Motokuur.ee

Et mis mõte sellel õlil seal on üldse.Enda mootorit laiali võttes avanes selline vaade et parempoolse väntvõlli laagrid ligadi-logadi täitsa läbi ja oleks nagu kuuma saanud.
Vasaku väntvõlli hooratta poolne laager täitsa läbi,ainult käigukasti poolne laager mis kasti õliga kokku puutub on tip-top korras.
Mis vägi neid teisi 3 laagrit peaks siis jahutama-määrima?Hooratta poolsetes otstes põskedes(laagripesades)on ühes 1 peenike kanal ja teises 2. ja need olid suunaga ülesse silindri poole-kas kovilt peaks jahutavat õhukest kanaleid mõõda laagriteni jõudma?
Ja veel kui kepsudel tõõasendi suunas üles-alla lõtk puudub, kui suur võib külje peale olla lõtk? Vastu väntvõlli kepsud ei käi igatahes küljepeale.
Aitäh asjalike vastuste eest ja head uut aastat!

Käejärgi ei tunne lõtku, kuid proovi näppudega kergelt kepsu ülespoole hoida ning kummihaamriga allapoole lüüa, kui liiga palju "kõliseb" siis on ikka kulunud, küljelt küljele loks pole oluline.
Proovi ka nii, et paned kolvi ilma rõngastetta silindrisse ning tõmbad poltidega mootori külge kinni, ilma silindrikaaneta - kolb peab silindris vabalt olema, vastu seina pinges ei tohi olla.
Vända laagrid peaksid õli saama bensiini seest, kanalite kaudu.
Seisval mootoril tekib laagritesse rooste, ning peale käivitamist jooksevad mõne aja pärast laiali.

Jupsiter wrote:Et mis mõte sellel õlil seal on üldse.Enda mootorit laiali võttes avanes selline vaade et parempoolse väntvõlli laagrid ligadi-logadi täitsa läbi ja oleks nagu kuuma saanud.
Vasaku väntvõlli hooratta poolne laager täitsa läbi,ainult käigukasti poolne laager mis kasti õliga kokku puutub on tip-top korras.
Mis vägi neid teisi 3 laagrit peaks siis jahutama-määrima?Hooratta poolsetes otstes põskedes(laagripesades)on ühes 1 peenike kanal ja teises 2. ja need olid suunaga ülesse silindri poole-kas kovilt peaks jahutavat õhukest kanaleid mõõda laagriteni jõudma?
Ja veel kui kepsudel tõõasendi suunas üles-alla lõtk puudub, kui suur võib külje peale olla lõtk? Vastu väntvõlli kepsud ei käi igatahes küljepeale.
Aitäh asjalike vastuste eest ja head uut aastat!

kuidas saaks oodata selliselt püstitatud küsimusele üldse mingit vastust, asjalikkuse kohapealt otsustab igaüks ise .millest üldse jutt käib? kui is tüüpi mootorramootori vändalaagritest ,siis tegu teadupärast kahetaktilise mootoriga , mille töösegu sisaldab muuhulgas ka vajalikus koguses kahetakti õli, mille abil toimub ka nimetet laagrite määrimine. mis jahutavat õhku saaks liikuda mootori karteris? , need kanalid ülevoolu kanalites peavadki laagriteni õli juhtima.

Põhiküss tegelikult ongi see et mida teeb see õli seal hooratta kambris? Võtab võimaluse hoorattal roostetama hakata?

