Motokuur.ee

Et siis võtsin eelmine aasta käsile ja prügimäele saatmise asemel hakkasin oma 32 aastat vana Riga-22 elustama. Kõik oli tore kuni proovisõitudeni. Siis tuli uuesti meelde milline saast see tegelikult on. Siis tahtsin uuesti visata prügimäele, aga olin juba liiga palju raha kulutanud ja vaeva näinud ning aparaat ju põhimõtteliselt liikus. Ja tänaval liikumisega on kaasnenud mitmeid naeratavaid nägusid nostalgiast õhkavaid mehikesi. Aeg teeb järjekindlalt oma tööd ning neid aparaate, mis iseseisvalt sõidavad, jääb endiselt vähemaks.

Olgu, aitab sissejuhatusest. Ühesõnaga mul on 3 mootorit. Originaal Š-62 aastast 1981, see on peaaegu juba korras. Keevitused tehtud, karbi pooled lihvitud jms. värk ainult sidurit veel pole.
Siis on V-50 aastast 1986. See sõidab praegu.
Ja veel on V-50 aastat 1992. Sellel on väntvõll puudu.

Kokku on mul pruukida 3 erinevat karburaatorit.
Ühesõnaga, olen juba pisut sõitnud oma 1986 aasta V-50 mootoriga. Nõukogude küünla olin sunnitud ära viskama, see läks lühisesse. Nii kahju, ikkagi originaal, eks kusagilt saab uue. Japside NGK BPR7HS on praegu asemel. Ühesõnaga süüde töötab. Valitud on parim elektroonika ja parim süütepool.
Aga ikka mootor töötab veidralt. Küünal tahmab jubedalt. Sõites jätab vahele ja löriseb kui gaas pole põhjas ning mootor töötab üldse ebastabiilselt kohati jõulisemalt ja siis nõrgemalt sedasi jõnksutab. Vaid siis kui gaasi anda natuke vähem kui maksimum ja ainult soojalt jääb stabiilseks.
Kui aga karburaator pulkadeks võtta ei ole küll midagi kahtlast näha. Täpselt nagu iga teine karburaator.
Justkui liiga palju saab kütet peale, aga selle nõela kruttimine ei anna mingit märgatavat effekti.

Tegin siis katse, panin lihtsalt teise karbussi. Muu jäi kõik samaks. Süüde, mootor ja bensiin.
Hoopis teine tera. Mootor ei lörise, ei jäta vahele, ei jõnksuta ja ei tahma. Tundub kohati nagu saaks isegi liiga vähe kätte. Ja jälle, enne peale panekut võtsin pulkadeks ja no ei ole mitte mingit silmaga nähtavat erinevust. Ja jällegi selle nõela kruvimine ei anna tuntavat effekti.

Ma ilmselt ei ole V-50 karburaatori maagiale veel pihta saanud. Äkki on keegi kes on rohkem neid K60 karburaatoreid kruvinud ja süübinud ka teooriasse ja aru saanud milles see maagia seisab ja mis tegelikult pihustuva bensiini kogust ja piisa suurust mõjutab?

Bensiin on põhimõtteliselt lahusti ja kui kabussi materjal on tema suhtes reaktiivne, siis aja jooksul bensiin sööb kõik kanalid suuremaks. Tulemuseks on ülemääraselt rikas küttesegu, mis põletamiseks vajaks hulga enam hapnikku, võrreldes reaalselt saada olevaga. Kogu maagia.

Ega see mingi maagia polegi, ujuki tase 16mm +/- 1mm, segukruvi 1,5 tiiru välja - veel natuke siia sinna keerata, et mootori hääl terav oleks, seejärel tühikäik paika (segu regullimise ajaks võid tühikäigu pöörded kõrgemaks keerata, siis tabab kõrv paremini segukruvi õiget asendit) ja tuld. Enne seda tuleks ka süüde õigeks seada. Venekeelseid juhiseid-manuaale mopeedide-võrride kohta on üsna palju leida internetist.

Avastasin et K60 ja K60B vahel on märkimisväärne erinevus.
Nimelt on vähemalt sellel K60 isendil peenike õhutoru suletud, auk läbipuurimata jäetud. Just see õhutoru, mis sissetõmbest läbi nn. segukruvi läheb bensu torusse. Igatahes veider, see kaotab selle segukruvi mõtte üldse ära. Aga muidugi võib olla ka tehase praak.
Igatahes auguga karbuss käitub palju paremini. Ei lörise üldse, töötab ühtlaselt. Ei tahma küünalt ka.
Ja kõige naljakam on see, et karburaatori kaanel on kvaliteedi märk

Veel üks asi, ühelt vene lehelt leidsin mõned tarkuseterad.
Nimelt on pihusti K60B karbussil pandud 62 läbilaskega. Mootor on aga arvestatud 100 läbilaske jaoks. Soovitati K35 seest välja urgitseda, seal olevat 90 läbilaskega pihusti.
Siis väideti, et toore klapp tekitab sissevõtus pööriseid ja takistab õhuvoolu. See tuleks üldse ära võtta. Ning karbussi kaane tihendamisega tasub vaeva näha, kogu kaas üleni paksu tihendiga katta. Tulemuseks pidi olema märgatavalt tugevam tõmme.
Lähen K-35 otsima.

Mopeedi K-60 karburaatoril ei eksisteeri segukruvi.

Panen siin võrdluseks K60 ja K60B.

nn. Segukruvid on mõlemal olemas, ainult et K60 on pime ees selle koha peal mida segukruvi peaks reguleerima.

Loogikat vaadates, reguleerib see kruvi õhu hulka pihusti järgses torus, enne sissetõmbe kanalisse laiali pihustumist, ehk pigem tõmbetugevust millega bensiini düüsi avast läbi tõmmatakse.
K60 on see segukruvi lihtsalt kasutu.

K60 lahtivõetult. Puudu on tihendid ja üks kontramutter gaasitrossi regulaatorilt.

Lisaks sellele õhukanalile on ka erinev nn. toore siiber. Omavahel ei ole vahetatav. Kujult on sarnased, kuid vale siiber vales karpas ei avane gaasirullikut keerates.

Nüüd see on siis lahenduse saanud, miks segukruvi keeramine ainult üks ajaraiskamine on mõnedel masinatel

ei teagi ühtegi karpat , peale sääreka ja mootorsae omade , millel segu kruvida saaks. ikka düüsed paika ja siibrinõelaga võib kah pisut manipuleerida.

mopil siibrinõel?

Erinevuseid on veel, vaata,näiteks karpa lõõruist sisse, seal üks vasktoru, selle pikkus ka erinev.

1981Riga22 wrote:K60 lahtivõetult. Puudu on tihendid ja üks kontramutter gaasitrossi regulaatorilt.

K60_jupid.jpg