainult Kuusakoskile. Samas on T¨ehhist võimalik tuua heas korras Jawasid 500 - 1000 euri eest. Seal neid jätkub.
Pole küll Planetaga sõitnud aga mis hirmus vibra seal ikka olla saab, ise sõidan 1200-se Sportsteriga, vaat seal on alles vibra

Kunagi olid inimesed veidi kõvemast materjalist tehtud kui praegu. Siis polnud see vibratsioon ega muu tegur oluline. Kui sa oled piisavalt hea närvikava ja järjekindlusega, siis anna aga minna. Aga kui nüüd iga asja üle nurisema hakata, siis oled ise süüdi.
Endal on ka izh, pole küll korras, aga kui on, siis sõidan ja ei kahetse. Niiet, kui oled piisavalt tugev, et mitte alla anda igale malfunctionile, siis saad hakkama küll. Kuigi arvestades teatud tingimusi, siis ega see lihtne saa olema.

Eks tollal olid teed säärased, et peegelsiledal teel tuntav vibratsioon oli üksnes ülim nauding

Ei ole see vibratsioon nii tappev miskit vene mootorrattal, küll aga on see jama,et kui sul midagi ära laguneb ja endal pole tagavaraks. Siis võib probleem tekkida. Vanakooli meestel oli alati riiulites hulgim osasid ja kes sõitis ikka väga palju,see teadis,mis asja kõige enam kulus.
Kuid need olid teised ajad,kus tagavaraosa said sõbralt,tuttavalt või lehma lellepojalt,teatud teene eest. Või kui ei ,siis viinapudel või rubla hõlma vahelt.
Ja mõned eriti nahaalsed võtsid sohvoosi laust asju või ärandasid mõne naaberküla masina,et sealt juppe kruvida maha (Jawadega juhtus seda päris tihti).
Ja muidugi olid iga suurema asula juures prügimäed,kust võis ka leida asju,kui vähegi viitsisid ringi tuhnida.