Motokuur.ee

Mis oleks Burani bensiini ja õli õige vahekord?

Bensiini ja õli segu paneb paika õlitootja.
Igaks juhuks võid panna natuke lisaks, kuid mitte rohkem, kui topelt.

Huvitav, näiteks Valvoline 2t õli lisainfos on kirjas, et Õli/bensiini segu vastavalt mootoritootja nõuetele, maksimaalne suhe aga kuni 1:50

Mootoritootja on arvestanud projekteerimis ajal saadaolevate õlidega.
Osta spetsiaalset õli, parem oleks, kui mineraalõli ning sega vahemikus 1 liiter õli 30-50 liitri bensiiniga.

raksike wrote:Huvitav, näiteks Valvoline 2t õli lisainfos on kirjas, et Õli/bensiini segu vastavalt mootoritootja nõuetele, maksimaalne suhe aga kuni 1:50

Õli ja bensiini seguvahekorra ettekirjutuse annab mootori tootja. Sõltub see paljudest teguritest, mh ka konkreetse mootoriga mitteseonduvatest mõjuritest nagu nt keskkonnakaitse.

Iseenesest pole mootori ehituse/kasutuse jms järgi raske mõistlikku seguvahekorda hinnata.
Õhkjahutus / vedelikjahutus = rohkem õli / vähem õli
Suur silindrikubatuur / väike silindrikubatuur = rohkem õli / vähem õli
Kõrged pöörded / madalad pöörded = rohkem õli / vähem õli
Liugelaagrid / veerelaagrid = rohkem õli / vähem õli
Kõrge koormus / madal koormus = rohkem õli / vähem õli
Madalakvaliteetsem õli / kõrgekvaliteetsem õli = rohkem õli / vähem õli
jne

Silindrikubatuur on peaaegu lineaarses sõltuvuses õli migratsiooniga läbi mootori, st suurem silinder "kaotab" ajaühikus rohkem õli. Õli migratsioonikiirus sõltub lisaks veel õli kvaliteedist, mootori koormusest / pööretest / temperatuurist jne. Liugelaagrid, nt pronksist kolvisõrmepuks vajab rohkem õli kui nt nõellaager. Oluline on ka mootori ehitusviis, nt spetsiaalsete õlikogurite/õlivõtturite olemasolu. Üsna taibukalt on ehitatud nt Ida-Saksa MZ mootorid, milledel lubati juba 70-ndatel kvaliteetsete lääne õlidega seguvahekorda 1:100. Osadel MZ-idel õlitatakse nt väntvõllilaagreid käigukastist (laagrid 2 simmeri vahel), teistel on karteri seintes spetsiaalsed õlikogumiskanalid. Isegi käigukastides kasutatakse õlisuunamisplekke, et nt 5. käigu hammasrattaid täiendavalt õlitada. Rääkimata sellest, et käigukasti- ja sidurikoda hoitakse erinevatel õlitasemetel, et sidur asjatult õli vahtu ei peksaks.

Burani juurde tagasi tulles, mõistlik seguvahekord võiks olla mineraalõliga 1:30-1:35, täissünteetilise õliga 1:40-1:50.

Ma tegin oma buranile segu 1:35, kasutasin Shell racing x õli.Külmalt suitses küll,aga sooja mootoriga oli väga hea.Nii kahel talvel sõitnud,probleeme pole.

Praeguste õlide generatsioonitähis on jämedas plaanis N. Buran - siis kui ta tehti - mõeldi panna sõitma õlilisandiga generatsioonist E. Tähestikus on E ja N vahe päris korralik ja väga tõenäoliselt praegune poeõli seda mootorit korralikult ei määri. Viskoossusparameeter külmkäivitusel peaks jääma tänapäevaste õlide puhul numbrisse 15. Kuumusparameetri väärtus on suht savi, sest tänapäevased "15 misiganes" kodeeringuga õlidel on see number niikuinii ulmeliselt kõrge. Kindlasti ei tohiks kütusesse lisatavas õlis olla sünteetilist komponenti, kuna selle mõjul detonatsiooniindeks kasvab tunduvalt (loe "oktaanarvu väärtus langeb") ning pealeselle muutub kütus materjalide suhtes reaktiivseks.

Ei hakanud uut teemat tegema, loodan, et teema algataja ei pahanda, et tema teemat kasutan.
Mure selles, et ehk on kellelgi kirjandust pakkuda Burani kohta. Just vanemate saanide C-640A ja sellise kohta mitte tänapäevaste. Netist otsides tänapäevaste kohta raamat olemas ja ka varuosakataloog aga vanematele pole leidnud.
Ja veel selline rumal küsimus, et mis pöördluugike mootoril karburaatori taga on? Uuematel mootoritel see puudub
igaksjuhuks pilt ka:

Kas see mitte selleks pole,et karbuss jäässe ei läheks,sealt puhub sooja õhku peale.

Mingi selline soojenduse möte käis omalgi peast läbi