Jupsiter wrote:Põhiküss tegelikult ongi see et mida teeb see õli seal hooratta kambris? Võtab võimaluse hoorattal roostetama hakata?

sa ei ole öelnud ,millest sa räägi , mis mootoriga tegemist. loodetavasti saad ise ikka aru , mis su ümber toimub , võibolla oled tuttav ka sisepõlemis mootori tööpõhimõtetega. kui ei ,soovitan tutvuda , siis ei tekki rumalaid küsimusi.

iceman wrote:

Jupsiter wrote:Põhiküss tegelikult ongi see et mida teeb see õli seal hooratta kambris? Võtab võimaluse hoorattal roostetama hakata?

sa ei ole öelnud ,millest sa räägi , mis mootoriga tegemist. loodetavasti saad ise ikka aru , mis su ümber toimub , võibolla oled tuttav ka sisepõlemis mootori tööpõhimõtetega. kui ei ,soovitan tutvuda , siis ei tekki rumalaid küsimusi.

Jupiter 4 350 cc mootor. Aga ikkagi siis hooratta kambris õli.Mida see määrib seal? Väntade simmekad kahelpool ja ringiratast hermeetiliselt koos karteripooled.Mitte mingeid kanaleid kuhugile ei jookse,täiesti kinnine ruum,ainult hooratas istub õlis

kui lause kõlab :hooratas istub õlis ,tekkib mulje nagu oleks karteris mingisugune kogus õli loksumas. sellisel juhul on asi pisut mäda, kui nüüd mõtled , kuidas saaks õli üldse kasterisse , mingis arvestatavas kogusel ,mis ületab õlikilet karteri seintel. kuna mootorist pole täpsemalt teada, senise jutu põhjal , on ta töötav mudel ,või väiteks konserveeritud kellegi poolt mõned kümned aastad tagasi , siis nende andmete pealt ei tihkaks rohkem spekuleerida.
vene ajal oli kombeks tehnika ,mida talvel ei kasutatud , konserveerida , seda käsitletud vanades arseeni motoraamatutes pikaltlaialt. ise antud teemat süvitsi uurinud pole , kuid kui kahetaktilise karterisse on keegi õli valanud ,ei oska sellele muud mõistuspärast lahendust näha, viga võib olla ka minus , täiesti vabalt võib olla tegu millegi avangardistlikuga .

Täiesti sõitva raami pealt tuli mootor.Ja nii ongi-hooratas istub istub õlis.Julgen kahelda et mul ainukesena sihukene monstrummootor on sattunud kuna siinsamas foorumis kunagi keegi (ei mäleta enam kes) küsis sama kambri õlikogust ja vastuski tuli et 100ml ja täpselt niipalju sealt täiteavast sisse mahub.Ja ei ole leidnud kirjandusest ka sõnakestki sellest sestap arvasingi et tuleb siit ammendav vastus.Paari vanakooli izhimehe käestki küsinud ja peale kehitava õla põle saanud rohkem vastust.
Müstika

Tee pilti.

No krt, küll te võite ikka inimest nöökida. Isegi mina sain aru, mida inimene teada tahab.
Ma formuleerin siis tema küsimuse uuesti - "Miks käib (st, mis on selle otstarve) Iž Jupiteri mootori hoorattakambrisse õli"?

PS. Oli minugi Jupiteril seal õli sees, õli lisamiseks ja kontrollimiseks isegi kork olemas.

Võin eksida, aga kunagi mingist Palu raamatust või Jupiteri instruktsioonist on nagu meeles, et see õli on simmekate määrimiseks - et sisemised väntvõlli tihendid peaksid kauem vastu, kuna nende vahetamine on keeuline. Samuti ka hooratta ja väntvõlli sisemiste otste roostetamise vältimiseks.

Prii wrote:Võin eksida, aga kunagi mingist Palu raamatust või Jupiteri instruktsioonist on nagu meeles, et see õli on simmekate määrimiseks - et sisemised väntvõlli tihendid peaksid kauem vastu, kuna nende vahetamine on keeuline. Samuti ka hooratta ja väntvõlli sisemiste otste roostetamise vältimiseks.

5p!

Katsu sa seda mootorit lahti võtta, kui väntvõlli otsad on mõnusasti hooratta sisse kinni roostetanud. Teisi simmereid saab mootorit lahti võtmata vahetada, sisemisi mitte. Igati loogiline põhjendus.